Otse põhisisu juurde

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




6. november 2017, nr. 2
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 15.05
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Jan Anders Võisula 8B, Lydia Skrabutenas 8A, Merit Matsalu 8A, Kristi Tatter 8A, Triinu Marleen Metsalu 8A, Hannes Teldre 4D, Rasmus Sepp 7C, Ingriin Tamuri 7C, Patricia Puusepp 7C, Karmen Silm 6A, Lisette Lind 6A, Darja Kisseljova 6B, Marleen Kadak 6B, Haydee Kollom 6B, Laura Tammik 6B, Elis Anette Priimets 6B, Teele Pallas


Päevakord:
1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele õpilastele
2. Klassi keskkonnareeglite koostamisest
3. Kolme põhilise tegevusteema valimine 2017/18 õppeaastaks
4. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks


1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele õpilastele
KUULATI:
Karmen Kisel andis ülevaate Rohelise kooli projektist, et töörühma õpilased teemaga kurssi viia. Eesmärk on saada teada, kui keskkonnasõbralikult on korraldatud meie kooli igapäevane tegevus, kui hästi on õppetöös korraldatud meie õpilaste võimalus kujuneda keskkonnasõbralikuks ja uurida võimalusi tegutsemiseks, et meie kool muutuks senisest keskkonnasõbralikumaks. Esimese sammuna hakkame üheskoos uurima, kui teadlikud keskkonnateemadest ollakse. Rohelise kooli tegevuskavas on 7 sammu, kui oleme läbinud kõik etapid, saame rohelist lippu taotleda. Töörühma esimene ühine ülesanne on teha kooli keskkonnaanalüüs. Kokku on 10 teemat, mida õpilastelt ja õpetajatelt uurida: elurikkus, meri ja rannik, õueala, tervis ja heaolu, globaalne kodakondsus, kliimamuutused, vesi, prügi- ja jäätmed, transport, energia.
Karmen Kisel tõi näiteid, kuidas antud teemasid uuriti Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.
Rohelise kooli töörühma koosolek toimub vähemalt kord kuus esmaspäeviti kell 14. Õpilastelt koguti kontaktandmed, et koosolekute info neile mailile edastada, aga info saadetakse iga kord ka klassijuhatajatele.
Kisel nentis, et kahetsusväärsel kombel ei ole esimesel suuremal koos õpilastega peetaval koosolekul ühtki gümnaasiumiastme ega isegi 9. klassi õpilast!
Kohal olnud põhikooliõpilased olid kõik väga aktiivsed, avaldasid oma mõtteid ja konstruktiivseid ettepanekuid.

OTSUSTATI:
1.1 Järgmine Rohelise kooli koosolk toimub 27.11 kell 14.00 klassiruumis B302. Palun kõigil töörühma õpetajatel ja õpilastel kohal olla, ka teised huvilised on alati oodatud.
1.2 Gümnaasiumi klassijuhatajad tegelevad veelkord õpilastele projekti tutvustamisega, edastades ka käesoleva protokolli neile mailile ja paludes teemaga tutvuda
1.3 Rühmaga liituda soovivate gümnasistide nimed saadab klassijuhataja Kiseli ja Luuguse mailile

2. Klassi keskkonnareeglite koostamisest
KUULATI:
Karmen Kisel andis teada, et iga klass koostab Rohelise kooli projekti raames enda klassi keskkonnareeglid. Soovitatav on seda teha klassijuhataja tunnis, aega kulub koos selgitustega ilmselt just ühe tunni jagu. Tuleb koguda mõtted (soovitavalt teha mõistekaart), milliseid keskkonna säästmise nippe ja võimalusi peetakse klassis kõige olulisemaks (nt. kustuta alati tuli, kui ruumist väljud; ära kasuta pesuvahendeid, kui see pole hädavajalik jne). Seejärel valida välja 5-10 kõige olulisemat ja sagedamini kõlanud mõtet ja kirjutada need hästi loetavalt A3 või suuremale paberile. Võimalusel ka pisut kujundada, sest antud reeglid peaksid teie koduklassi ehtima jääma õppeaasta lõpuni.
Võimalus on siduda keskkonnareeglite koostamine saabuva aktiivõppepäevaga, kui tegutsetakse koolimajas. Hiljemalt 1. detsembriks peavad need valmis ja klassi seinal olema, lisage päisesse nähtavale kohale ka klassi number. Pildistage seejärel valminud plakat ja saatke üks foto, kus reeglid oleks kenasti nähtavad ja loetavad, maili teel Karmen Kiselile. Neist pannakse kokku esitlus, mida tutvustatakse seejärel mõnel päeval infotelerite vahendusel tervele kooliperele.

