Otse põhisisu juurde

Rohelise kooli koosoleku protokoll nr 4


Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




15. jaanuar 2018, nr. 4
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 15.05
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Kirsti Vooglaid, Aire Luugus, Hanna Kivila, Jan Anders Võisula 8B, Patricia Puusepp 7C, Karmen Silm 6A, Lisette Lind 6A, Teele Pallas 3A, Silver Saatväli 9B, Artur Sepp 9B, Lilian Vehk 10B, Henry Elmest 4D


Päevakord:
1. Keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustamine
2. Tegevuskava läbi vaatamine ja täiendamine

1. Keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustamine
KUULATI:
Karmen Kisel andis ülevaate toimunud keskkonnaküsitlusest, mille põhjal valmib kooli keskkonnaanalüüs.
Globaalse keskkonna teemal küsitleti 100 õpilast. Üllatav oli, et õiglase kaubanduse kaubamärgistusest oli teadlik vaid 7 õpilast, ka nemad ei teadnud asja tegelikku sisu, olid vaid märki näinud toodetel. Ökoloogilise jalajälje mõiste oli võõras 87 õpilasele, 13 oli seda kuulnud/ väitis, et tunnis on seda teemat käsitletud.
Teadlikkuse tõstmiseks korraldab välisvabatahtlik Richard ajavahemikus 22.01-23.02 sel teemal aktiivsed töötoad, mida saab läbi viia klassijuhataja tunni, loodusõpetuse tunni või inglise keele tunni raames (kuna töötuba viiakse läbi inglise keeles). Esialgne plaan on korraldada töötoad kõigile III kooliastme klassidele.
Prügi ja jäätmete teema küsitlemisel teab, et valdav enamus teab, kuidas prügi sorteerida (68 teab, 11 ei tea), aga prügi samas ei sorteerita majapidamistes. Küsimusele, kas õpilased viskavad koolis pandipakendid selleks ette nähtud kogujasse, vastas 81 õpilast eitavalt, 8 jaatavalt.
Õpilane Patricia Puusepp tegi ettepaneku, et taara kogumiskohti võiks olla rohkem. Tööõpetuse tundides võiks vastavaid kaste juurde meisterdada, nii et igal korrusel oleks vähemalt üks kast.
Puhta vee teema puhul hindavad õpilased oma veekasutust väga mõistlikuks, 62 vastajat 80st arvab, et kasutab vett säästlikult. Üllatav on, et eelkõige väiksemad õpilased ei tea, milleks on kaks nuppu WC loputuskasti kaanel. Seega tuleks algklasside majas antud teemaga veidi tegeleda nt kleepida tualettidesse pottide taha vastavad infopildid vmt.
Samuti vajab selgitustööd reovee teekond, kuna 75% küsitletutest väitis, et nad ei tea, kuhu meie reovesi läheb.
Kliimamuutuste teemas selgus, et ehkki meil on piirkonnakool ja lapsed elavad valdavalt kooli lähedal, ei tule 40 õpilast 78st küsitletust jalgsi kooli. Samuti oli muret tekitav, et paljudes peredes jääb tihti üle toitu, mida ära visatakse (nji väitis 30 vastajat 78st).
Elurikkuse küsitluses tuli välja rõõmustav fakt, et 91 vastajat (kokku oli 99 küsitletut) pooldavad õuesõpet. Kisel rääkis, et õuesõppetegevustele pakub peagi vaheldust väike seiklusrada ja külmade ilmade jätkumisel kaalutakse pisikese liuvälja loomise võimalust kooli hoovile. See kõik on eesmärgiga, et õpilastele õues viibimist atraktiivsemaks muuta. Karmen Kisel rääkis, et hetkel täidavad keskkonnauuringu küsimustikku ka õpetajad ja praeguseks on vastanud juba 29 õpetajat, kellest 90% toetab mõtet, et lapsed võiks vähemalt ühe vahetunni päevas õues veeta. Samuti pooldavad õpetajad lisategevuste loomist õuealale, enim poolehoidu ongi leidnud liuvälja ja seiklusraja mõte. Miinuseks on, et koolihoovis puudub piisav mööbel/pingid, kus õpilastel kevadel mugav istuda ja aega veeta oleks. Lahendusena valmistavad hetkel kaks 8A loovtöölist Märt Tammisaare juhendamisel õue pinke. Kui neid hiljem veel juurde tehtaks, saaks vast mingi lahenduse.
