Otse põhisisu juurde

Kuristiku toetab taaskasutust!


Maailmas toodetakse ja ostetakse iga päev miljoneid riideesemeid ja jalatseid. Vaadates kiirmoepoodides allahindluste ajal kõrguvaid tohutu suuri kuhilaid kohe-kohe moest välja minevaid särke ja pükse, tekib hirm. Kuhu kõik see toodetud ja üle jääv kraam pannakse? Kui palju maakera ressurssi selline asjatu tarbimine ära kasutab? Kellele sellises koguses uusi asju pidevalt vaja on?
Kuristiku Gümnaasiumis tekib igal aastal terve toatäis jalatseid ja riideid, mille lapsed kooli unustavad, kaotavad või jätavad, kuna esemed on neile üleliigseks või väikseks jäänud. Kogume need kokku, sorteerime ja korraldame kaks korda aastas, tavaliselt jaanuaris ja juunis, nädala aja jooksul omamoodi tasuta rõivaste laada. Kõigepealt on endistel omanikel võimalik kolme päeva jooksul oma kadunud esemed uuesti üles leida ja kasutusse võtta. Seejärel on väljapanek avatud kogu kooliperele, kes võivad asjade hulgast endale meeldivad ja sobivad esemed kaasa välja valida ja kaasa võtta.
Sellisel moel püüame anda oma väikse panuse rõivaste ja jalatsite aktiivsesse taaskasutusse suunamisel. Kui peale lõpujagamist veel jalatseid ja rõivaid alles jääb, pakime need kokku ja viime uuskasutuskeskusesse.
Prügisse viskamine on alati kõige kiirem ja mugavam moodus. Keskkonna säästmise nimel püüame aga teisiti tegutseda ja ka laste hulgas taaskasutust ning keskkonna säästmist propageerida.

Karmen Kisel

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …

Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse küsimustik

Kliimamuutused 1.Kas tuled hommikul jala kooli? 2.Kas joote kodus sageli pudelivett? 3.Kas sa sööd septembris sageli banaane, vaatamata sellele, et Eestis on sellel ajal palju õunu? 4.Kas teie pere sööb sageli liha javorsti? 5.Kas teie peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti? 6.Kas teie maakodus sügisel põletatakse lehti? 7.Kas sa oled istutanud mõne puu? Meri ja rannik 1.Kas oled leidnud rannast tühje plastpudeleid ? 2.Kas oled rannas näinud õlist vett? 3.Kas oled näinud rannas lainetuse uuristavat tegevust? 4.Kas oled talvel toitnud veelinde? 5.Kas teete klassiga õppekäike mere äärde? 6.Kas õppetundides räägitakse mere saastumisega seonduvatel teemadel? 7.Kas oled suvel vees näinud sinivetikaid? 8.Kas sa tead, kuhu läheb meie reovesi? Transport 1.Kas hommikul on kooli ees palju või vähe autosid?