Karmen Kisel osales 30. oktoobril Tallinna Õpetajate Majas toimunud Rohelise kooli seminaril, mille põhiarutlus oli seekord teemal: Kas kliima kisub käest? Väga huvitava ettekandega esines riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. 10-15 aastat tagasi ei olnud kliimamuutus eriline teema, arenenud riigid tõid vabanduseks, et pole mõtet üle mõelda ja küllap see on mööduv nähe. Tänaseks on aru saadus, et meil tuleb käesoleval sajandil rida pista nelja väga suure probleemiga, milleks on rasvastiku kasv (kasvab võrreldes varasemaga väga kiiresti aj eriti arenguriikides), vananemine (kui 2015. aastal oli 12% elanikkonnast pensionieas, siis 2050. aastaks on juba 21% elanikest pensionärid), tehnoloogia areng (mõju inimkonnale on väga suur, töökohad automatiseeritakse) ja kliimamuutus, mis on selle sajandi suurim väljakutse kõigile riikidele. Pentus-Rosimannus rääkis, et 8000 aastat on meie kliima olnud küllaltki stabiilne stabiilne ja oluliste muutusteta, tööstusrevolutsiooni saabudes algas soojenemine. Kasvuhoonegaaside tase on kõrgeim viimase 400000 aasta jooksul. Meie piirkonna jaoks tähendavad muutused eelkõige seda, et hakkavad sagenema äärmuslikud ilmaolud – kuum, tormid, paduvihmad. Maailma mastaabis ajab kliimamuutus sel sajandil liikuma hinnanguliselt 200 miljonit inimest, kellest saavad nn kliimapagulased, rääkis Pentus-Rosimannus. Umbes 1 miljard inimest elab juba täna suures veepuuduses, 21. sajandi lõpuks on veeta 2,5 miljardit inimest. Toodi näide Aegna-suurusest saarest, kus täna elab umbes 180000 inimest ja kus puudub igasugune mageda puhta vee varustus. Kogu vesti tuuakse saarele plastpudelites, mis tekitab tohutul hulgal prügi. Mida me saame kliimamuutuste osas ette võtta? Eestis peaks esikohal olema teema, mida võtta ette meie elektrimajandusega, st milliseid elektri tootmise võimalusi meil peale põlevkivi oleks. Hetkel on põlevkivi Eesti saasteallikas nr. 1, see viib meid Euroopa kolme kõige suurema saastaja hulka. Alternatiivid oleks tuumaenergia, mille rajamine on ala üle meie võimete või taastuv energia (tuule-, päikese- ja vee-energia), mille kasutamisega on aga see probleem, et napib veel sobivaid akusid ja salvestajaid, mis aitaks sellist energiat koguda. Kokkuvõtteks ütles Pentus-Rosimannus, et me kõik saame kliimamuutuse aeglustamiseks midagi ära teha. Märksõnad on: taaskasutamine, energia kokkuhoid ja tark tarbimine. Süüa tasub toitu, mis on meie kodu lähedal kasvatatud, liikumiseks tuleks kasutada ühistransporti või jalgratast. Oma olmejäätmeid tuleks liigiti sorteerida. Vähemalt korra nädalas võiks kõik süüa ainult taimetoitu. Ühe kilo veiseliha kasvatamiseks kulub 15 tonni puhast vett!
9.b klassi tüdrukud käisid koos klassijuhataja Valentina Tsirihhovaga Toidupangas vabatahtlikuna abiks, et abivajajatele toidupakke valmistada. See oli nende klassi keskkonnategu. Klass võeti vastu rõõmuga ja seletati neile, mida tuleb pakkidesse panna. Enne pakkimist said loomulikult kõik tüdrukud endale uhked Toidupanga põlled. Pakkimise alal jaotati tüdrukud kahte gruppi. Ka klassijuhataja töötas koos tüdrukutega usinasti. Juba tunni ajaga suutis esimene grupp tüdrukuid nii palju pakke teha, nii et majonees sai otsa. Tehti paus, käidi vett joomas ja karastati ennast Toidupanga poolt vabatahtlikele mõeldud joogivalikuga. Pakke kogunes nii palju, et vahepeal oli vaja ruumi juurde teha. Lõpuks kui ruumi oli juurde tehtud, jätkasid tüdrukud tööd. Vahepeal pidi jälle kottidele ruumi juurde tegema, aga sellegipoolest suutsid 9.b tüdrukud oma töö pool tundi varem ära teha. Tüdrukud said raske tööga lihtsasti hakkama ja see käik tekitas mitmeski huvi seal edaspidigi käia. Vabatahtlik abista
Kommentaarid
Postita kommentaar