Õpilaste hulgast kerkis ka küsimus lindude pesakastide kohta-  neid saaks tööõpetuse tundides teha, aga kas on mõtet, kas sinna pesitsejad tuleks? Katrin Näär avaldas arvamust, et kuna meie piirkonnas on väga palju suuri röövlinde nt kajakaid ja vareseid, siis ei tuleks väiksed linnud sinna pesakastidesse. Meie kooliõuel pole ka tihedaid lehtpõõsahekke, kuhu väike lind varjuda saaks, seega väikelinnud ilmselt ei koduneks. Koosolekul otsustati 25.01 kohtumisel Sirje Aherilt uurida, kas on mõtet kooli õuele pesakaste ehitada. Küsitlusest selgus veel, et õpilased ei tunne puu- ja põõsaliike, tekkis mõte rajada kooli õuele õuesõppe rada.
Lisaks puudub kooli õuel ala, mida ei niidetaks, kus oleks mitmekesine taimestik, mida õpilased õppematerjalina saaks kasutada. Ele-Marika Sooväli ütles, et mitmekesist loodust meie kooliõue piirkonnas õpetada ei saa, lapsed näevad peamiselt pügatud muru.
Tervise ja heaolu teemas tuli välja positiivne tõsiasi, et lapsed naudivad liikumist, nii vahetundides kui ka koolitundidesse integreerituna. Lisaks arvab valdav enamus, et koolis on hea olla. Suur miinus on nutitelefoni ülemäärane kasutamine. Seda saab reguleerida kodukorra karmistamisega antud teemal ja nutitelefoni keelavate alade uue sildistamisega. Teadlikkusega tervislikust toidust on meie koolis kõik hästi – 81 vastanut väitis, et teavad, mis on tervislik toit, 1 et ei tea. Miinuseks on, et paljud õpilased viivad sööklas toitu prügisse (umbes pooled väitsid, et pidevalt jääb toitu järgi). Ühe lahendusena katsetatakse lähinädalatel 3. klassidele laudade eelkatmist, st toit pannakse suuremate pottidega lauale ja lapsed tõstavad ise ette. Väga oluline on kaaluda ettepanekut, et järele jäänud toitu võiks päeva lõpul nt alates 14.00 soovijatele tasuta jagada. Eriti palju jääb sööki üle supipäevadel. Ehk oleks osadele õpilastele selline lisasöögikord abiks, hetkel läheb üle jäänud toit lihtsalt jäätmetesse.
Energia teemas selgus, et elektri säästmisest kodudes üldjuhul ei räägita, lapsed ei tea, mille peale kulub koduses suurim hulk elektrienergiat, samuti ei lülitata välja oma tehnikaseadmeid, kui neid ei kasutata.
Transpordi teema küsitluse tulemused olid üsna murettekitavad. Hommikul on kooli ees palju autosid. 81 vastajat 90st leidis, et liikus kooli ees ei ole turvaline. Õpilastelt tuli ettepanek, et kuna kõige ohtlikum koht on kooli väravate ees ja põhjuseks suuresti see, et seal on oktoobri lõpust kuni märtsini enne kaheksat kottpime, tuleks mõelda sinna lisavalgustuse paigutamisele. Ehk on võimalik maanteeametilt uurida lisavalgusti paigutamise võimalust sellele kohale. Huvitav tõik, mis küsitlusest selgus, oli et 90% rattaga kooli käijatest olid poisid.

