Otse põhisisu juurde

Keskkonnaülevaatuse tulemused 2017/18

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
ROHELINE KOOL
Keskkonnaülevaatus
Detsember 2017

Eesmärk:
Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad.
Protsess:
Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtis koolis loodud Rohelise Kooli töörühm. Vaadeldi 10 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös.
Keskkonnaülevaatus viidi läbi 6.-21. detsembril 2017. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme kolmes kuni neljas klassis, tulemused märgiti protokolli, kohapeal kuulati õpilaste mõtteid ja ettepanekuid antud teemal. Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev, keskmiselt oli küsitlustes 10 küsimust. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala olid liidetud üheks teemaks ja küsitluseks. Keskkonnaküsitlusi klassides viisid läbi ja protokollisid Rohelise Kooli töörühma õpilased 2-3-kaupa, igal rühmal oli saatjaks üks Rohelise Kooli töörühma kuuluv õpetaja.
Personalile saadeti seletused ning küsitluste link meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele. Personali küsitlus sisaldas 22 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Iga küsimuse puhul paluti õpilastel on valikut põhjendada ja märgiti olulisemad argumendid ja ettepanekud üles.
Teemade jagunemine klasside lõikes:
Globaalne keskkond              2B, 4B, 6B, 8C
Prügi ja jäätmed                     3C, 4D, 7C, 10B
Puhas vesi                               2C, 4A, 9A
Kliimamuutused                     2A, 6A, 11.kl
Elurikkus                                1B, 3D, 5A, 12.kl
Meri ja rannik                         3B, 7B, 12.kl
Tervis ja heaolu                      3A, 7A, 9B
Energia                                   5B, 8B, 10B
Transport                                2D, 4C, 5C, 8A
Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas blogis.
Üldine statistika
Küsitluses osalesid kõik 3.-12. klassi õpilased, lisaks valim 1.-2. klassi õpilasi, arvuliselt kokku 748 õpilast (82% õpilastest). Personalile suunatud küsitlusele vastas 35 inimest (48% töötajatest).
Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa
Õpilased
Globaalne keskkond
66% õpilastest arvas, et tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu maailmas, samas tundis üksnes 13% mõistet ökoloogiline jalajälg ja oskas selle sisus selgitada.
91% pidas oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist maailmas. Põhjendusena mainiti, et mida rikkalikuma keskkonna me tulevastele põlvkondadele jätame, seda tervemad on loodus ja inimesed.
Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti. Vaid 7% õpilastest olid seda märki näinud, mitte ükski ei osanud päris täpselt kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab. Küsitluses osalenud õpilastele selgitati märgistuse tähendust ja näidati lühikest informatiivset videot.
44% õpilastest on koos pere või klassiga osalenud keskkonnateemalises heategevusprojektis. Enim leidsid ära märkimist „Teeme ära!“-talgud, loomade varjupaiga abistamine, riiete viimine taaskasutusse, erinevates keskkonnaaktsioonides osalemine (küünlatopside jaht).
99% vastanutest väitis, et meie koolis kasutatakse õppetöös teiste maade muinasjutte ja muusikat. Põhiliselt oli sellealaseid kogemusi eesti keele ja muusikaõpetuse tundidest. 86% leidis, et koolis tutvustatakse piisavalt ka teiste maade kombeid ja toitu, näiteks toodi Halloweeni iga-aastased üritused, Ungari õhtu. Õpilased pakkusid ideena välja koolisööklas rahvussöökide nädala korraldamise.
85% õpilastest leidis, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Mainiti, et sellest on rääkinud klassijuhataja, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja meie õpilased ei ole koolis sellist käitumist märganud.
