Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll nr 6


Tallinna Kuristiku Gümnaasium 

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 




23. märts 2018, nr. 6 
Tallinn  

Algus 14.00, lõpp 14.45 
Juhatas: Karmen Kisel ja Aire Luugus 
Protokollisid: Lilian Vehk (õpilane) ja Ly Melesk 
Võtsid osa: Ele-Marika Sooväli, Kirsti VooglaidTriin Tibar, Jan Anders Võisula 8B, Patricia Puusepp 7C, Teele Pallas 3A, Silver Saatväli 9B, Lilian Vehk 10B, Henry Elmest 4D, Rasmus Õunap 3B, Charis Carola Leppik 4B, Milena Beloussova 4B, Häli Öösalu 4B, Laura Sussi 4B, Triinu-Marleen Metsalu 8A, Merit Matsalu 8A, Lydia Skrabutenas 8A, Darja Kisseljova 6B, Marleen Kadak 6B, Stiina Kreutzberg 3D  


Päevakord: 
1. Rohelise kooli töörühma 2017/18 õppeaasta suurim saavutus; mis on meie koolis muutunud seoses programmi tulekuga 
2. Kuidas muuta Rohelise kooli programmi tegevused nähtavamaks? 
3. Osavõtt Lasnamäe koristustalgutest heakorrakuu raames 
4. Kuidas muuta prügi sorteerimine meie koolis läbi mõeldud ja toimivaks tegevuseks? 
5. Ele-Marika Soovälja kogemused puhta vee seminarilt 


1. Rohelise kooli töörühma 2017/18 õppeaasta suurim saavutus, mis on meie koolis muutunud seoses programmi tulekuga 
KUULATI: 
Erinevad koosolekul osalenud õpilased tõid välja õppeaasta suuremaid õnnestumisi ja muudatusi, mida Rohelise kooli projekt on toonud. Teele sõnul on toidujäätmete hulk sööklas vähenenud. Ly Melesk ütles, et sama arvavad ka kokad. Rasmus nimetas oluliseks edusammuks prügi sorteerimise sisse viimist. Patricia lisas, et kunstiklassi pandi prügikaste juurde ja nüüd ei vedele seal paberid enam põrandal. Ta leidis ka, et tulesid kustutatakse endisest usinamalt. Ly Melesk lisas, et peale algklassidele teavitustöö tegemist tualetipoti kahesüsteemsuse teemal kasutatakse ka vett säästvamalt. Patricia märkis veel ära õue ehitatava seiklusraja, mis on oluline lisa õuevahetundide sisukamaks muutmisel. Õpilased avaldasid arvamust, et ka klassiruume tuulutatakse varasemast usinamalt ja ka õues ollakse oluliselt rohkem. Ära märgiti ka pikk suusaveerand – 1.-7. klassi õpilased suusatasid sisuliselt igas kehalise kasvatuse tunnis jaanuari lõpust kuni eelmise nädalani.  
Ly Melesk tegi ettepanku aprillis tervisenädala raames hommikuti tunde võimlemisega alustada, lisaks arvas Triin Tibar, et ilmade soojenemisel ja maapinna kuivades tuleks ka liikumisvahetunnid õue viia. Loodetavasti saaks see toimuda alates aprilli lõpust. 

  

