Otse põhisisu juurde

Postitused

Kooli saabusid uued ilusad prügi liigiti kogumise kastid

  Tallinna linna toel saabusid meie kooli mahukad ja praktilised jäätmete liigiti kogumise kastid. Meie õpilased on prügi liigiti kogunud juba kolm aastat, aga seni olid selleks otstarbeks kasutusel väiksed vanad värvitünnid, mis olid küll taaskasutusena hea leid, aga visuaalselt ja mahutavuse poolest mitte parim varinat. Uued kastid pakuvad silmailu, on hügieenilised ja lukustatavad. Eri kujudega avad kutsuvad lapsi ka kindlasti rohkem üles enne oma prügi ära viskamist mõtlema, millisest august see sisse pista. Eriti tore oli, et kastid saabusid meile detailidena ja noormehed said need tehnoloogiatunni raames ise kokku panna. Ise tehtud, hästi tehtud! Loodame, et õpilased sorteerivad nüüd oma jäätmeid veelgi teadlikumalt.
Hiljutised postitused

Õpilaste abiga valmis stend aasta tegijatest looduses

 Traditsiooniliselt kaunistavad meie Rohelise kooli stendi veebruaris ja märtsis aasta tegijad looduses. Seekord aitasid stendi kokku panna 4C õpilased, kes joonistasid kunstiõpetuse tunnis pildid ja otsisid loodusõpetuse tunnis ka kõigi kategooriate esindajate tutvustusi. Laste, kunstiõpetaja Eve ja loodusõpetuse õpetaja Ele-Marika  abiga valmis värviküllane stend kooli fuajees.

4.a klassi õpilased käisid presidendi loengu salvestusel

25. jaanuaril toimus Vikerraadio stuudios järjekordne „Laste ööülikooli“ loengu salvestus. Loengu teemaks oli keskkonnahoid ja sellesse panustamine. Lektoriks Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. 4.a klassi õpilastel, tublidel Rohelise Kooli töörühma liikmetel Helene Talil, Sofie Vilbergil ning Heidi-Liis Laupal avanes ülimalt huvitav võimalus osaleda loengu salvestamisel kuulajate ja küsijatena. President kõneles lastele keskkonnateadlikkuse tõstmise võimalustest ning vastavast poliitikakujundamise protsessist. Saade läheb eetrisse kevade poole, täpsem info tuleb ka Rohelise Kooli blogisse. Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on huvitav kuulata ka suurel inimesel. Fotode autor on saate toimetaja Jaan Tootsen.

Meie õpilased osalesid digikoristusnädalal

Jaanuari viimasel nädalal toimus Eestis digikoristusnädal. 29. jaanuaril korraldasime ka oma kooli õpilaste ja õpetajatega digikoristuspäeva. Kõiki kutsuti üles võimalikult palju ebavajalikke kraami oma nutiseadmetest kustutama ja ühtlasi jälgima, et ka prügikast saaks peale seda tühjendatud.  Digitaalse koristuse tulemusena muutuvad digiseadmed kiiremaks, mis säästab nende kasutajatele väärtuslikku aega. Korrastatud seadmed mõjuvad muuhulgas hästi ka vaimsele tervisele. Loomulikult väheneb ka seadmete mõju keskkonnale. Nimelt, enam kui pool maailma elanikkonnast kasutab internetti, mille CO2 emissioon on samas suurusjärgus kogu pandeemia-eelse lennuliiklusega. Suurimateks digikoristajateks osutusid 11A ja 12A klass, kelle tulemused olid järgmised: 11A kustutas oma seadmetest kokku 8948 faili. 12A koristas oma seadmetest  31,83 GB andmeid, mis võrdub 6 3655 muusikafailiga või 10 610 pildifailiga või 530 193 e-kirjaga ja 31 täispika filmiga.

Igapäevane õuevahetund on tervise pant

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi I kooliastme õpilased käivad iga päev pikal vahetunnil õues, olgu ilm milline tahes. Meie avaral kooliõuel juba tegevustest puudu ei tule. Siin saab kelgutada, suusatada, karussellidel ronida, batuudil hüpata, kulli ja lumesõda mängida.  Pärast õuevahetundi on kõigil põsed punased, meeled rõõmsad ja koolipäev saab jätkuda. Liikumine ja värske õhk hoiavad loodetavasti ka viirused meist eemal.

Aasta 2021 tegijad looduses on selgunud

  Aasta 2021 tegijad looduses Aasta lind - kuldnokk  (Sturnus vulgaris) on Eestis tavaline kultuurmaastikes elav haudelind. Täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga lind on suluspesitseja, kes asustab meelsasti pesakaste. Linnu eriline jäljendamisoskus kajastub tema mitmekesises laulus. Aprilli lõpus - mai alguses muneb emaslind pessa 4-7 helesinist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad 11.-12. päeval ja lahkuvad pesast kolmanda elunädala lõpus. Põhitoiduks on putukad, kuid sööb ka pungi ja marju. Kuldnokk saabub märtsis ja lahkub novembris. Maapinnal liikudes kuldnokk kõnnib, musträstas aga hüppab. Rändrott Kodurott Aasta loom – kodu- ja rändrott (Rattus rattus ja Rattus norvegicus) on sarnase välimusega närilised. Koduroti silmad ja kõrvad on suuremad kui rändrotil ja muudavad ta välimuse meeldivamaks. Kodurotid saabusid Eestisse 13. sajandil, agressiivsemad rändrotid 18. sajandil. Praegu elab kodurott vaid Kagu-Eestis. Taimetoitu eelistav kodurott on osav ronija

Rohelise Kooli seminaril räägiti digijäätmetest

21. jaanuaril 2021 toimus järjekordne Rohelise Kooli seminar teemal „Energia ja digijäätmed“.  Lektor Marek Muiste Tartu Regiooni Energiaagentuurist kõneles, kuidas tekivad digijäätmed. Kogu tänapäeva tööstuslik turumajandus põhineb kaupade ületootmisel. Soodustatakse tarbimist, sest ühest küljest see elavdab majandust, aga teisalt on maailmas igal ajahetkel alati rohkem kaupu, kui kogu inimkond eales suudaks ära kasutada.  Sellel kõigel on aga oma otsene mõju kliimale. Suurima keskkonnamõjuga on energia tootmine, transport, materjalid ja jäätmed.