Prügi ja jäätmed
Vaid 47% õpilastest väitsid, et nende kodus sorteeritakse prügi, ehkki teadlikkus prügi sorteerimisest on kõrge – 86% arvasid teadvat, kuidas prügi sorteerida. 97% õpilastest leidis seejuures, et prügi sorteerimine on oluline. Põhiliste põhjustena, miks kodus prügi ei sorteerita, ütlesid lapsed, et neil on vaid üks prügikast köögis. Samas teadsid nad prügi liike, nimetades biojäätmeid, paberit, pakendeid ja klaasi. Õpilased väljendasid murelikkust prügi liigtekke teemal, väites, et see on ohuks nii lindudele kui loomadele ja loodus on saastunud. 54% oli arvamusel, et nende peres tekib liiga palju prügi, õpilased leidsid ka, et kui peres tekib iga päev üks kott prügi, on see liiga palju. Samas vastas 53%, et nende arvates ei ole nende võimuses prügi kogust vähendada.
49% õpilastest möönis, et on prügi maha visanud, põhjendustena toodi, et kui väike paberitükk või näts maha kukub, ei viistita seda enam üles võtta.
90% küsitletutest vastas, et ei viska taarat koolis selleks ette nähtud kohta – pandipakendite kogumiskasti. Põhjendati, et ei teata, kus need asuvad ja maja peal on liiga vähe pandipakendite kogumise kaste. Osad õpilased viivad samas pandipakendid ka koju.
95% õpilastest ütles, et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud riideid ära vaid viiakse uuskasutusse, abivajajatele, töödeldakse ümber (kaltsuvaibad) või müüakse edasi.
70% õpilastest oskasid nimetada näiteid, kuidas kasutatakse sorteeritud prügi, näitena toodi, et plastpakenditest saab fliisi, vanapaberist tualettpaberit. Samas arvas 94% vastanutest, et sorteerimata olmeprügist ei ole võimalik midagi kasulikku toota, kaks õpilast ütlesid, et seda on võimalik kasutada küttematerjalina.
81% õpilastest oli kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi ja teadsid enamasti nimetada ka näiteks kasutatud patareide kogumiskohti.
99% õpilastest ei tea, mitu olmejäätmete ja biojäätmete prügikonteinerit on kooli õuealal. Küll aga teavad õpilased konteinerite asukohta.

Puhas vesi
76% vastanutest hindas enda veekasutust säästlikuks, samas avaldati arvamust, et maailmas on piisavalt vett või et selle teema peale pole kunagi mõeldud. Küsimusele, kas inimesed peaksid vähem vett kasutama, vastas 54% jaatavalt.
58% vastanud õpilastest ei teadnud põhjust, miks on enamike tualettpottide kaanel kaks nuppu, põhiliselt ei osanud seda selgitada alklasside õpilased. Osad õpilased väitsid, et vajutavad pidevalt kahte nuppu korraga. Küsitlejad selgitasid nuppude tähendust ja juhtisid tähelepanu nende õigele vett säästvale kasutamisele.
65% õpilastest eelistab käia dušši all ja ei kasuta vanni, põhjendustena öeldi, et dušši all saab kiiremini pestud, kodus ei olegi vanni ja veearved ei ole siis nii suured. 86% vastanutest väitis, et sulgeb veekraani hambapesu ajaks, oldi teadlikud, et see on vee raiskamine, kui sel ajal veel joosta lasta.
Küsimusele, kas kasutatakse rohkem sooja või külma vett, jagunesid vastused täpselt pooleks. Õpilased olid samas teadlikud, et tarbides sooja vett, kulub rohkem energiat, aga samas leidsid nad, et tihti on sooja vee tarbimine oluliselt mugavam ja meeldivam.
49% vastanute kodudes pestakse nõusid igapäevaselt nõudepesumasinaga. Põhjendusena toodi, et see on oluliselt mugavam, saab suurema hulga nõusid korraga ära pesta. Samas oli õpilastele üllatuseks, et nõudepesumasin kulutab üldiselt vähem vett kui nõude käsipesu.