2. Kuidas muuta Rohelise kooli programmi tegevused nähtavamaks? 
Karmen Kisel püstitas küsimuse, kuidas muuta programmi tegevused ja nendes osalemine õpilaste hulgas nähtavamaks ja populaarsemaks. Prügi sorteerimise tünnid on loomulikult kõigile nähtavad, aga kas ka kogu kool on kursis, kes on selle algatuse taga? Hetkel algavad taas ingliskeelsed töötoad vabatahtlik Richardi eestvedamisel. Seekord on sihtgrupiks 5.-7. klass ja teemaks „Ökoloogiline jalajälg“. Töötuba kestab 20-30 minutit, õpilased saavad selle käigus ise kaasa rääkida, rühmas asja arutada ja ka väikse reklaamlehe meisterdada.  
Ly Melesk arvas, et Maa päeva (Earth Day) puhul, mida tähistatakse üle maailma 20.04, võiks korraldada vastavasisulise viktoriini. Koosolekul arutleti, millistele vanuseklassidele võiks viktoriin suunatud olla. Õpilased leidsid, et kõige kaasahaaravam vorm viktoriiniks on võistkondlik Kahoot-mäng ja sellel võiks osaleda võistkonnad 3.-6. klassidest. Ülejäänud õpilased võiksid võistkondlikku mängu pealt vaadata ja saaksid ka seeläbi uusi keskkonnaalaseid teadmisi. Otsustati, et viktoriin viiakse läbi 19. aprillil 2. ja 3. tunni ajal kahes vanuseastmes - 3.-4. klassile ja 5.-6. klassile. Küsimused nooremale astmele koostab algklasside õppetool, küsimused vanematele õpilastele koostab Karmen Kisel koostöös loodusainete ainekomisjoniga. 

OTSUSTATI: 
2.1 Viia 19.04 läbi maa päevale pühendatud keskkonnaalane viktoriin 3.-6. klassidele 
2.2 Viktoriini toimumise ja korraldusliku külje eest vastutab Karmen Kisel 
2.3 Küsimused viktoriiniks koostavad alklasside ainekomisjon (3.-4. klass) ja K. Kisel koostöös loodusainete õpetajatega (5.-6. kl.) 

3. Osavõtt Lasnamäe koristustalgutest heakorrakuu raames 
KUULATI: 
Aire Luugus andis teada plaanist minna heakorrakuu raames Rohelise kooli aktivistide ja teiste asjast huvitatutega Lasnamäel Linnamäe tee läheduses paiknevat haljasala korrastama. Sel korral on heakorrakuu teemaks õigesti sorteerimine, seega ei seisneks ala korrastamine ainult prügi kokku korjamises, vaid seda tuleks teha liigiti ja kohale tuuakse ka vastavad konteinerid. Koristusvahendid on linnaosa poolt. Aire Luugus küsis koosolekul osalenud õpilastelt, millisest vanusest alates oleks arukas lapsi koristustalgutele saata. Tuli ettepanek, et alates 5. klassist, kuna noorematega on see keeruline ja see töö on neile ehk liiga raske ning ebaturvaline (klaasikillud, suur raske prügi). 
Karmen Kisel avaldas arvamust, et igast 5.-11. klassist võiks koristustalgutel osaleda 2-3 inimest, kokku umbes 40 õpilast. Eelistatud osalejad oleks Rohelise kooli projektimeeskonna liikmed. 
Aire Luugus ütles, et suure tõenäosusega toimub koristusaktsioon 10. või 11. mail. 

4. Kuidas muuta prügi sorteerimine meie koolis läbi mõeldud ja toimivaks tegevuseks? 
KUULATI: 
Koosolekul osalenud õpilased andsid teada, et on märganud, et meie kooli õpilased ei oska või ei taha koridoridesse paigaldatud prügikaste, mis on mõeldud prügi liigiti kogumiseks, sihtpäraselt kasutada. Arvati, et osad rikuvad tahtlikult reegleid, et nalja teha või lahedad välja paista. Hoolimatus on suur. Enamus õpilasi teab, mis on olmejäätmed, mis läheb papi- ja paberi ja mis pandipakendi kasti, aga vastavaid märgistusi ignoreeritakse. Õpilastel tuli mõte, et selgitustööd võiks teha enne Maa päeva viktoriini aulas ja lisaks võiks ka viktoriini küsimused sorteerimise teemaga seotud olla. Lisaks tuli mõte, et õpilasesinduse liikmed (2-3 aktiivset vanemate klasside õpilast) võiks ühel päeval tundide ajal kõik klassid läbi käia ja 2-3-minutilise kiire operatiivse ettekandega selgitada, miks on vaja prügi sorteerida ja mida kuhu peaks viskama. Lisaks tuleks kutsuda õpilasi üles sorteerimise ignoreerijatele märkust tegema. 
OTSUSTATI: 4.1 Ajavahemikus 9.-13.04 käivad ÕE aktiivsemad õpilased klassid läbi ja räägivad prügi sorteerimise uutest põhimõtetest 
4.2 Õpilasi juhendavad enne seda Triin Tibar ja Karmen Kisel 