OTSUSTATI:
1.1 Richard Kiss korraldab töötoad õiglase kaubanduse ja ökoloogilise jalajälje teemal teadlikkuse tõstmiseks
1.2 Kisel ja Luugus uurivad Sirje Aherilt lindude pesakastide otstarbekuse infot
1.3 Sööklaga alustatakse läbirääkimisi üle jääva toidu pärastlõunase jagamise osas (Kisel ja Melesk)
1.4 Väikeste poolel korraldatakse väikse kampaania loputuskastide nuppude tähenduse selgitamiseks

2. Tegevuskava läbi vaatamine ja täiendamine
KUULATI:
Aire Luugus andis teada, et järgnevalt vaadatakse koos töörühmaga üle planeeritud tegevused ja juba tehtud asjad. Globaalse kodakondsuse teema teadvustamiseks on tulnud ettepanek teha koostööd ühe Saksa kooliga, mis tegeleb samuti rohelise eluviisiga. Nendega saaks teha Twinningut, Hanna Kivila tegeleb ja uurib.
Richard Kiss hakkab tegema aktiivseid tunde õiglase kaubanduse ja ökoloogilise jalajälje teemal III kooliastmele, need toimuvad veebruaris.
Tervise ja heaolu teemadel tuli õpilastelt mitmeid ettepanekuid. Sooviti vahendeid, mis muudaks õues olemise huvitavaks. Katrin Näär pakkus, et liikumist soodustavad vahendid on tihtipeale lihtsad, kasvõi ämber ja pall, mida sinna saab loopida, võiks olla ka takjakinnitusega kindaid, millega saab avstavat palli püüda. Ta rääkis poiste huvitavast algatusest 4. korruse lauatennise laua juures, kus mäng toimub kordamööda ringis ümber laua, et võimalikult paljud mängida saaks.
Ly Melesk andis teada, et eksperimendina katsetatakse I kooliastmes 3. klassides toidu serveerimist laudadele, nii et õpilased saaks endale ise paraja suurusega portsu ette tõsta. Eesmärk on, et lapsed ei viiks toitu prügisse.
Prügi sorteerimise osas on tulnud idee valmistada temaatilised kastid igale korrusele. Õpilased väidavad, et ei sorteeri seetõttu pandipakendeid eraldi, et meil on maja peal vaid kaks kogumiskohta. Neid tuleks juurde luua. 7A õpilastel on tekkinud küsimus, kuhu läheb pandipakendite kogumisel saadav tulu. Karmen Kisel lubas majandusjuhilt uurida.
Õpilaste poolt tuli veel ettepanek korraldada keskkonnakuul mais kekskkonnaviktoriin, millel osaleks 1.-6. klassi õpilased. Ilmselt tuleks see läbi viia kahes osas ja erineva raskusastmega. Teadlikkuse tõstmiseks peaks see toimuma aulas, nii et nt igast klassist üks võistkond võistleb ja teised õpilased elavad kõik kaasa. Viktoriini (nt Kahoot või muu keskkond) võiks koostada õpilased ise.
Keskkonnaküsitlusest selgus, et nii õpilased kui õpetajad hindavad liiklussituatsiooni meie kooli õuel ohtlikuks. Eriti suur on probleem autovärava ees hommikul kell 7.45-7.55, seal on pime, palju autosid ja ka palju lapsi. Ly Melesk arvas, et Maanteeametist võiks uurida, kas on mingi võimalus sinna värava ette lisavalgustuse paigaldamiseks.
B-korpuses tuleb teavituskampaania puhta vee säästmise osas – lapsed ei tea, miks on WC-potil kaks nuppu ja kuidas loputuspaagis olevat vett ökonoomselt kasutada.
Aire Luugus tutvustas töörühmale valminud keskkonnapõhimõtteid. Tuli ka lisaettepanek sinna, lisati punkt 11. Tekitame vähem müra!
Katrin Näär ütles, et vaja on hakata koostama ressursikulu analüüsi, selleks vajab ta andmeid kahe viimase aasta ressursikulu kohta Aivar Suursaarelt. Hetkel ei ole veel abi saanud.