61% õpilastest hindas oma päevaseks joodavaks veekoguseks üle 1 liitri, 39% oli seisukohal, et tarbib joogina alla 1 liitri vett ööpäevas. Kraanivett kasutab joogiveena 93% vastanutest, õpilaste hinnangul on kraanivesi hea kvaliteediga, alati kättesaadav ja selle tarbimisel ei teki plastprügi nagu pudelivee ostmisel. Samas toodi pudelivee eeliseks see, et kui soovitakse gaseeritud vett, ostetakse ikka pudeliga, samuti mineraalvett.

Kliimamuutused
Ehkki Kuristiku Gümnaasium on piirkonnakool ja enamik meie õpilastest elab kooli läheduses, selgus küsitlusest, et 51% õpilastest ei tule jalgsi kooli. Osaliselt tulevad õpilased ühistranspordiga, aga paljud tuuakse ka autodega.
56% õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu, näidetena toodi õunapuu istutamine maakodus. Lisaks oli õpilastel kogemusi pihlaka, tamme ja mändide istutamisega.
89% vastanute kodudes ei põletata aias lehti. Enamikel vastanutest pole maakodusid või aedu. Kellel on, siis pigem kompostitakse biomaterjal. Need, kelle aedades lehti põletatakse, tõid põhjuseks, et lehti on palju ja neid pole kuskile panna. Õpilased olid teadlikud lehtede põletamisest tekkiva suitsu kahjulikkusest.
39% õpilastest väitis, et nende peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti. Põhjenduseks toodi, et keedetakse või ostetakse liiga palju, toitu ei jõuta ära süüa ja see rikneb.
76% vastanute peredes süüakse igapäevaselt liha ja vorsti. Õpilased avaldasid arvamust, et liha on maitsev ja meie kliimas tuleks igapäevaselt lihatooteid süüa. Küsitlejad tutvustasid vastajatele liigse lihatarbimise keskkonnale kahjulikke mõjutegureid.
Õpilastelt uuriti ka nende puuviljavaliku eelistuste kohta. 81% peredest ei sööda sügisel igapäevaselt võõramaist päritolu puuvilju (banaan, apelsin), sest saadaval on kodumaised viljad. Samas olid õpilased teadlikud, et banaan sisaldab kasulikke aineid ja ütlesid, et söövad ka välismaiseid vilju meeleldi.

Elurikkus
89% õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. Märgiti ära juurde istutatud puid, ringikujuline peenar maja ees. Samas tuli õpilastelt siiski tagasiside, et suur osa territooriumist on asjalikult kasutamata. 93% õpilastest leidsid, et meie kooli õuealal on loodud võimalused õuesõppeks ja 84% vastanutest on ka kooli õuealal toimunud õuesõppetundides viibinud ning selle käigus loodust uurinud. Enim on õuesõppetunde toimunud loodusõpetuse, geograafia, muusikaõpetuse, bioloogia, keemia ja liiklusõpetuse aine raames. 58% õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid. Tulid ettepanekud õuealale ronimisseina ehitamiseks. Õpilased olid huvitatud ka suurema hulga mänguvahendite (pallid, hüpitsad, lendav taldrik) kaasamisest õuevahetundidesse.
68% õpilastest ei oska öelda, millised puud ja põõsad kooliõuel kasvavad. Mainiti järgmisi liike: sarapuu, kask, vaher, õunapuu, elupuu, kibuvits, mänd, pärn, pihlakas. Kõik neist ei ole tegelikkuses kooliõuel esindatud. 76% õpilastest teadis, et kooliõuel kasvab ka lilli. Mainiti erinevat värvi roose ringpeenras ja trepi peal pottides olevaid hooajalilli. 55% ei osanud öelda, millised putukad elavad kooliõuel. Teadlikumad nimetasid sipelgaid, liblikaid ja lepatriinusid.
83% teadis ka, et kooli territooriumil puudub ala, mida ei niideta. Õpilastele selgitati küsitluse käigus, miks oleks selline ala elurikkuse seisukohast oluline. Mõned õpilased arvasid, et kooliõue kaugemas nurgas siiski on niitmata ala.
77% õpilastest ei olnud kooliõues puude küljes märganud ühtki pesakasti, neid seal hetkel ka pole. 64% olid näinud suuremate puude otsas linnupesi, varesed pesitsevad kooliõuel asuvate suurte puude otsas. Õpilased on varesepesi, isegi mune ja poegi näinud A ja B-korpuse klassiruumide akendest.
45% õpilastest on märganud, et koolis on mõned hästi kujundatud nurgad toataimedega. Õpilaste poolt tuli ettepanek, et loodusnurk võiks olla muusikaklassi või raamatukogu ees. 96% õpilastest väitis, et klassides on toataimi. Eriti palju taimi on õpilaste hinnangul bioloogia, saksa keele, keemia, inglise keel (226) kabinettides. Aga on ka klasse, kus pole ühtki toataime.

Meri ja rannik
91% vastanutest on leidnud rannast tühje plastpudeleid. Õpilaste hinnangul on randades vähe prügikaste, need on pidevalt kuhjaga täis ja tuul lennutab taarat rannale laiali.
21% õpilastest on rannas õlist vett näinud. Nimetati õlilaike Pirita ja Pärnu rannas. Õpilaste arvates on see tingitud autode pesemisest veekogu kaldal või laevade leketest.
34% on märganud lainete uuristavat tegevust rannal, kohtadena nimetati Suurupi ja Pakri rannikut.
66% õpilastest ei toida talvel veelinde. Õpilased ütlesid, et on küll kunagi toitnud parte ja luiki saiaga, aga teadlikkus on tõusnud ja nüüd ollakse teadlik põhjustest, miks seda teha ei tohi. Küsitlejad selgitasid vastajatele veelkord veelindude talvise vale toitmisega seotud ohtusid.
62% vastanutest on käinus klassiga õppekäigul mere ääres, kohtadena nimetati Käsmu, Muraste ja Paljassaare randu. 96% õpilastest on kuulnud õppetundides infot mere saastumise kohta. 34% on näinud veekogus sinivetikaid, kohtadena nimetasid õpilased Pirita ja Stroomi randa.
Kahetsusväärselt väike on õpilaste teadlikkus reovee teekonnast – 70% vastanutest ei oska vastata, kuhu läheb meie reovesi.

Tervis ja heaolu
82% õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Tegevustena nimetati ronimist varb- ja ronimisseinal, mänguvahetunde, lauatrennise mängimist. 7. klassi õpilased arvasid, et õpetajad keelavad vahel õpilastel kiire liikumise koolimajas. 9. klass arvas, et koolimajas pakutavaid liikumismänge võiks rohkem olla.
77% õpilastest on oma hinnangul piisavalt õues. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse viletsat ilma, tegevuse puudumist ja seda, et üksi on õues igav.
77% õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla, jaatavalt. Põhjendustena toodi välja, et siin on sõbrad, saab liikuda ja mängida, on palju tegevusi. Need lapsed, kellele koolis olla ei meeldi, tõid põhjuseks väsimuse.
58% õpilastest on teadlik, mida tähendab kiusamisvaba keskkond. 9. klass väitis, et nende klass pole kiusamisega kokku puutunud.
Nutitelefoni kasutab vahetundides 67% õpilastest. Selle abil kuulatakse muusikat, loetakse e-maile, mängitakse mänge. Olulisel kohal on sotsiaalvõrgustike kasutamine. Mainiti veel e-kooli külastamist ja töödeks õppimist. B-korpuse õpilase teadsid, et nende majas on nutitelefoni kotist välja võtmine koolipäeva jooksul keelatud.
50% õpilastest on kogenud liikumispause tundide ajal, nimetati varianti, kus keegi õpilastest näitab harjutusi ette ja teised järgi teevad ja bioloogia tunnis toimuvat virgutusvõimlemist.
Kooli tervishoiu kabinetti kasutab sageli 8% küsitletutest, põhiliste põhjustena nimetati peavalusid, traumasid kehalise tunnis ja diabeeti.
