Otse põhisisu juurde

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




27. november 2017, nr. 3
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 14.58
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Andres-Aare Tooming, Kirsti Vooglaid, Triin Tibar, Aire Luugus, Jan Anders Võisula 8B, Lydia Skrabutenas 8A, Merit Matsalu 8A, Kristi Tatter 8A, Triinu Marleen Metsalu 8A, Henry Elmest 4D, Rasmus Sepp 7C, Ingriin Tamuri 7C, Patricia Puusepp 7C, Karmen Silm 6A, Lisette Lind 6A, Laura Tammik 6B, Haydee Kollom 6B, Laura Tammik 6B, Elis Anette Priimets 6B, Rasmus Õunap 3B, Lisandra leisson 3D, Stiina Kreutzberg 3D, Aare Silm 10A, Teele Pallas 3A, Raigo Piil 12, Viktor Ustitš 12, Fredy Virrit 12, Lilian Vehk 10B, Gerda Lizett Puju 10A

Päevakord:
1. Keskkonnaanalüüsi küsimustike üle vaatamine ja täiendamine
2. Keskkonnaanalüüsi läbi viimisest klassides

1. Keskkonnaanalüüsi küsimustike üle vaatamine ja täiendamine
KUULATI:
Karmen Kisel rääkis kohalviibijatele, et rohelise kooli töörühma liikmed on väikeste rühmatöödena ja osaliselt koostöös erinevate klasside õpilastega kokku pannud keskkonnaanalüüsi küsimustikud kümnel põhiteemal. Koosolekul vaadatakse kõik küsimused üle, kas need on õpilastele arusaadavad, kas peaks midagi lisama või ära jätma.
Esimene teema: kliimamuutused. 3A õpilane küsis, kuidas on kliimamuutustega seotud küsimus liha ja vorsti tarbimisest õpilaste peredes. Loodusainete õpetajad selgitasid seoseid. Järgmine teema: meri ja rannik. Küsimusi oleks juurde vaja, kuna esialgu on koostatud vaid 6 küsimust. Töörühma liikmed pakkusid lisaks sellised küsimused: Kas õppetöös räägitakse mere saastumisega seotud teemadel? Kas sa oled suvel meres sinivetikaid näinud? Kas sa tead, kuhu läheb meie reovesi?
Järgmine teema: transport. Küsimused koostas meie koolis liikluskasvatusega tegelev õpetaja Veinika Lemsalu. Koosolekul olijad leidsid, et kindlasti tuleb uurida, kuidas lapsed kooli ja koolist koju liiklevad ja kas on suuri erinevusi nende hommikuse ja pealelõunase liikumisviisi vahel. Head küsimused on kooli hoovi liiklusturvalisusega seonduvad. Lisaks kindlasti uurida, kas õpilased on teadlikud, millised on keskkonnasõbralikud liiklemisviisid ja vahendid ning kui palju/ kui ökonoomselt kasutatakse peredes autosid.
Teema: vesi. Koosolekul osalejad leidsid, et kätepesu sageduse küsimus pole niiväga vee teemaga seotud. Hädavajalikke toiminguid ei saa tegemata jätta vee kokkuhoiu tõttu. Küll aga võiks küsida, kas õpilased hindavad oma puhta vee kasutamist liialt raiskavaks. Tekkis arutelu, mil moel on nõude pesemine keskkonnasõbralikum, kas käsitsi või masinaga.
Järgmine teema: tervis ja heaolu. Õpilased leidsid, et küsimus: kas sa tead, millistes kohtades koolimajas ei tohi kasutada nutitelefoni, ei anna otseselt mingit kasulikku infot. Küsimust muudeti: kas sa kasutad vahetundides nutitelefoni? Lisaks sõnastati veel ümber küsimus koolisöökla portsjoni suuruse kohta, lõplik küsimus jäi: kas sinu jaoks on meie koolisöökla portsjon piisav? Töörühma liikmete soovil lisati küsimus: kas sa läheksid veel sööma peale koolipäeva lõppu, kui toitu on järele jäänud?
Teema: globaalne kodakondsus. Karmen Kisel rääkis, et tegu on keeruka teemaga, mida algklassiõpilastel on võibolla raske mõista. Seetõttu peab vaatama, millised küsimusi kellelt küsida. Otsustati, et osasid küsimusi küsitakse ainult III kooliastme ja gümnasistide käest. Mõned küsimused tuleb lihtsalt küsitlemise käigus klassides hästi lahti seletada.
Järgmine teema: elurikkus ja õueala. 3. klassi õpilastelt, kes on töörühma liikmed, uuriti, kas teema pealkiri ja sisu on neile mõistetav. Küsimus: kas meie kooli õuel on lindude pesakaste sõnastati ümber (kuna pesakaste hetkel veel pole). Kasutatakse küsimust: kas oled kooli hoovis kasvavatel puudel märganud linnupesasid? Kindlasti tuleb uurida, kas õpilaste hinnangul on klassides piisavalt toataimi. Tehti ettepanek küsida veel järgmisi küsimusi: Kas kooliõuel kasvatatakse lilli? Kas õuealal on piisavalt turnimiseks ja ronimiseks vahendeid?
Teema: energia. Lilian Vehk tegi ettepanku sõnastada esimene küsimus ümber, lõplikuks küsimuseks jäi: kas sa jätad ruumist lahkudes tule põlema? Kindlasti tuleks klassides arutleda teemal, kui palju tehnikat töötab õhtuti kodudes, kas teler mängib õhtud läbi jne. Väike vaidlus tekkis küsimuse „Kui teadlik oled taastuvenergiast?“ puhul. Koosolekul osalenud õpetajad leidsid, et sellise küsimuse puhul peab klassis töörühma saatma ekspert, kes oskaks selgitusi jagada (st loodusainete õpetaja).
Teema: prügi ja jäätmed. Küsimused koostas Katrin Näär koostöös 10. klassi õpilastega, kes on huvitatud antud teemal uurimuse koostamisest ja soovivad seetõttu ka klassides läbi viidavates uuringutes osaleda. 3A Teele Pallas tegi ettepaneku, et võiks küsida: kas teie peres tekib palju prügi? Fredy Virriti 12. klass ettepanek: kas tead, mida tehakse edasi sorteeritud prügiga? Katrin Näär palus lisada küsimuse, mis annab klassides võimaluse pikemaks aruteluks: Kas prügimäele viidud sorteerimata olmeprügist on võimalik midagi kasulikku toota? Lisati ka küsimus: kas sa tead, kuhu viia ohtlik prügi.

OTSUSTATI:
1.1 Keskkonnaanalüüsi küsimused vormistatakse hiljemalt 5.12 lõplikuks Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnauuringu ankeediks
1.2 Ankeedi vormistuse ja viimistluse eest vastutavad Aire Luugus ja Karmen Kisel

2. Keskkonnaanalüüsi läbi viimisest klassides
KUULATI:
Karmen Kisel ja Aire Luugus selgitasid kohalviibijatele, kuidas toimub keskkonnaanalüüsiks vajalike küsitluste läbi viimine klassides. Küsitlus viiakse läbi 3.-12. klassis, valim püütakse koostada selliselt, et iga teema raames saaks vastata nii nooremad kui vanemad õpilased. Näide: teema „Prügi ja jäätmed“ küsimuste esitamine ja analüüs toimub klassides 3a, 6b, 9C ja 11. See tähendab, et antud klassides viiakse uuring läbi vaid sel ühel teemal ja küsitakse vaid sel teemal küsimusi ning tehakse järeldusi ning kuulatakse õpilaste ettepanekuid olukorra parendamiseks. Teemasid on 10, see tähendab et mõnda teemat uuritakse kolmes klassis, mõnda neljas.
Küsitluse viivad läbi alati vähemalt üks õpetaja ja kaks Rohelise töörühma liiget-õpilast. Küsitlemine peaks ideaaljuhul läbi viidama enne detsembri koolivaheaega. Seejärel koostatakse kooli keskkonnaanalüüs.
Ajaliselt võtab küsitlus koolitunnist ca 20-30 minutit, sõltub suurel määral sellest, kui suur arutelu tekib. Aire Luugus ja Karmen Kisel panevad nädala lõpuks kokku teemad ja klassid, kus antud teemat käsitletakse. Uue nädala alguses valmib graafik, kust aineõpetajad ja klassijuhatajad näevad, millal ja millistes tundides erinevate klassidega keskkonnaarutelu toimub. Üritatakse maksimaalselt ära kasutada loodusainete tunde, millega teemad haakuvad, aga kindlasti satutakse ka osadesse teiste ainete tundidesse.
OTSUSTATI:
2.1 Karmen Kisel ja Aire Luugus koostavad neljapäeval, 30.11 keskkonnaküsitluse valimirühmad
2.2 Õpetajaid teavitatakse aegsasti, milliste tundide raames küsitluse läbi viimine toimub
2.3 Keskkonnaküsitluse läbi viimisesse kaasatakse töörühma õpilased
2.4 Järgmine Rohelise kooli koosolek toimub 18.12 kell 14, teemaks vahekokkuvõte keskkonnaanalüüsist


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Rohelise Kooli tunnustus

5. juunil toimus Tallinna Õpetajate majas pidulik üritus, kus tunnustati Rohelise lipu kriteeriumid täitnud haridusasutusi. Üritusel laususid tervitussõnad Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ja Rohelise Kooli programmi juht Eestis Sirje Aher. Muusikalise tervitusega esinesid mitmed tublid muusikakooli õpilased, nende seas ka meie 6. b õpilane Darja Kisseljova, kes on muuhulgas aktiivne Kuristiku Roheliste töörühma liige. Seejärel tutvustati kohalviibijatele Eesti värske rahvuslooma hundi eluviisi, misjärel jõudiski kätte kõige pidulikum hetk - roheliste lippude ja tunnistuste välja jagamine. Au omada Rohelist lippu omistati seekord kümnele haridusasutusele, nende hulgas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumile. Lippu käisid vastu võtmas programmi koolipoolne koordinaator Aire Luugus ja projekti juht Karmen Kisel. Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ni…

Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …