Otse põhisisu juurde

Postitused

Igapäevane õuevahetund on tervise pant

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi I kooliastme õpilased käivad iga päev pikal vahetunnil õues, olgu ilm milline tahes. Meie avaral kooliõuel juba tegevustest puudu ei tule. Siin saab kelgutada, suusatada, karussellidel ronida, batuudil hüpata, kulli ja lumesõda mängida.  Pärast õuevahetundi on kõigil põsed punased, meeled rõõmsad ja koolipäev saab jätkuda. Liikumine ja värske õhk hoiavad loodetavasti ka viirused meist eemal.
Hiljutised postitused

Aasta 2021 tegijad looduses on selgunud

  Aasta 2021 tegijad looduses Aasta lind - kuldnokk  (Sturnus vulgaris) on Eestis tavaline kultuurmaastikes elav haudelind. Täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga lind on suluspesitseja, kes asustab meelsasti pesakaste. Linnu eriline jäljendamisoskus kajastub tema mitmekesises laulus. Aprilli lõpus - mai alguses muneb emaslind pessa 4-7 helesinist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad 11.-12. päeval ja lahkuvad pesast kolmanda elunädala lõpus. Põhitoiduks on putukad, kuid sööb ka pungi ja marju. Kuldnokk saabub märtsis ja lahkub novembris. Maapinnal liikudes kuldnokk kõnnib, musträstas aga hüppab. Rändrott Kodurott Aasta loom – kodu- ja rändrott (Rattus rattus ja Rattus norvegicus) on sarnase välimusega närilised. Koduroti silmad ja kõrvad on suuremad kui rändrotil ja muudavad ta välimuse meeldivamaks. Kodurotid saabusid Eestisse 13. sajandil, agressiivsemad rändrotid 18. sajandil. Praegu elab kodurott vaid Kagu-Eestis. Taimetoitu eelistav kodurott on osav ronija

Rohelise Kooli seminaril räägiti digijäätmetest

21. jaanuaril 2021 toimus järjekordne Rohelise Kooli seminar teemal „Energia ja digijäätmed“.  Lektor Marek Muiste Tartu Regiooni Energiaagentuurist kõneles, kuidas tekivad digijäätmed. Kogu tänapäeva tööstuslik turumajandus põhineb kaupade ületootmisel. Soodustatakse tarbimist, sest ühest küljest see elavdab majandust, aga teisalt on maailmas igal ajahetkel alati rohkem kaupu, kui kogu inimkond eales suudaks ära kasutada.  Sellel kõigel on aga oma otsene mõju kliimale. Suurima keskkonnamõjuga on energia tootmine, transport, materjalid ja jäätmed.

Meie kool toetab taaskasutust

 Taas on käes igatalvine taaskasutuslaada aeg. Kõik garderoobidest ja koolimajast aasta jooksul leitud riided on nüüd fuajeesse välja pandud, et õpilased saaks oma kadunud esemed üles otsida ja uuesti kasutusse võtta. Üle jäävaid esemeid kasutatakse kõigile soovijatele. Seejärel lähevad üle jääv riidekraam ja jalatsid heategevaks annetuseks koolist välja.

Liikumine värskes õhus on hea tervise alus

 Talvise õppeveerandi kehalise kasvatuse tunnid toimuvad õues. Väiksemad õpilased suusatavad ja kelgutavad koolihoovis, suuremad käivad Pirita metsas suusatamas ja linna uisuväljakutel uisutamas. Õues sportimine on praeguses viiruse leviku olukorras hea valik, lisaks tõstab ilus talveilm motivatsiooni sobivate õuetegevuste leidmiseks.

Keskkonnahariduse konverentsi ettekanded veebis

Lõppenud aasta keskkonnahariduse konverents toimus oktoobris ja kandis pealkirja "Hoia, mida armastad!". Koroonaajale omaselt toimus konverents veebis. Nüüd on võimalik kõiki ettekandeid Keskkonnaameti YouTube`i kanalilt järele vaadata. Ettekannetes käsitletakse väga erinevaid teemasid: nahkhiirte eluviisidest kuni digivahendite kasutamise võimalusteni keskkonnahariduses. Küllap leidub igaühele midagi huvipakkuvat. Ettekandeid saab vaadata siin: https://www.youtube.com/playlist?list=PLr_k6dUCzBRqBFkx1AWn_rPg12VLqul-C

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.