Tallinna Kuristiku Gümnaasium
|
|||
Rohelise Kooli projektikoosoleku
protokoll
|
15. jaanuar 2018, nr. 4
|
||
Tallinn
|
|||
Algus
14.00, lõpp 15.05
Juhatas:
Karmen Kisel
Protokollis:
Ly Melesk
Võtsid
osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Kirsti Vooglaid, Aire Luugus, Hanna
Kivila, Jan Anders Võisula 8B, Patricia Puusepp 7C, Karmen Silm 6A, Lisette
Lind 6A, Teele Pallas 3A, Silver Saatväli 9B, Artur Sepp 9B, Lilian Vehk 10B,
Henry Elmest 4D
Päevakord:
1.
Keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustamine
2.
Tegevuskava läbi vaatamine ja täiendamine
1.
Keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustamine
KUULATI:
Karmen
Kisel andis ülevaate toimunud keskkonnaküsitlusest, mille põhjal valmib kooli
keskkonnaanalüüs.
Globaalse
keskkonna teemal küsitleti 100 õpilast. Üllatav oli, et õiglase kaubanduse
kaubamärgistusest oli teadlik vaid 7 õpilast, ka nemad ei teadnud asja
tegelikku sisu, olid vaid märki näinud toodetel. Ökoloogilise jalajälje mõiste
oli võõras 87 õpilasele, 13 oli seda kuulnud/ väitis, et tunnis on seda teemat
käsitletud.
Teadlikkuse
tõstmiseks korraldab välisvabatahtlik Richard ajavahemikus 22.01-23.02 sel
teemal aktiivsed töötoad, mida saab läbi viia klassijuhataja tunni,
loodusõpetuse tunni või inglise keele tunni raames (kuna töötuba viiakse läbi
inglise keeles). Esialgne plaan on korraldada töötoad kõigile III kooliastme
klassidele.
Prügi
ja jäätmete teema küsitlemisel teab, et valdav enamus teab, kuidas prügi
sorteerida (68 teab, 11 ei tea), aga prügi samas ei sorteerita majapidamistes.
Küsimusele, kas õpilased viskavad koolis pandipakendid selleks ette nähtud
kogujasse, vastas 81 õpilast eitavalt, 8 jaatavalt.
Õpilane
Patricia Puusepp tegi ettepaneku, et taara kogumiskohti võiks olla rohkem.
Tööõpetuse tundides võiks vastavaid kaste juurde meisterdada, nii et igal
korrusel oleks vähemalt üks kast.
Puhta
vee teema puhul hindavad õpilased oma veekasutust väga mõistlikuks, 62 vastajat
80st arvab, et kasutab vett säästlikult. Üllatav on, et eelkõige väiksemad
õpilased ei tea, milleks on kaks nuppu WC loputuskasti kaanel. Seega tuleks
algklasside majas antud teemaga veidi tegeleda nt kleepida tualettidesse
pottide taha vastavad infopildid vmt.
Samuti
vajab selgitustööd reovee teekond, kuna 75% küsitletutest väitis, et nad ei
tea, kuhu meie reovesi läheb.
Kliimamuutuste
teemas selgus, et ehkki meil on piirkonnakool ja lapsed elavad valdavalt kooli
lähedal, ei tule 40 õpilast 78st küsitletust jalgsi kooli. Samuti oli muret
tekitav, et paljudes peredes jääb tihti üle toitu, mida ära visatakse (nji
väitis 30 vastajat 78st).
Elurikkuse
küsitluses tuli välja rõõmustav fakt, et 91 vastajat (kokku oli 99 küsitletut)
pooldavad õuesõpet. Kisel rääkis, et õuesõppetegevustele pakub peagi vaheldust
väike seiklusrada ja külmade ilmade jätkumisel kaalutakse pisikese liuvälja
loomise võimalust kooli hoovile. See kõik on eesmärgiga, et õpilastele õues
viibimist atraktiivsemaks muuta. Karmen Kisel rääkis, et hetkel täidavad
keskkonnauuringu küsimustikku ka õpetajad ja praeguseks on vastanud juba 29
õpetajat, kellest 90% toetab mõtet, et lapsed võiks vähemalt ühe vahetunni
päevas õues veeta. Samuti pooldavad õpetajad lisategevuste loomist õuealale,
enim poolehoidu ongi leidnud liuvälja ja seiklusraja mõte. Miinuseks on, et koolihoovis
puudub piisav mööbel/pingid, kus õpilastel kevadel mugav istuda ja aega veeta
oleks. Lahendusena valmistavad hetkel kaks 8A loovtöölist Märt Tammisaare
juhendamisel õue pinke. Kui neid hiljem veel juurde tehtaks, saaks vast mingi
lahenduse.
Õpilaste
hulgast kerkis ka küsimus lindude pesakastide kohta- neid saaks tööõpetuse tundides teha, aga kas
on mõtet, kas sinna pesitsejad tuleks? Katrin Näär avaldas arvamust, et kuna
meie piirkonnas on väga palju suuri röövlinde nt kajakaid ja vareseid, siis ei
tuleks väiksed linnud sinna pesakastidesse. Meie kooliõuel pole ka tihedaid
lehtpõõsahekke, kuhu väike lind varjuda saaks, seega väikelinnud ilmselt ei
koduneks. Koosolekul otsustati 25.01 kohtumisel Sirje Aherilt uurida, kas on
mõtet kooli õuele pesakaste ehitada. Küsitlusest selgus veel, et õpilased ei
tunne puu- ja põõsaliike, tekkis mõte rajada kooli õuele õuesõppe rada.
Lisaks
puudub kooli õuel ala, mida ei niidetaks, kus oleks mitmekesine taimestik, mida
õpilased õppematerjalina saaks kasutada. Ele-Marika Sooväli ütles, et
mitmekesist loodust meie kooliõue piirkonnas õpetada ei saa, lapsed näevad
peamiselt pügatud muru.
Tervise
ja heaolu teemas tuli välja positiivne tõsiasi, et lapsed naudivad liikumist,
nii vahetundides kui ka koolitundidesse integreerituna. Lisaks arvab valdav
enamus, et koolis on hea olla. Suur miinus on nutitelefoni ülemäärane
kasutamine. Seda saab reguleerida kodukorra karmistamisega antud teemal ja
nutitelefoni keelavate alade uue sildistamisega. Teadlikkusega tervislikust
toidust on meie koolis kõik hästi – 81 vastanut väitis, et teavad, mis on
tervislik toit, 1 et ei tea. Miinuseks on, et paljud õpilased viivad sööklas
toitu prügisse (umbes pooled väitsid, et pidevalt jääb toitu järgi). Ühe
lahendusena katsetatakse lähinädalatel 3. klassidele laudade eelkatmist, st
toit pannakse suuremate pottidega lauale ja lapsed tõstavad ise ette. Väga
oluline on kaaluda ettepanekut, et järele jäänud toitu võiks päeva lõpul nt
alates 14.00 soovijatele tasuta jagada. Eriti palju jääb sööki üle
supipäevadel. Ehk oleks osadele õpilastele selline lisasöögikord abiks, hetkel
läheb üle jäänud toit lihtsalt jäätmetesse.
Energia
teemas selgus, et elektri säästmisest kodudes üldjuhul ei räägita, lapsed ei
tea, mille peale kulub koduses suurim hulk elektrienergiat, samuti ei lülitata
välja oma tehnikaseadmeid, kui neid ei kasutata.
Transpordi
teema küsitluse tulemused olid üsna murettekitavad. Hommikul on kooli ees palju
autosid. 81 vastajat 90st leidis, et liikus kooli ees ei ole turvaline.
Õpilastelt tuli ettepanek, et kuna kõige ohtlikum koht on kooli väravate ees ja
põhjuseks suuresti see, et seal on oktoobri lõpust kuni märtsini enne kaheksat
kottpime, tuleks mõelda sinna lisavalgustuse paigutamisele. Ehk on võimalik
maanteeametilt uurida lisavalgusti paigutamise võimalust sellele kohale. Huvitav
tõik, mis küsitlusest selgus, oli et 90% rattaga kooli käijatest olid poisid.
OTSUSTATI:
1.1
Richard Kiss korraldab töötoad õiglase kaubanduse ja ökoloogilise jalajälje
teemal teadlikkuse tõstmiseks
1.2
Kisel ja Luugus uurivad Sirje Aherilt lindude pesakastide otstarbekuse infot
1.3
Sööklaga alustatakse läbirääkimisi üle jääva toidu pärastlõunase jagamise osas
(Kisel ja Melesk)
1.4
Väikeste poolel korraldatakse väikse kampaania loputuskastide nuppude tähenduse
selgitamiseks
2.
Tegevuskava läbi vaatamine ja täiendamine
KUULATI:
Aire Luugus andis teada, et järgnevalt vaadatakse koos töörühmaga üle planeeritud tegevused ja juba tehtud asjad. Globaalse kodakondsuse teema teadvustamiseks on tulnud ettepanek teha koostööd ühe Saksa kooliga, mis tegeleb samuti rohelise eluviisiga. Nendega saaks teha Twinningut, Hanna Kivila tegeleb ja uurib.
Aire Luugus andis teada, et järgnevalt vaadatakse koos töörühmaga üle planeeritud tegevused ja juba tehtud asjad. Globaalse kodakondsuse teema teadvustamiseks on tulnud ettepanek teha koostööd ühe Saksa kooliga, mis tegeleb samuti rohelise eluviisiga. Nendega saaks teha Twinningut, Hanna Kivila tegeleb ja uurib.
Richard
Kiss hakkab tegema aktiivseid tunde õiglase kaubanduse ja ökoloogilise
jalajälje teemal III kooliastmele, need toimuvad veebruaris.
Tervise
ja heaolu teemadel tuli õpilastelt mitmeid ettepanekuid. Sooviti vahendeid, mis
muudaks õues olemise huvitavaks. Katrin Näär pakkus, et liikumist soodustavad
vahendid on tihtipeale lihtsad, kasvõi ämber ja pall, mida sinna saab loopida,
võiks olla ka takjakinnitusega kindaid, millega saab avstavat palli püüda. Ta
rääkis poiste huvitavast algatusest 4. korruse lauatennise laua juures, kus
mäng toimub kordamööda ringis ümber laua, et võimalikult paljud mängida saaks.
Ly
Melesk andis teada, et eksperimendina katsetatakse I kooliastmes 3. klassides
toidu serveerimist laudadele, nii et õpilased saaks endale ise paraja suurusega
portsu ette tõsta. Eesmärk on, et lapsed ei viiks toitu prügisse.
Prügi
sorteerimise osas on tulnud idee valmistada temaatilised kastid igale
korrusele. Õpilased väidavad, et ei sorteeri seetõttu pandipakendeid eraldi, et
meil on maja peal vaid kaks kogumiskohta. Neid tuleks juurde luua. 7A õpilastel
on tekkinud küsimus, kuhu läheb pandipakendite kogumisel saadav tulu. Karmen
Kisel lubas majandusjuhilt uurida.
Õpilaste
poolt tuli veel ettepanek korraldada keskkonnakuul mais kekskkonnaviktoriin,
millel osaleks 1.-6. klassi õpilased. Ilmselt tuleks see läbi viia kahes osas
ja erineva raskusastmega. Teadlikkuse tõstmiseks peaks see toimuma aulas, nii
et nt igast klassist üks võistkond võistleb ja teised õpilased elavad kõik
kaasa. Viktoriini (nt Kahoot või muu keskkond) võiks koostada õpilased ise.
Keskkonnaküsitlusest
selgus, et nii õpilased kui õpetajad hindavad liiklussituatsiooni meie kooli
õuel ohtlikuks. Eriti suur on probleem autovärava ees hommikul kell 7.45-7.55,
seal on pime, palju autosid ja ka palju lapsi. Ly Melesk arvas, et
Maanteeametist võiks uurida, kas on mingi võimalus sinna värava ette
lisavalgustuse paigaldamiseks.
B-korpuses
tuleb teavituskampaania puhta vee säästmise osas – lapsed ei tea, miks on
WC-potil kaks nuppu ja kuidas loputuspaagis olevat vett ökonoomselt kasutada.
Aire
Luugus tutvustas töörühmale valminud keskkonnapõhimõtteid. Tuli ka lisaettepanek
sinna, lisati punkt 11. Tekitame vähem müra!
Katrin
Näär ütles, et vaja on hakata koostama ressursikulu analüüsi, selleks vajab ta
andmeid kahe viimase aasta ressursikulu kohta Aivar Suursaarelt. Hetkel ei ole
veel abi saanud.
OTSUSTATI:
1.
Uuritakse võimalusi kooliõuele lisategevuste loomiseks
2.
Pandipakendite kogumiskastid pannakse igale korrusele
3.
Maikuus korraldatakse I ja II kooliastmele keskkonnaviktoriin
4.
Aivar Suursaar saadab Katrin Näärile vajalikud andmed ressursikulu analüüsi tegemiseks
5.
I kooliastmes katsetatakse toidu laudadele serveerimist ja ise ette tõstmist6.
Karmen Kisel ja Ly Melesk uurivad 22.01, kas oleks võimalik peale 14 sööklas
järele jäänud toitu pakkuda õpilastele, kes seda sooviksid
Kommentaarid
Postita kommentaar