OTSUSTATI:
1. Uuritakse võimalusi kooliõuele lisategevuste loomiseks
2. Pandipakendite kogumiskastid pannakse igale korrusele
3. Maikuus korraldatakse I ja II kooliastmele keskkonnaviktoriin
4. Aivar Suursaar saadab Katrin Näärile vajalikud andmed ressursikulu analüüsi tegemiseks

5. I kooliastmes katsetatakse toidu laudadele serveerimist ja ise ette tõstmist6. Karmen Kisel ja Ly Melesk uurivad 22.01, kas oleks võimalik peale 14 sööklas järele jäänud toitu pakkuda õpilastele, kes seda sooviksid

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

9.b tüdrukud käisid Toidupangas vabatahtlikuks

9.b klassi tüdrukud käisid koos klassijuhataja Valentina Tsirihhovaga Toidupangas vabatahtlikuna abiks, et abivajajatele toidupakke valmistada. See oli nende klassi keskkonnategu. Klass võeti vastu rõõmuga ja seletati neile, mida tuleb pakkidesse panna. Enne pakkimist said loomulikult kõik tüdrukud endale uhked Toidupanga põlled. Pakkimise alal jaotati tüdrukud kahte gruppi. Ka klassijuhataja töötas koos tüdrukutega usinasti. Juba tunni ajaga suutis esimene grupp tüdrukuid nii palju pakke teha, nii et majonees sai otsa. Tehti paus, käidi vett joomas ja karastati ennast Toidupanga poolt vabatahtlikele mõeldud joogivalikuga. Pakke kogunes nii palju, et vahepeal oli vaja ruumi juurde teha. Lõpuks kui ruumi oli juurde tehtud, jätkasid tüdrukud tööd. Vahepeal pidi jälle kottidele ruumi juurde tegema, aga sellegipoolest suutsid 9.b tüdrukud oma töö pool tundi varem ära teha. Tüdrukud said raske tööga lihtsasti hakkama ja see käik tekitas mitmeski huvi seal edaspidigi käia. Vabatahtlik abista

Meie kooli õpilane vabatahtlikuna Maailmakoristuspäeva videoülekande meeskonnas New Yorgis

2023. aasta maailmakoristuspäeval käis koristamas 19,1 miljonit inimest üle kogu maailma. 16. septembril kell kell 16 Eesti aja järgi alustati New Yorgi Eesti Maja juhtimiskeskuses videoülekannet maailmakoristuspäevast üle maailma. Otseülekandes näidati nii eelsalvestatud intervjuusid enam kui 140 riigi vabatahtlike meeskondadega kui tehti ka otselülitusi erinevatest tegevuspaikadest. Ülekannet juhtis ajakirjanik Colm Flynn. Meie 12.a klassi õpilane Sebastian Sepp osales vabatahtlikuna maailmakoristuspäeva videoülekande loomisel New Yorgi Eesti Majas. Tema ülesanne oli olla kaamera taga ning muuhulgas käis ta ka filmimas intervjuusid kohalike inimestega New Yorgi tänavatel. Ülekanne on järelvaadatav siin: https://www.youtube.com/live/KW8nt-I8HqY?si=PU39Rik8DV-gYIpw Sebastian tutvustas oma kogemusi ka kooliperele Rohelise kooli koosolekul 20. novembril.

Toimus Kuristiku heategevuslik jõululaat

12. detsembril toimus traditsiooniline Kuristiku heategevuslik jõululaat, kus kaubeldi omavalmistatud küpsetiste, maiustuste, käsitöö, ehete, jõulukaunistuste, piparkookidega. Laada korraldajateks olid 2.-4. klasside õpilased koos klassijuhatajate ja vanematega. Kaubavalik oli väga lai ning elav kauplemine toimus kõigil vahetundidel. Iga müüja annetas 50% oma tulust. Sellel aastal läheb meie ühine annetus, 570 eurot, Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Suur tänu kõigile õpilastele, õpetajatele ja vanematele, tänu kellele meie jõululaat taas toredasti teoks sai!