Otse põhisisu juurde

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




30. oktoober 2017, nr. 1
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 14.45
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Aire Luugus
Võtsid osa: Raino Liblik, Lilian Vehk, Siiri Aiaste, Ly Melesk, Heli Paju, Riina Raaga, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär, Ülle Piibar, Liidia Kuusksalu, Kirsti Vooglaid, Olga Lillemaa, Priit Ratassepp, Anu Kurik, Margarita Eero, Heli Malve, Aire Luugus, Külli Ratassepp, Viia Hang, Jana Zebergs, Kadri Käärd, Kati Lepp, Natalja Kedrov, Hanna Kivila, Anette Puusemp, Triin Tibar, Veinika Lemsalu, Liis Tisler, Maire Kasser, Tiia Tarm, Marje Kallasvee, Eve Neito, Karin Kaju, Märt Tammisaar, Kristi Viires


Päevakord:

1. Ülevaade osalemisest Rohelise Kooli projektis – K. Kisel, R. Liblik
2. Projekti töörühma moodustamine – R. Liblik
3. Õpilaste kaasamisest projekti töösse – K. Kisel


Ülevaade osalemisest Rohelise Kooli projektis
KUULATI:
Raino Liblik tutvustas Rohelise Kooli projekti ja põhimõtteid. Ta selgitas õpetajatele, miks on kasulik ja vajalik antud projektiga liituda. Liblik rõhutas, et kõigil õpetajatel on võimalik antud projektis kaasa rääkida ja tegevused, mis on seotud keskkonnaga, on tegelikkuses lõimitud kõigisse õppeainetesse. Teema on oluline alates globaalsest koostööst kuni iga üksiku õpilaseni välja. Liitusime antud projektiga, kuna meie koolis tehakse antud teemaga seotud tegevusi niikuinii igapäevaselt, projekt annab võimaluse neid mõtestatumalt teha ja õppekavaga siduda. Koolis toimuvad keskkonna-teemalised aktiivõppepäevad, KIK-i projektid. Läbi selle programmi saab otseselt looduse- ja keskkonnategevustega tegelevates õpepainetes õppesisu mitmekesistada. Projekt annab võimaluse õpilastel endal õppetöö kujundamises kaasa rääkida ja asju vahel teisiti organiseerida, kuna Rohelise Kooli projekti on kaasatud kogu koolipere. Edaspidi tuleb keskkonnaga seotud tegevused õppetöös paremini kaardistada.
Karmen Kisel rääkis, et töörühm töötab välja küsimused keskkonnaülevaatuse jaoks ja analüüsib küsimustiku tulemusi. Juba oleme leidnud globaalse kodakondsuse alateema raames partnerkooli Inglismaal – kontaktisik Hanna Kivila. Kogu kogukond peab teadma, et meil toimub antud projekt. Kooli töörühmas peab olema igast vanusest õpilasi, katsume nad leida. Teised õpilased peavad pidevalt saama infot töörühmaga liitunud õpilaste kaudu. Tegeleme projektiga kaks aastat, teise õppeaasta lõpus hakkame taotlema Rohelist lippu. Õpetajate poolt tuli ettepanek valida üheks teemaks, mida põhjalikul käsitleda „vesi“. Keskkonnaülevaatuse küsimustikku hakkame koostama töörühmaga. Kisel tutvustas õpetajatele küsimuste näidiseid. See on programm, millesse on kaasatud kogu koolipere. Töörühm jagab küsimustikud erinevatele õpetajatele, küsimustikule saab vastata ka ainetundides, samuti saavad tulemusi analüüsida klassid ainetundide raames (loodusained, arvutiõpetus, eesti keel). Projekt meile raha ei anna. Toetust erinevate vahendite soetamiseks on võimalik taotleda KIK-st.
Rohelisel projektil on 7 sammu, mis tuleb läbida. Igal aastal tuleb kümnest teemast kolme teemega süvitsi tegeleda.
Rohelise kooli programmi üks oluline põhimõte on, et kaasatud on kogu kool – info liigub pidevalt kõigile, eri tööetappides osalevad mitte ainult töörühm, vaid kogu koolipere.