71% õpilastest peseb enne söömist käsi. Seda tuletab meelde ka õpetaja. Mureks on, et kraanikausse on söökla ees õpilaste hinnangul liiga vähe ja need on liiga hõivatud.
99% õpilastest arvab teadvat, mis on tervislik toit, aga vaid 71% sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju. Tervisliku toidu kohta on õpilased endi hinnangul saanud infot õpetajatelt, vanematelt, ise uurinud ja lugenud. Nad väitsid, et neile meeldib süüa salatit eraldi, mitte koos põhitoiduga, seetõttu koolis prae kõrvale salatit ei tõsta. Väiksemad lapsed söövad vähem salatit, suuremad rohkem.
49% vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Õpilased ütlesid, et toitu saab ka juurde, kui küsida. Õpilaste hinnangul võiks iga õpilane endale sööklas ise toitu ette tõsta. 61% õpilastest olid nõus väitega, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu prügisse. Õpilaste hinnang on, et menüü koostamisel tuleks arvestada ka õpilaste soove, lisaks ei saa õpilased ise oma toiduportsu suurust määrata ja mõnikord on see liiga suur.
68% küsitletutest sööb koolis suppi, eriti kõrgeid hinnanguid anti küsitluses püreesuppidele.
51% õpilastest oleks huvitatud peale koolipäeva lõppu järgi jäänud toidu tasuta pakkumisest. Õpilased vastasid, et sööksid sama toitu teist korda veel, kui kõht on tühi või koolipäevale järgneb veel treening.

Energia
75% õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule. Õpilastelt tuli tähelepanek, et kui kooli WC-s jätta uks lahti, siis automaatvalgustus ei kustu ruumist lahkudes, seetõttu tuleks jälgida, et uks saaks suletud.
59% jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei vaata. Vastustest selgus õpilaste arvamus, et pidev sisse- ja väljalülitamine poel elektroonikaseadmetele kasulik. Vanemad õpilased olid kursis, et seadme saab panna energiat säästvale režiimile.
25% kustutab ruumis tule, kui päike paistab. Probleemina nimetasid õpilased, et päiksepoolses klassis ei saa rahulikult õppida, kui päike silma paistab. Kui aga ruloo alla lasta, on ikka nii pime, et tuleb tuled süüdata. Ettepanek oli, et ruloo võiks päikest varjata, aga mitte pimendada.
26% õpilastest teadis, et nende peres kasutatakse päikseenergia toimel töötavaid seadmeid, nimetati aialampe ja kalkulaatorit.
Küsimusel, mitu tehnikavahendit või kodumasinat nende peres õhtu vältel töötab, vastas 21% õpilastest 10 ja 15% õpilastest 9. Ühe õpilase hinnangul töötab kodus õhtuti kuni 30 seadetvaid 3-4 seadet töötab samuti ühe õpiklase arvates. 64% küsitletute kodudes mängib telekas taustaks terve õhtu, kusjuures rohkem kui üks teler mängib korraga 17 kodus. Elektriautot kasutab küsitletud õpilaste hulgas vaid üks perekond. Põhjendusena tõid õpilased välja kalli hinna ja ebapraktilisuse.
80% õpilaste kodudest ei ole vanemad lastega elektri säästmisest rääkinud. 74% õpilastest pole enda hinnangul midagi kuulnud taastuvenergiast. 93% õpilastest pole kunagi mõelnud, kui palju elektrit nad päevas kulutavad ja 80% ei ole kursis, millised seadmed kulutavad kõige rohkem elektrit. Pakuti välja, et lambid, köögimasinad, elektripliit või föön. Küsitlejad soovitasid siinkohal õpilastel kodudes oma vanematega vesteleda ja näiteks kuude lõikes elektrinäite üles märkida ja statistikat teha.
57% õpilastest ei lülita ööseks arvutit välja ja 21% õpilaste kodudes ei kustutata öösiti ka kõiki tulesid. 66% õpilastest laeb igal ööl oma telefoni.