5. Ele-Marika Soovälja kogemused puhta vee seminarilt 
KUULATI: 
E.-M. Sooväli andis ülevaate hiljuti toimunud Puhta vee seminarist, kus ta osales. Huvitavamad faktid olid, et Eestis on veel alles liustike sulamise vett sügavates põhjavee kihtides. Lisaks räägiti suurematest vee reostajatest, milleks on tööstus ja põllumajandus ja mikroprügist, mis paratamatult igapäevaselt meie joogivees sisaldub ja mida puhastusseadmed välja ei puhasta. Siiski on positiivne, et Eesti kraaniveel on üldiselt hea kvaliteet ja ka veekogud on nii puhtad, et igale poole tohib ujuma minna.  

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vana liimipulga kasutus 3D printimisel

Teadupärast on meie koolis kaks 3d printerit, mis söövad liimi nagu lapsed jäätist. Nimelt kasutatakse printeri kuumaplaadi nakkevõime parandamiseks pulgaliimi või kahepoolset spetsiaalset teipi. Kuna kuumaplaat on võimeline saavutama temperatuuri 100+ kraadi, siis sulab ka kasutatud kuivanud liim sinna peale. See ei liimi küll nii hästi kui värske pulk, kuid kasutades seda ABS plastikuga (lego klotsid näiteks) printimiseks, siis lisatakse sinna peale kiht atsetooni ja ABS plastiku segu. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas kasutada uut või vana liimipulka, tulemus jääb samaks. Seega oleme säästnud ühe uue liimipulga ja vähendanud prügi hulka vana näol. Märt Tammisaar


Rohelise Kooli tunnustus

5. juunil toimus Tallinna Õpetajate majas pidulik üritus, kus tunnustati Rohelise lipu kriteeriumid täitnud haridusasutusi. Üritusel laususid tervitussõnad Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ja Rohelise Kooli programmi juht Eestis Sirje Aher. Muusikalise tervitusega esinesid mitmed tublid muusikakooli õpilased, nende seas ka meie 6. b õpilane Darja Kisseljova, kes on muuhulgas aktiivne Kuristiku Roheliste töörühma liige. Seejärel tutvustati kohalviibijatele Eesti värske rahvuslooma hundi eluviisi, misjärel jõudiski kätte kõige pidulikum hetk - roheliste lippude ja tunnistuste välja jagamine. Au omada Rohelist lippu omistati seekord kümnele haridusasutusele, nende hulgas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumile. Lippu käisid vastu võtmas programmi koolipoolne koordinaator Aire Luugus ja projekti juht Karmen Kisel. Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ni…

Mängides teadlikumaks

Mängides teadlikumaks
Sügisel jõudsid meie kooli huvitavad ja arendavad keskkonnateemalised mängud ning vahendid põnevaks koos tegutsemiseks: savionni ehitamise komplekt koos päikseenergial töötava valgustusega ning mängud: „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum“ ja „Õiglane kaubandus“. Varasemast ajast olid koolil kasutada kolm kompleti „Lotte loodusmängu“. Toimus infotund ja instrueerimine klassijuhatajatele, mille käigus selgitati, miks ja kuidas antud mänge klassijuhataja tundi integreerida. Enamus klasse tegeleski ühe klassijuhataja tunni raames keskkonnamängu mängimisega. Eriti populaarseks osutus säästliku eluviisi mäng, mille tegid läbi lausa kaheksa klassi. Nutikad õpetajad töötasid välja antud mängu võistlusversiooni, see omakorda tõstis õpilastes motivatsiooni teemasse paremini süveneda ja elavdas rühmadiskussiooni. Oma üllatuseks avastasid nii mõnedki III kooliastme õpilased, et asjad pole alati päris nii nagu nad siiani olid arvanud. Näiteks on kuivkäimlal ka positiivseid …