OTSUSTATI:
1.1 Õpetajad tutvuvad hiljemalt 3. novembriks mailile saadetava Rohelise kooli programmi põhimõtteid ja ülesehitust tutvustava materjaliga, et osata antud teemal mõtteid jagada ja programmi õpilastele tutvustada
1.2 Kolleegid tutvustavad töökoosolekul räägitud teemasid ainekomisjonide liikmetele, kes olid seotud muude töökohustustega ja ei saanud koosolekul osaleda

2. Projekti töörühma moodustamine
KUULATI:
Raino Liblik tänas õpetajaid, kes on valmis töörühma töös osalema. Hetkel kuuluvad töörühma juba loodusainete õpetajad Ele-Marika Sooväli ja Katrin Näär, esimese kooliastme õppejuht Ly Melesk, huvijuht Triin Tibar, õpilaste esindaja Lilian Vehk ja lapsevanemate esindajad Merle Rahe ja Liina Pukk. Projekti koordineerib Karmen Kisel ja projektijuht on Aire Luugus. Oma soovist projekti töörühma kuuluda andis lisaks teada loodusainete õpetaja Kirsti Vooglaid, tema initsiatiiv on väga tervitatav. Lähiajal tuleb töörühma kaasata vähemalt 8-10 erinevas vanuses õpilast, kes juhatavad ja protokollivad Rohelise kooli töökoosolekuid.

OTSUSTATI:
2.1 Projekti kuuluvate õpetajate koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga nädala lõpuks
2.2 Oma soovist projekti töörühma kuuluda tuleb teada anda enne 3. novembrit 2017

3. Õpilaste kaasamisest projekti töösse
KUULATI:
Karmen Kisel andis teada, et uus koosolek töörühmaga peaks toimuma järgmisel nädalal, hea oleks, kui selleks ajaks oleks olemas ka projektis aktiivselt kaasa teha soovivad õpilased. Proovime paari nädalaga saada töörühma tööle ja leida õpilased töörühma. Kindlasti ei tohiks töörühma koosolek toimuda õhtupoolikul, kuna töörühma kuuluvad ka esimese kooliastme õpilased.
Kuidas me saame kaasata õpilasi projekti? Koosolekul osalenud õpetajad pakkusid välja, et osa küsitlusi võiks ära teha uurimistööde raames. 3. klassi õpilased tegelevad prügi taaskasutusega. Kuidas motiveerida õpilasi? Pakuti õpetajate poolt välja osalevatele õpilastele ühise väljasõidu korraldamine. See oleks üheks võimaluseks. 12. klassi ei tahaks suurel määral kaasata, kuna nad on väga hõivatud ning sama meeskond peaks osalema ka järgmisel aastal. Ettepanek 7. klassile alustada loovtöö ettevalmistusega antud projekti raamas juba sel aastal. Tuleb leida motivatsioon. Õpetajad saadavad selle nädala lõpuks Karmenile ja Airele õpilaste nimed, kes võiksid meeskonnas osaleda. Iga klassijuhataja ja ka loodusainete õpetaja ülesanne on motiveerida õpilasi projektitöös kaasa lööma. Tuleb selgitada, et see pole lihtsalt järjekordne tüütu lisakohustus, vaid võimalus koolielus ja otsustes kaasa rääkida, ise koosolekuid läbi viia ja ettepanekuid teha. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpus koole vahetades on selline info, et õpilane on osalenud säärases ülemaailmse mastaabiga projektis ja olnud töörühma liige, väga oluline. Näiteks välisülikoolid hindavad taolist kogemust ja initsiatiivi.

OTSUSTATI:
3.1  Iga klassijuhataja leiab algaval nädalal võimaluse oma klassile projekti tutvustada
3.2 Klassijuhataja selgitab välja motiveeritud õpilased ja tutvustab neile, mis võimalusi projektis osalemine õpilasele pakub
3.3 Klassijuhatajad saadavad projektitöös osaleda soovivate õpilaste nimed Aire Luuguse ja Karmen Kiseli mailile hiljemalt 3. novembril
3.4 Projektikoosolekud töörühmale hakkavad aset leidma esmaspäeviti kell 14.00, toimuvad vajaduspõhiselt ja mitte igal nädalal


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …

Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse küsimustik

Kliimamuutused 1.Kas tuled hommikul jala kooli? 2.Kas joote kodus sageli pudelivett? 3.Kas sa sööd septembris sageli banaane, vaatamata sellele, et Eestis on sellel ajal palju õunu? 4.Kas teie pere sööb sageli liha javorsti? 5.Kas teie peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti? 6.Kas teie maakodus sügisel põletatakse lehti? 7.Kas sa oled istutanud mõne puu? Meri ja rannik 1.Kas oled leidnud rannast tühje plastpudeleid ? 2.Kas oled rannas näinud õlist vett? 3.Kas oled näinud rannas lainetuse uuristavat tegevust? 4.Kas oled talvel toitnud veelinde? 5.Kas teete klassiga õppekäike mere äärde? 6.Kas õppetundides räägitakse mere saastumisega seonduvatel teemadel? 7.Kas oled suvel vees näinud sinivetikaid? 8.Kas sa tead, kuhu läheb meie reovesi? Transport 1.Kas hommikul on kooli ees palju või vähe autosid?