Transport
89% õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. Põhjendati, et paljud vanemad toovad lapsi kooli. 90% hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks! Õpilased väitsid, et ehkki on olemas ülekäigurajad, on autojuhid tihti hoolimatud ja kiirustavad, lastel puuduvad helkurid ja värava ees on ka väga pime. Õpilastelt tuli soovitus paigaldada suure värava ette lisavalgustus.
52% meie õpilastest tuleb hommikul jalgsi kooli. Õpilased ütlesid, et kõik lähedal elavad lapsed tulevad jalgsi, aga meil on palju õpilasi ka aedlinnadest nagu Mähe ja Muuga, nemad tuuakse autodega või tulevad bussiga. Koju läheb jalgsi juba 59% õpilastest, põhjendati, et päeval on valge ja turvalisem ja vanemad ei saa töö ajal autoga järgi tulla.
12% õpilastest kasutab kooli tulekuks jalgratast või rula. 90% ratturitest on seejuures poisid, kuna tüdrukud hindavad taolist liikumisviisi ebamugavaks ja ebaturvaliseks ja nende sõnul poel linnakodus  rattale hoiupaika.
Kui õpilastelt küsiti, kumb transpordivahend saastab õhku nende arvates rohkem, kas auto või buss, arvas 72% vastanutest, et auto. 28% hinnangul oli suuremaks saastajaks buss. Õpilastele selgitati, et bussi mahub alati rohkem reisijaid kui sõiduautosse, seetõttu on ühistranspordiga liikumine keskkonnasõbralikum. Vanemad lapsed olid sel teemal teadlikumad.
Kui õpilastelt uuriti, milline transpordivahend ei saasta loodust, toimus arutelu ja kõik olid teadlikud, et loodust säästvad transpordivahendid on inimjõul liikuvad nagu ratas, tõukeratas, rulluisud jt.
Õpilastelt küsiti ka pereliikmete liiklemisharjumuste kohta. 86% peredest kasutatakse päeva jooksul autot, paljudes peredes on kasutuses kaks või enam autot. 30% õpilastest vastas, et nende pereliikmed kasutavad päeva jooksul ühistransporti. Jalgsi või rattaga liikusid viie pere vanemad.
Õpetajate küsitluse kokkuvõte
Elektroonilisele küsitlusele vastas 35 õpetajat.
57% vastanud õpetajatest ütles, et on oma ainetunnis käsitlenud ökoloogilise jalajälje teemat. 37% õpetajatest ei ole enda hinnangul teemat tunnis käsitlenud, 6% ei oska hinnangut anda.
Õiglase kaubanduse (Fair Trade) kaubamärgi tähendust ja kasutusvaldkondi tunneb 89% õpetajatest, 2% vastanutest ei tunne seda märgistust ja  9% on Fair Trade logo kaupadel näinud, aga ei tea, mida see tähendab.
83% küsitletutest on pere või õpilastega osalenud heategevus- või ühiskondliku initsiatiivi projektides nagu koristustalgud ja annetuste tegemine. 17% ei ole enda hinnangul heategevates aktsioonides osalenud.
62% õpetajatest sorteerib kodus prügi, 31% sorteerib osaliselt, kogudes näiteks taara ja vanapaberi eraldi. 7% ei sorteeri prügi. Samas on 86% vastanute hinnangul prügi sorteerimine väga oluline, 9% ei oska teema olulisust hinnata ja ülejäänud 5% jaoks ei ole prügi sorteerimine oluline teema.
26% õpetajate väitel jääb neil kodus sageli toitu üle ja see visatakse ära. 69% õpetajatest vastas, et toitu ei jää sageli üle ja 5% ei oska toidu raisku minemise kogust hinnata.
77% õpetajatest ei põleta aias ega maakodus lehti, 23% sõnul tuleb lehtede põletamist ette.
68% õpetajatest kasutab puhast vett kokkuhoidlikult, 26% ei säästa vett ja 6% ei oska oma veekasutusele hinnangut anda.
Jalgsi või jalgrattaga tuleb hommikul tööle 20% meie kooli õpetajatest, 31% tuleb osaliselt bussiga, osaliselt jalgsi ja 49% kasutab tööle tulekuks sõiduautot. Küsimusele, milline on tema peamine liikumisvahend, vastas 46% õpetajatest, et auto ja 46% õpetajatest, et ühistransport. 8% vastanute hinnangul käivad nad kõige rohkem jala.
Hommikuse kooliõuel toimuva liikluse turvalisust hinnates arvas 57% õpetajatest, et see pole turvaline, 34% ei osanud turvalisuse taset hinnata ja 9% arvas, et liiklus kooliõuel on turvaline.
75% vastanutest kasutab meie kooliõue võimalusi õuesõppeks, 25% seda teinud ei ole. Samas arvab vaid 40% õpetajatest, et meie kooliõuel on õpilastele piisavalt tegelusvahendeid ja 60% hinnangul võiks neid rohkem olla. Kui õpetajad saaksid valida, milliseid lisavahendeid õuetegevuste mitmekesistamiseks juurde rajada, jaguneksid valikud järgmiselt: 35% soovib seiklusrada algklassidele, 27% leiab, et talvine uisuväljak oleks hea mõte, 20% hinnangul võiks kooli territooriumil olla discgolfi rada, 14% soovib lisaks pallimängu väljakuid ja 4% vastanutest arvab, et kooli siseõuele võiks rajada asfaldile joonistatud mänge.
89% vastanute hinnangul võiksid õpilased iga päev veeta vähemalt ühe vahetunni õues, 11% arvas, et õuevahetunnis võiks käima noorem kooliaste. Mitte ükski vastaja ei arvanud, et õuevahetunde ei peaks korraldama.
86% õpetajate hinnangul kasutavad lapsed liigselt nutivahendeid, 8% arvab, et nutivahendeid ei kasutata ebamõistlikult palju ja 6% ei oska kasutust hinnata.
72% õpetajatest on oma ainetundides kasutanud liikumist soodustavaid tegevusi ja mänge, 20% kasutab neid vahel harva ja 8% ei kasuta kunagi tunnis liikumistegevusi.
Klassiga on õppekäigul mere ääres käinud 71% õpetajatest, 29% ei ole seda kunagi teinud.
Koolisöökla toiduportsjoni kohta arvas 54% vastanud õpetajatest, et see on piisav, 32% ei osanud portsjoni suurust hinnata ja 14% hinnangul on portsjon liiga väike.
71% vastanutest sööb koolis salatit, juur- ja puuvilja. 23% võtab ise kodust tervisliku toidu kaasa ja 6% ei söö koolis viibides eelpool nimetatud tooteid.
Klassist lahkudes kustutab vahetunniks tule 63% õpetajatest, 29% teeb seda vahetevahel ja 8% ei kustuta ruumist lahkudes tuld.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Rohelise Kooli tunnustus

5. juunil toimus Tallinna Õpetajate majas pidulik üritus, kus tunnustati Rohelise lipu kriteeriumid täitnud haridusasutusi. Üritusel laususid tervitussõnad Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ja Rohelise Kooli programmi juht Eestis Sirje Aher. Muusikalise tervitusega esinesid mitmed tublid muusikakooli õpilased, nende seas ka meie 6. b õpilane Darja Kisseljova, kes on muuhulgas aktiivne Kuristiku Roheliste töörühma liige. Seejärel tutvustati kohalviibijatele Eesti värske rahvuslooma hundi eluviisi, misjärel jõudiski kätte kõige pidulikum hetk - roheliste lippude ja tunnistuste välja jagamine. Au omada Rohelist lippu omistati seekord kümnele haridusasutusele, nende hulgas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumile. Lippu käisid vastu võtmas programmi koolipoolne koordinaator Aire Luugus ja projekti juht Karmen Kisel. Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ni…

Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …