Tallinna Kuristiku Gümnaasium
|
|
||
Rohelise Kooli projektikoosoleku
protokoll
|
|
27. november 2017, nr. 3
|
|
Tallinn
|
|
||
Algus 14.00, lõpp 14.58
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Andres-Aare Tooming,
Kirsti Vooglaid, Triin Tibar, Aire Luugus, Jan Anders Võisula 8B, Lydia
Skrabutenas 8A, Merit Matsalu 8A, Kristi Tatter 8A, Triinu Marleen Metsalu 8A,
Henry Elmest 4D, Rasmus Sepp 7C, Ingriin Tamuri 7C, Patricia Puusepp 7C, Karmen
Silm 6A, Lisette Lind 6A, Laura Tammik 6B, Haydee Kollom 6B, Laura Tammik 6B,
Elis Anette Priimets 6B, Rasmus Õunap 3B, Lisandra leisson 3D, Stiina
Kreutzberg 3D, Aare Silm 10A, Teele Pallas 3A, Raigo Piil 12, Viktor Ustitš 12,
Fredy Virrit 12, Lilian Vehk 10B, Gerda Lizett Puju 10A
Päevakord:
1. Keskkonnaanalüüsi
küsimustike üle vaatamine ja täiendamine
2. Keskkonnaanalüüsi
läbi viimisest klassides
1. Keskkonnaanalüüsi
küsimustike üle vaatamine ja täiendamine
KUULATI:
Karmen Kisel rääkis kohalviibijatele, et rohelise kooli töörühma
liikmed on väikeste rühmatöödena ja osaliselt koostöös erinevate klasside
õpilastega kokku pannud keskkonnaanalüüsi küsimustikud kümnel põhiteemal.
Koosolekul vaadatakse kõik küsimused üle, kas need on õpilastele arusaadavad,
kas peaks midagi lisama või ära jätma.
Esimene teema: kliimamuutused.
3A õpilane küsis, kuidas on kliimamuutustega seotud küsimus liha ja vorsti
tarbimisest õpilaste peredes. Loodusainete õpetajad selgitasid seoseid.
Järgmine teema: meri ja rannik. Küsimusi oleks juurde vaja, kuna esialgu on
koostatud vaid 6 küsimust. Töörühma liikmed pakkusid lisaks sellised küsimused:
Kas õppetöös räägitakse mere saastumisega seotud teemadel? Kas sa oled suvel
meres sinivetikaid näinud? Kas sa tead, kuhu läheb meie reovesi?
Järgmine teema: transport.
Küsimused koostas meie koolis liikluskasvatusega tegelev õpetaja Veinika
Lemsalu. Koosolekul olijad leidsid, et kindlasti tuleb uurida, kuidas lapsed
kooli ja koolist koju liiklevad ja kas on suuri erinevusi nende hommikuse ja
pealelõunase liikumisviisi vahel. Head küsimused on kooli hoovi
liiklusturvalisusega seonduvad. Lisaks kindlasti uurida, kas õpilased on
teadlikud, millised on keskkonnasõbralikud liiklemisviisid ja vahendid ning kui
palju/ kui ökonoomselt kasutatakse peredes autosid.
Teema: vesi.
Koosolekul osalejad leidsid, et kätepesu sageduse küsimus pole niiväga vee
teemaga seotud. Hädavajalikke toiminguid ei saa tegemata jätta vee kokkuhoiu
tõttu. Küll aga võiks küsida, kas õpilased hindavad oma puhta vee kasutamist
liialt raiskavaks. Tekkis arutelu, mil moel on nõude pesemine
keskkonnasõbralikum, kas käsitsi või masinaga.
Järgmine teema: tervis ja
heaolu. Õpilased leidsid, et küsimus: kas sa tead, millistes kohtades
koolimajas ei tohi kasutada nutitelefoni, ei anna otseselt mingit kasulikku
infot. Küsimust muudeti: kas sa kasutad vahetundides nutitelefoni? Lisaks
sõnastati veel ümber küsimus koolisöökla portsjoni suuruse kohta, lõplik
küsimus jäi: kas sinu jaoks on meie koolisöökla portsjon piisav? Töörühma
liikmete soovil lisati küsimus: kas sa läheksid veel sööma peale koolipäeva
lõppu, kui toitu on järele jäänud?
Teema: globaalne kodakondsus.
Karmen Kisel rääkis, et tegu on keeruka teemaga, mida algklassiõpilastel on
võibolla raske mõista. Seetõttu peab vaatama, millised küsimusi kellelt küsida.
Otsustati, et osasid küsimusi küsitakse ainult III kooliastme ja gümnasistide
käest. Mõned küsimused tuleb lihtsalt küsitlemise käigus klassides hästi lahti
seletada.
Järgmine teema: elurikkus ja
õueala. 3. klassi õpilastelt, kes on töörühma liikmed, uuriti, kas
teema pealkiri ja sisu on neile mõistetav. Küsimus: kas meie kooli õuel on
lindude pesakaste sõnastati ümber (kuna pesakaste hetkel veel pole).
Kasutatakse küsimust: kas oled kooli hoovis kasvavatel puudel märganud
linnupesasid? Kindlasti tuleb uurida, kas õpilaste hinnangul on klassides
piisavalt toataimi. Tehti ettepanek küsida veel järgmisi küsimusi: Kas
kooliõuel kasvatatakse lilli? Kas õuealal on piisavalt turnimiseks ja ronimiseks
vahendeid?
Teema: energia.
Lilian Vehk tegi ettepanku sõnastada esimene küsimus ümber, lõplikuks
küsimuseks jäi: kas sa jätad ruumist lahkudes tule põlema? Kindlasti tuleks
klassides arutleda teemal, kui palju tehnikat töötab õhtuti kodudes, kas teler
mängib õhtud läbi jne. Väike vaidlus tekkis küsimuse „Kui teadlik oled
taastuvenergiast?“ puhul. Koosolekul osalenud õpetajad leidsid, et sellise
küsimuse puhul peab klassis töörühma saatma ekspert, kes oskaks selgitusi
jagada (st loodusainete õpetaja).
Teema: prügi ja jäätmed.
Küsimused koostas Katrin Näär koostöös 10. klassi õpilastega, kes on huvitatud
antud teemal uurimuse koostamisest ja soovivad seetõttu ka klassides läbi
viidavates uuringutes osaleda. 3A Teele Pallas tegi ettepaneku, et võiks
küsida: kas teie peres tekib palju prügi? Fredy Virriti 12. klass ettepanek:
kas tead, mida tehakse edasi sorteeritud prügiga? Katrin Näär palus lisada
küsimuse, mis annab klassides võimaluse pikemaks aruteluks: Kas prügimäele
viidud sorteerimata olmeprügist on võimalik midagi kasulikku toota? Lisati ka
küsimus: kas sa tead, kuhu viia ohtlik prügi.
OTSUSTATI:
1.1 Keskkonnaanalüüsi küsimused vormistatakse hiljemalt 5.12 lõplikuks Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnauuringu ankeediks
1.1 Keskkonnaanalüüsi küsimused vormistatakse hiljemalt 5.12 lõplikuks Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnauuringu ankeediks
1.2 Ankeedi vormistuse ja viimistluse eest vastutavad Aire Luugus ja
Karmen Kisel
2. Keskkonnaanalüüsi läbi viimisest klassides
KUULATI:
Karmen Kisel ja Aire Luugus selgitasid kohalviibijatele, kuidas toimub
keskkonnaanalüüsiks vajalike küsitluste läbi viimine klassides. Küsitlus
viiakse läbi 3.-12. klassis, valim püütakse koostada selliselt, et iga teema
raames saaks vastata nii nooremad kui vanemad õpilased. Näide: teema „Prügi ja
jäätmed“ küsimuste esitamine ja analüüs toimub klassides 3a, 6b, 9C ja 11. See
tähendab, et antud klassides viiakse uuring läbi vaid sel ühel teemal ja
küsitakse vaid sel teemal küsimusi ning tehakse järeldusi ning kuulatakse
õpilaste ettepanekuid olukorra parendamiseks. Teemasid on 10, see tähendab et
mõnda teemat uuritakse kolmes klassis, mõnda neljas.
Küsitluse viivad läbi alati vähemalt üks õpetaja ja kaks Rohelise
töörühma liiget-õpilast. Küsitlemine peaks ideaaljuhul läbi viidama enne
detsembri koolivaheaega. Seejärel koostatakse kooli keskkonnaanalüüs.
Ajaliselt võtab küsitlus koolitunnist ca 20-30 minutit, sõltub suurel
määral sellest, kui suur arutelu tekib. Aire Luugus ja Karmen Kisel panevad
nädala lõpuks kokku teemad ja klassid, kus antud teemat käsitletakse. Uue
nädala alguses valmib graafik, kust aineõpetajad ja klassijuhatajad näevad,
millal ja millistes tundides erinevate klassidega keskkonnaarutelu toimub. Üritatakse
maksimaalselt ära kasutada loodusainete tunde, millega teemad haakuvad, aga
kindlasti satutakse ka osadesse teiste ainete tundidesse.
OTSUSTATI:
2.1 Karmen Kisel ja Aire Luugus koostavad neljapäeval, 30.11
keskkonnaküsitluse valimirühmad
2.2 Õpetajaid teavitatakse aegsasti, milliste tundide raames küsitluse
läbi viimine toimub
2.3 Keskkonnaküsitluse läbi viimisesse kaasatakse töörühma õpilased
2.4 Järgmine Rohelise kooli koosolek
toimub 18.12 kell 14, teemaks vahekokkuvõte keskkonnaanalüüsist
Kommentaarid
Postita kommentaar