OTSUSTATI:
2.1 Iga klass koostab hiljemalt 1. detsembriks enda keskkonnareeglid ja säilitab need nähtaval kohal oma koduklassis
2.2 Foto klassi iga klassi keskkonnareeglitest edastatakse hiljemalt 2.12 Karmen Kiseli mailile

3. Kolme põhilise tegevusteema valimine 2017/18 õppeaastaks
KUULATI:
Ly Melesk rääkis, et kaks põhiteemat, millega alanud õppeaastal tõsisemalt tegelema hakkame, on juba valitud. Kuna meil on projektis sõpruskool Inglismaalt, on üheks teemaks globaalne kodakondsus. Teine teema saab olema prügi ja jäätmed, sest mitmed klassid on just käinud ja lähevad sel aastal jäätmejaama, osaleme mitmendat aastat küünlaümbriste kogumise kampaanias, valmistame jääkidest uusi asju kunstitundides jne. Kolmanda teema valimisel tekkis suurem diskussioon. Töörühma õpetajad arvasid, et teemaks võiks olla „vesi“, kuna sellega on tegeldud aktiivõppepäevadel ja mitmed KIK õppepäevad on ka vee-teemalised. Õpilased aga soovisid rohkem tegeleda teemaga „tervis ja heaolu“. Tekkis kohe mitmeid mõtteid sel teemal: lapsed võiks ise sööklas toitu tõsta, et oleks vähem jääke. Söökla ei tohiks päeva lõpus üle jäävat toitu ära visata vaid seda võiks tasuta pakkuda lastele, kes enne trenni veel süüa soovivad. Meie koolis on hästi juba see, et lapsed saavad ise võtta salatit, leiba ja jooke, kaaluda tasuks, et lapsed võiks ise suppi tõsta just nii palju, kui ära süüa jaksavad. Tuli ka ettepanek, et sööklas võiks olla mikrolaineahi, kus lapsed saaks soojendada kodust kaasa võetud sööki. Tuleb propageerida suhtumist: võta toitu just nii palju, kui ära jõuad süüa, ära viska toitu ära.
Ka prügi osas tekkis mõtteid, kuidas saaks vanu asju uueks teha. Tutvusime Kadrioru Saksa Gümnaasiumi mõtetega (vanade riidepuude uueks värvimine ja kaltsudest vaipade heegeldamine).
Õpilased leidsid, et vett tuleks vähem kasutada. Välja võiks töötada kleepsud või sildid kraanikausside kõrvale, mis õpetavad vett säästma. Lisaks sooviti teada, milliseid kemikaale kasutatakse kooli sööklas või ruumide puhastamisel ja millist mõju need keskkonnale avaldavad.

OTSUSTATI:
3.1 Kolm keskkonnateemat, millega Rohelise kooli projekti raames 2017/18 õppeaastal aktiivsemalt tegeletakse on: globaalne kodakondsus; prügi ja jäätmed; tervis ja heaolu.

4. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks
KUULATI:
Välja tuleb töötada meie koolile sobiv küsimustik, aga juhinduda võib teistes koolides kasutusel olnud küsimustikest. Peale küsimuste välja töötamist iga teema uurimiseks saab Rohelise kooli töörühm 27.11 kell 14 kokku ja vaatame üheskoos üle, kas antud küsimused sobivad või on vaja neid muuta/täiendada. Seejärel hakkab toimuma küsitlemine kõigis klassides, mida viivad läbi Rohelise kooli töörühma liikmed koostöös juhendavate õpetajatega. Kõik klassid ei vasta kõigi 10 teema küsimustele, tehakse valimid. Igas klassis arutletakse ka vastaval teemal peale küsitluse läbi viimist ja tehakse kohapeal järeldusi, mis on meil hästi või halvasti. Küsitlused viiakse läbi erinevates ainetundides, selleks ei saa kasutada ainult klassijuhataja tunni ressurssi, kuna analüüs peaks valmima juba sel aastal.
Keskkonnauuringute küsimustikke aitavad koostada erinevad aineõpetajad, soovitav on kasutada teiste koolide näiteid, sealt saab mõtteid ja inspiratsiooni, aga kindlasti tuleks lisada ka mõni just meie koolile oluline küsimus. Koostada tuleks 10-15 küsimust, millest suurem enamus võiks sobida nii õpetajatele kui õpilastele vastamiseks, aga osad ka ainult õpetajatele. Arutluse tulemusel otsustati määrata erinevate valdkondade küsimuste koostajateks järgmised õpetajad:
Prügi ja jäätmed – Katrin Näär ja 10. klassid
Vesi – Katrin Näär ja 10. klassid
Meri ja rannik – Ele-Marika Sooväli
Kliimamuutused – Ele-Marika Sooväli
Energia – Kirsti Vooglaid ja 9. klass
Transport – Veinika Lemsalu
Elurikkus – Aire Luugus
Õueala – Andres-Aare Tooming
Tervis ja heaolu – Liidia Kuusksalu, Tiia tarm, Ly Melesk ja tervisenõukogu
Globaalne kodakondsus – Hanna Kivila ja Karmen Kisel

Küsimused peaks olema valmis hiljemalt 27.11 hommikuks – pealelõunasel koosolekul toimub juba nende analüüs ja vajadusel korrigeerimine. Kõik küsimuste loojad, ka need, kes pole rohelise kooli töörühma otsesed liikmed, on 27.11 koosolekule oodatud. Juhul, kui ei saa osaleda, palun saata küsimused hiljemalt kell 10 sel päeval Aire ja Karmeni mailile.
Igasuguste küsimuste ja murede korral ja kui jäädakse antud ülesandega hätta, saab abi Karmeni ja Aire käest.
Rohelise kooli projekt on kogu kooli projekt, kuhu kogu koolipere peab olema kaasatud, tegevustega peavad olema kursis nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad (loodetavasti lapsed kodus räägivad tegevustest).

OTSUSTATI:

4.1 Õpetajad töötavad keskkonnaanalüüsi küsimused välja hiljemalt 27.11 hommikuks ja saadavad need A.Luuguse ja K. Kiseli mailile.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Rohelise Kooli tunnustus

5. juunil toimus Tallinna Õpetajate majas pidulik üritus, kus tunnustati Rohelise lipu kriteeriumid täitnud haridusasutusi. Üritusel laususid tervitussõnad Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ja Rohelise Kooli programmi juht Eestis Sirje Aher. Muusikalise tervitusega esinesid mitmed tublid muusikakooli õpilased, nende seas ka meie 6. b õpilane Darja Kisseljova, kes on muuhulgas aktiivne Kuristiku Roheliste töörühma liige. Seejärel tutvustati kohalviibijatele Eesti värske rahvuslooma hundi eluviisi, misjärel jõudiski kätte kõige pidulikum hetk - roheliste lippude ja tunnistuste välja jagamine. Au omada Rohelist lippu omistati seekord kümnele haridusasutusele, nende hulgas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumile. Lippu käisid vastu võtmas programmi koolipoolne koordinaator Aire Luugus ja projekti juht Karmen Kisel. Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ni…

Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …