Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 5. november 2018, nr. 2
Tallinn
Algus 14.00, lõpp 15.00
Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus
Protokollisid: Ly Melesk
Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, huvijuht T. Tibar, lapsevanem K. Ratassepp, õpilased: Lydia Skrabutenas 9A, Merit Matsalu 9A, Henry Elmest 5D, Patricia Puusepp 8C, Karmen Silm 7A, Marleen Kadak 7B, Teele Pallas 4A, Laura Peterson 4B, Mark Ilyuchenko 4B, Eliis Kaera 4B, Anastasia Blahhin 4B, Hanna Einama 6C, Milena Beloussova 5B, Liis Auväärt 5C, Annabel Sander, Birgit Kollom 4A, Häli Öösalu 5B, Laura Sussi, Lilian Vehk 11B
Päevakord:
1. Õpilaste keskkonnaküsitluse tulemuste analüüs
2. Õpetajate keskkonnaküsitluse tulemused
3. Karmen Kiseli kokkuvõte kliimakonverentsil kuuldust
4. Õpilaste ettepanekud Rohelise kooli tegevuskava täiendamiseks
1. Õpilaste keskkonnaküsitluse tulemuste analüüs
KUULATI:
Karmen Kisel rääkis keskkonnaküsitluste tulemustest ja tõi välja huvitavamad tendentsid ja arvud. Globaalse kodakondsuse küsitlusest oli aru saada, et teemat on tundides nüüd rohkem käsitletud. Õpilaste teadlikkus nii õiglase kaubanduse kui ökoloogilise jalajälje teemadel on oluliselt tõusnud. Väga teadlikud ollakse ka kliimamuutuse mõistest ja tekitajatest. Prügi ja jäätmete teemast tuli info, et valdavas enamikus õpilaste kodudes sorteeritakse kasvõi osaliselt jäätmeid, mis on positiivne tendents. Teatakse, et prügi tuleb sorteerida ja seda, et koolis on eri jäätmete jaoks erinevad prügikastid. Õpilased väidavad küsitluses, et teavad täpselt, milline prügi millisesse kasti käib, aga reaalsuses ei ole seda näha. Ikka on kommipaberid ja jäätisepaberid paberi ja papi kastis või mahlapakk pandipakendi kastis. Vaja on teha veel selgitustööd. Lisaks tuleks õpilastele tutvustada võimalusi, kuidas prügi vähem tekitada, kuna pea pooled õpilased arvavad, et nad ei tea võimalusi, kuidas nende igapäevaelus tekiks vähem prügi. Kurvastav on, et Maailmakoristuspäeval osales meie koolist vaid ca 10% õpilastest. Vee säästmisega on samuti kehvad lood, lapsed annavad endale aru ja tunnistavad, et igapäevases elus nad vett väga ei säästa. Samas on olulisel määral kasvanud teadlikkus tualettpoti loputuskasti nuppude otstarbe osas. Kui eelmisel aastal ei teadnud ligi pooled õpilased, mida kaks nuppu tähendavad, siis sel aastal oli neid väga väike arv. Algklassides tehti sel teemal eelmisel aastal suuremat selgitustööd. Hambapesul säästavad vett kõik õpilased, vaid 1 küsitletu väitis, et ei pane hambaid pestes vett vahepeal kinni. Transpordi teemat käsitledes selgus, et väga vähe õpilasi tuleb kooli jalgsi. Üle poole õpilastest kasutab transpordivahendit, samas on
see mõistetav, kuna suur osa neist peab mõne peatuse bussiga sõitma, et kooli jõuda, kuigi oleme piirkonnakool.
Karmen Kisel küsis töörühma koosolekul osalenud õpilastelt, kas nad teavad, mida tähendab mõiste „elurikkus“. Õpilased oskasid selle lahti seletada, 4. klassi õpilane Teele ütles, et elurikkuse näide on näiteks meie kooli õuele istutatud tammede allee. Toodi näide ka kooli õuesõppeklassist, kuhu on erinevaid lilli istutatud. Kisel peatus ka kooli loodusnurkade teemal. Küsitlusest selgus, et valdav enamik õpilasi leiab, et meie koolis ei ole lillede nurgad esteetiliselt hästi kujundatud. Seega tuleks läbi mõelda, kas ja kuhu suurem hulk lilli paigutada, kas luua kuskile kohta suurem „džungel“ koos istumispinkidega, mis mõjuks ehk huvitavamalt ja oleks ka lihtsam hooldada ja mitte kuhjata 3-4 suuremat puud või taime igale korrusele. Räägiti ka lindude pesakastidest. Hetkel on kooli õuel 4 lindude pesakasti, poel teada, kas linnud neid suvel kasutasid. Õues õppimise kohta olid nii õpilased kui õpetajad arvanud, et seda tehakse piisavalt. Õpilased mainisid küsitluses, et õues on liiga vähe tegelus ja ronimisvahendeid. Triin Tibar ütles, et on tulemas juurde mõni uus vahend õuealale. Jätkuvalt tuntakse suurt puudust pinkidest õuealal, neid oleks vaja nii õuesõppeks kui ka lihtsalt aja veetmiseks. Hea oleks, kui kevadeks mõned pingid õuealale juurde saaks. Õpilaste hinnangul on liikumisvõimalustega vahetundides meie koolis kõik hästi, aga tundides tehakse liiga vähe liikumispause. Tekkis mõte, et ehk ei teadvusta õpilased õpetaja pakutavaid liikumisvõimalusi liikumisena ainetunnis. Seetõttu tasuks õpetajal ka siis, kui palub lastel koguneda klassi teise nurka väikse mängu läbi viimiseks või liikuda ringi klassis info otsimise eesmärgil, ikka ära mainida, et nüüd tuleb väike liikumispaus. Õpilaste hinnangul on koolis müra väga palju. Loodetavasti toob probleemile leevedust uute müra summutavate lagede installeerimine, mis toimus vaheajal.
Puhta vee teemat kommenteerides rääkis Kisel, et enamik õpilasi on teadlikud, et veelinde talvel toita ei tohi, aga üksikud seda ikkagi teevad. Väga vähesed teadsid, kuhu läheb meie reovesi. See on selgitatav küsitletud klasside vanuseastmega, vee puhastamise teemasid käsitletakse 5. klassi poole peal, seega pole teema veel ainekavas käsitlemist leidnud. Kisel rääkis, et kehv on olukord meie õpilaste käte hügieeniga – üle poolte õpilastest tunnistas, et ei pese enne söömist käsi. Põhjuseks toodi, et neid ei jõua ja ei saa kuivatada ja tilkuvate kätega ei taha keegi sööma minna. Kuivatid on viletsad. Samas nõustusid koosolekul osalejad, et paberrätikutega käte kuivatamise võimaluse loomine söökla juurde on keskkonnavaenulik. Loodetavasti on võimalik söökla ette hankida mõni võimas kätekuivati. Söökla teema juures selgus veel, et kooli sööklas jääb ikka pea pooltel õpilastel toitu järgi. Murekoht on, et nad ei saa ise endale portse ette tõsta. Energia kasutamise küsitlust kommenteerides nentis Kisel, et peredes on väga levinud, et teler mängib terve õhtu kodus taustaks, ka siis kui keegi seda ei vaata. Õpilased hindavad elektri tarbimise kodudes suureks, mõistet „roheline energia“ ei tunta pea üldse. Suurem osa vastanutest ütles, et neil töötab õhtutui kodus korraga 7 elektrit tarbivat seadet ja telefoni panevad nad laadima igaks juhuks igal õhtul olenemata aku laetuse astmest.
2. Õpetajate keskkonnaküsitluse tulemused
Karmen Kisel tutvustas keskkonnarühmale ka õpetajate keskkonnaküsitluse tulemusi. 91% õpetajatest on kursis õiglase kaubanduse põhimõtetega. 75% on osalenud heategevusaktsioonides või koristustalgutel. 62% õpetajatest sorteerivad koduses majapidamises prügi. Transpordivahenditest rääkides – 18% tuleb tööle jalgsi ja 30% bussiga. Ülejäänud sõidavad autoga. Õpetajate küsitlustest selgus, et 75% hindab õpilaste tegelusvahendite arvu õuealal piisavaks ja 71% pooldab kindlalt, et sõltumata vanusest võiks õpilased iga päev ühe vahetunni õues veeta. 84,5% õpetajatest on seisukohal, et õpilased liialdavad nutivahendite kasutamisega. Vastupidiselt õpilaste arvamusele on õpetajad seisukohal, et tundides on liikumispause piisavalt – tervelt 58% teeb oma tundides sageli liikumishetki. 73% õpetajatest on rahul koolisööklas pakutava toidu kvaliteediga, ülejäänud ei
ole valdavalt lihtsalt kursis, kuna söövad kodust kaasa võetud tervislikku toitu. Vaid 18% vastanutest hindab liikluse kooliõuel turvaliseks.
3. Karmen Kiseli kokkuvõte kliimakonverentsil kuuldust
Kisel andis ülevaate eelmisel nädalal Rohelise kooli kliimamuutuste konverentsil kuuldust. Ettekandega esines Keit Pentus-Rosimannus, kes rääkis kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest. Me kõik saame pisut kaasa aidata kliima soojenemise vähendamisele. Märksõnad on taaskasutus, säästev tarbimine, jäätmete sorteerimine. Eesti suurim õnn ja õnnetus on põlevkivi – pea kogu meie elekter tuleb põlevkivist, aga samas on põlevkivi meie saastaja nr. 1 ja viib meid Euroopas suurimate saaste tekitajate esiotsa. Head lahendust Eestile pole – tuumajaama ehitamine on muutunud küll väga ohutuks, kuna teadus ja võimalused on nii palju arenenud, et tuumajäätmeid on võimalik õhtult töödelda. Samas on sellise jaama rajamine ulmeliselt kallis ja ei tule lähiajal Eesti rahvaarvu aj suurust arvestades kõne alla. Rohelise elektri kasutamisel on puuduseks, et pole veel piisavalt hästi toimivaid akusid ja salvesteid – meie laiuskraadil ei paista kestvalt päike ja ei puhu kogu aeg tuul, aga puuduvad head võimalused rohelise energia salvestamiseks. Tuleb mõelda, mida ja kui palju tarbida. Pentus-Rosimannus tõi konverentsil näite, et 1 kg loomaliha kasvatamiseks kulub 15 tonni (!) vett. Ühe tassi kohvi tootmiseks 140l ehk pea terve vannitäis vett.
4. Õpilaste ettepanekud Rohelise kooli tegevuskava täiendamiseks
Eliis Kaera ütles, et autoliiklus kooli ees ei ole turvaline just jalakäijatele. Ka lapsevanem on sellesisulise kirja saatnud ja viidanud võimalusele liigutada parklasse sissesõit parkla tagumisse otsa palliväljaku lähedale. Kisel ütles, et teema oli arutlusel ka 5. novembri juhtkonna koosolekul.
Õpetaja Katrin Näär palus edastada mure, et kooli lähedal on haljasaladele, kust vähegi otse saaks minna, porised teed sisse tallutud. Meie kooli õpilased ei oska mööda teed käia, ikka püütakse 2-3 sammu lühem trajektoor valida. Kisel viitas võimalusele, et ehk tuleks muru servadesse paigutada üle käimuist keelavad sildid nagu Inglismaa parkides, aga vaevalt sellest väga kasu oleks. Eriti suur sisse tambitud rada on loomulikult Selveri haljasalal, mis ühendab meie kooli poolt tulevat kõnniteed ja Selveri parklat. Esiteks on ebaturvaline, et õpilased sealtkaudu „lõikavad“, kuna nii peavad nad poeukseni jõudmiseks läbi autoparkla jalutama või jooksma, teiseks on muru seal porimülkaks muudetud. Samas ei ole võimalik meil seal sekkuda, maa on siiski poe alal. Inetud on tambitud muruservad kooli värava kõrval.
4. klassi õpilased kurtsid, et sööklas tõstetakse neile liiga suured portsud ja kokatädid ei kuule nende palvet vähem panna. Seetõttu ei jaksa lapsed ära süüa, viivad toidu prügisse ja tunnevad end seetõttu süüdi. Ideaalne oleks ikkagi ise toidu ette tõstmise võimalus. Samas kaebasid tüdrukud, et puuvilju ei jätku kõigile, kuna soad lapsed võtavad endale mitu tükki. Nii jäävad viimased lapsed ilma. Ly Melesk lubas kokkadega portsjoni suuruse osas rääkida.
Lapsevanem Külli Ratassepal oli mõte, et kooli õuele võiks lindudele talvel sööki panna, et algklasside lapsed saaks õues mängides lindude askeldamist jälgida. Ele-Marika Sooväli ja Kirsti Vooglaid avaldasid arvamust, et terad on sel juhul liiga luksuslik kaup, linnus söövad need ruttu ära ja iga päev peaks uuendama, mis toob kaasa suure kulu. Ehk oleks parem valik rasvapallid, mida jätkub kauemaks. Tekkis elav arutelu, kas Märt võiks poistega tööõpetuse tunnis majakesi meisterdada, kuhu rasvapalle saaks kinnitada, nii et suured linnud /varesed ja kajakad) neid lihtsalt kaasa ei saaks viia ja väiksed linnud kauem nokkida saaks. Rasvapallide hankimiseks tekkis mõte teha väljakutse klassidele, kui iga klass tooks kasvõi 1-2 rasvapalli, oleks paari söögimaja terve talv kaetud. Kisel lubas uurida, kas kool saab rasvapallide ostu kuidagi toetada.
Huvijuht Triin Tibar rääkis, et on plaan teha detsembris liikumis(jõulu)kalender. Iga päev avatakse üks aken, mis sisaldab mingit kindlat tegevust, mis sel päeval lastega läbi viiakse.
Luugus rääkis, et kevade poole on plaanis keskkonnaviktoriinid I ja II kooliastmele, lisaks kooliõue puhastamine ja koristamine maikuus. Kisel lisas, et novembri eelviimasel nädalal on jäätmetekke vähendamise nädala raames plaanis näidata osadele klassidele (eelkõige potentsiaalsete asendustundide ajal) filme keskkonnakaitse ja jäätmete tekitatud probleemide teemadel.
Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 5. november 2018, nr. 2
Tallinn
Algus 14.00, lõpp 15.00
Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus
Protokollisid: Ly Melesk
Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, huvijuht T. Tibar, lapsevanem K. Ratassepp, õpilased: Lydia Skrabutenas 9A, Merit Matsalu 9A, Henry Elmest 5D, Patricia Puusepp 8C, Karmen Silm 7A, Marleen Kadak 7B, Teele Pallas 4A, Laura Peterson 4B, Mark Ilyuchenko 4B, Eliis Kaera 4B, Anastasia Blahhin 4B, Hanna Einama 6C, Milena Beloussova 5B, Liis Auväärt 5C, Annabel Sander, Birgit Kollom 4A, Häli Öösalu 5B, Laura Sussi, Lilian Vehk 11B
Päevakord:
1. Õpilaste keskkonnaküsitluse tulemuste analüüs
2. Õpetajate keskkonnaküsitluse tulemused
3. Karmen Kiseli kokkuvõte kliimakonverentsil kuuldust
4. Õpilaste ettepanekud Rohelise kooli tegevuskava täiendamiseks
1. Õpilaste keskkonnaküsitluse tulemuste analüüs
KUULATI:
Karmen Kisel rääkis keskkonnaküsitluste tulemustest ja tõi välja huvitavamad tendentsid ja arvud. Globaalse kodakondsuse küsitlusest oli aru saada, et teemat on tundides nüüd rohkem käsitletud. Õpilaste teadlikkus nii õiglase kaubanduse kui ökoloogilise jalajälje teemadel on oluliselt tõusnud. Väga teadlikud ollakse ka kliimamuutuse mõistest ja tekitajatest. Prügi ja jäätmete teemast tuli info, et valdavas enamikus õpilaste kodudes sorteeritakse kasvõi osaliselt jäätmeid, mis on positiivne tendents. Teatakse, et prügi tuleb sorteerida ja seda, et koolis on eri jäätmete jaoks erinevad prügikastid. Õpilased väidavad küsitluses, et teavad täpselt, milline prügi millisesse kasti käib, aga reaalsuses ei ole seda näha. Ikka on kommipaberid ja jäätisepaberid paberi ja papi kastis või mahlapakk pandipakendi kastis. Vaja on teha veel selgitustööd. Lisaks tuleks õpilastele tutvustada võimalusi, kuidas prügi vähem tekitada, kuna pea pooled õpilased arvavad, et nad ei tea võimalusi, kuidas nende igapäevaelus tekiks vähem prügi. Kurvastav on, et Maailmakoristuspäeval osales meie koolist vaid ca 10% õpilastest. Vee säästmisega on samuti kehvad lood, lapsed annavad endale aru ja tunnistavad, et igapäevases elus nad vett väga ei säästa. Samas on olulisel määral kasvanud teadlikkus tualettpoti loputuskasti nuppude otstarbe osas. Kui eelmisel aastal ei teadnud ligi pooled õpilased, mida kaks nuppu tähendavad, siis sel aastal oli neid väga väike arv. Algklassides tehti sel teemal eelmisel aastal suuremat selgitustööd. Hambapesul säästavad vett kõik õpilased, vaid 1 küsitletu väitis, et ei pane hambaid pestes vett vahepeal kinni. Transpordi teemat käsitledes selgus, et väga vähe õpilasi tuleb kooli jalgsi. Üle poole õpilastest kasutab transpordivahendit, samas on
see mõistetav, kuna suur osa neist peab mõne peatuse bussiga sõitma, et kooli jõuda, kuigi oleme piirkonnakool.
Karmen Kisel küsis töörühma koosolekul osalenud õpilastelt, kas nad teavad, mida tähendab mõiste „elurikkus“. Õpilased oskasid selle lahti seletada, 4. klassi õpilane Teele ütles, et elurikkuse näide on näiteks meie kooli õuele istutatud tammede allee. Toodi näide ka kooli õuesõppeklassist, kuhu on erinevaid lilli istutatud. Kisel peatus ka kooli loodusnurkade teemal. Küsitlusest selgus, et valdav enamik õpilasi leiab, et meie koolis ei ole lillede nurgad esteetiliselt hästi kujundatud. Seega tuleks läbi mõelda, kas ja kuhu suurem hulk lilli paigutada, kas luua kuskile kohta suurem „džungel“ koos istumispinkidega, mis mõjuks ehk huvitavamalt ja oleks ka lihtsam hooldada ja mitte kuhjata 3-4 suuremat puud või taime igale korrusele. Räägiti ka lindude pesakastidest. Hetkel on kooli õuel 4 lindude pesakasti, poel teada, kas linnud neid suvel kasutasid. Õues õppimise kohta olid nii õpilased kui õpetajad arvanud, et seda tehakse piisavalt. Õpilased mainisid küsitluses, et õues on liiga vähe tegelus ja ronimisvahendeid. Triin Tibar ütles, et on tulemas juurde mõni uus vahend õuealale. Jätkuvalt tuntakse suurt puudust pinkidest õuealal, neid oleks vaja nii õuesõppeks kui ka lihtsalt aja veetmiseks. Hea oleks, kui kevadeks mõned pingid õuealale juurde saaks. Õpilaste hinnangul on liikumisvõimalustega vahetundides meie koolis kõik hästi, aga tundides tehakse liiga vähe liikumispause. Tekkis mõte, et ehk ei teadvusta õpilased õpetaja pakutavaid liikumisvõimalusi liikumisena ainetunnis. Seetõttu tasuks õpetajal ka siis, kui palub lastel koguneda klassi teise nurka väikse mängu läbi viimiseks või liikuda ringi klassis info otsimise eesmärgil, ikka ära mainida, et nüüd tuleb väike liikumispaus. Õpilaste hinnangul on koolis müra väga palju. Loodetavasti toob probleemile leevedust uute müra summutavate lagede installeerimine, mis toimus vaheajal.
Puhta vee teemat kommenteerides rääkis Kisel, et enamik õpilasi on teadlikud, et veelinde talvel toita ei tohi, aga üksikud seda ikkagi teevad. Väga vähesed teadsid, kuhu läheb meie reovesi. See on selgitatav küsitletud klasside vanuseastmega, vee puhastamise teemasid käsitletakse 5. klassi poole peal, seega pole teema veel ainekavas käsitlemist leidnud. Kisel rääkis, et kehv on olukord meie õpilaste käte hügieeniga – üle poolte õpilastest tunnistas, et ei pese enne söömist käsi. Põhjuseks toodi, et neid ei jõua ja ei saa kuivatada ja tilkuvate kätega ei taha keegi sööma minna. Kuivatid on viletsad. Samas nõustusid koosolekul osalejad, et paberrätikutega käte kuivatamise võimaluse loomine söökla juurde on keskkonnavaenulik. Loodetavasti on võimalik söökla ette hankida mõni võimas kätekuivati. Söökla teema juures selgus veel, et kooli sööklas jääb ikka pea pooltel õpilastel toitu järgi. Murekoht on, et nad ei saa ise endale portse ette tõsta. Energia kasutamise küsitlust kommenteerides nentis Kisel, et peredes on väga levinud, et teler mängib terve õhtu kodus taustaks, ka siis kui keegi seda ei vaata. Õpilased hindavad elektri tarbimise kodudes suureks, mõistet „roheline energia“ ei tunta pea üldse. Suurem osa vastanutest ütles, et neil töötab õhtutui kodus korraga 7 elektrit tarbivat seadet ja telefoni panevad nad laadima igaks juhuks igal õhtul olenemata aku laetuse astmest.
2. Õpetajate keskkonnaküsitluse tulemused
Karmen Kisel tutvustas keskkonnarühmale ka õpetajate keskkonnaküsitluse tulemusi. 91% õpetajatest on kursis õiglase kaubanduse põhimõtetega. 75% on osalenud heategevusaktsioonides või koristustalgutel. 62% õpetajatest sorteerivad koduses majapidamises prügi. Transpordivahenditest rääkides – 18% tuleb tööle jalgsi ja 30% bussiga. Ülejäänud sõidavad autoga. Õpetajate küsitlustest selgus, et 75% hindab õpilaste tegelusvahendite arvu õuealal piisavaks ja 71% pooldab kindlalt, et sõltumata vanusest võiks õpilased iga päev ühe vahetunni õues veeta. 84,5% õpetajatest on seisukohal, et õpilased liialdavad nutivahendite kasutamisega. Vastupidiselt õpilaste arvamusele on õpetajad seisukohal, et tundides on liikumispause piisavalt – tervelt 58% teeb oma tundides sageli liikumishetki. 73% õpetajatest on rahul koolisööklas pakutava toidu kvaliteediga, ülejäänud ei
ole valdavalt lihtsalt kursis, kuna söövad kodust kaasa võetud tervislikku toitu. Vaid 18% vastanutest hindab liikluse kooliõuel turvaliseks.
3. Karmen Kiseli kokkuvõte kliimakonverentsil kuuldust
Kisel andis ülevaate eelmisel nädalal Rohelise kooli kliimamuutuste konverentsil kuuldust. Ettekandega esines Keit Pentus-Rosimannus, kes rääkis kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest. Me kõik saame pisut kaasa aidata kliima soojenemise vähendamisele. Märksõnad on taaskasutus, säästev tarbimine, jäätmete sorteerimine. Eesti suurim õnn ja õnnetus on põlevkivi – pea kogu meie elekter tuleb põlevkivist, aga samas on põlevkivi meie saastaja nr. 1 ja viib meid Euroopas suurimate saaste tekitajate esiotsa. Head lahendust Eestile pole – tuumajaama ehitamine on muutunud küll väga ohutuks, kuna teadus ja võimalused on nii palju arenenud, et tuumajäätmeid on võimalik õhtult töödelda. Samas on sellise jaama rajamine ulmeliselt kallis ja ei tule lähiajal Eesti rahvaarvu aj suurust arvestades kõne alla. Rohelise elektri kasutamisel on puuduseks, et pole veel piisavalt hästi toimivaid akusid ja salvesteid – meie laiuskraadil ei paista kestvalt päike ja ei puhu kogu aeg tuul, aga puuduvad head võimalused rohelise energia salvestamiseks. Tuleb mõelda, mida ja kui palju tarbida. Pentus-Rosimannus tõi konverentsil näite, et 1 kg loomaliha kasvatamiseks kulub 15 tonni (!) vett. Ühe tassi kohvi tootmiseks 140l ehk pea terve vannitäis vett.
4. Õpilaste ettepanekud Rohelise kooli tegevuskava täiendamiseks
Eliis Kaera ütles, et autoliiklus kooli ees ei ole turvaline just jalakäijatele. Ka lapsevanem on sellesisulise kirja saatnud ja viidanud võimalusele liigutada parklasse sissesõit parkla tagumisse otsa palliväljaku lähedale. Kisel ütles, et teema oli arutlusel ka 5. novembri juhtkonna koosolekul.
Õpetaja Katrin Näär palus edastada mure, et kooli lähedal on haljasaladele, kust vähegi otse saaks minna, porised teed sisse tallutud. Meie kooli õpilased ei oska mööda teed käia, ikka püütakse 2-3 sammu lühem trajektoor valida. Kisel viitas võimalusele, et ehk tuleks muru servadesse paigutada üle käimuist keelavad sildid nagu Inglismaa parkides, aga vaevalt sellest väga kasu oleks. Eriti suur sisse tambitud rada on loomulikult Selveri haljasalal, mis ühendab meie kooli poolt tulevat kõnniteed ja Selveri parklat. Esiteks on ebaturvaline, et õpilased sealtkaudu „lõikavad“, kuna nii peavad nad poeukseni jõudmiseks läbi autoparkla jalutama või jooksma, teiseks on muru seal porimülkaks muudetud. Samas ei ole võimalik meil seal sekkuda, maa on siiski poe alal. Inetud on tambitud muruservad kooli värava kõrval.
4. klassi õpilased kurtsid, et sööklas tõstetakse neile liiga suured portsud ja kokatädid ei kuule nende palvet vähem panna. Seetõttu ei jaksa lapsed ära süüa, viivad toidu prügisse ja tunnevad end seetõttu süüdi. Ideaalne oleks ikkagi ise toidu ette tõstmise võimalus. Samas kaebasid tüdrukud, et puuvilju ei jätku kõigile, kuna soad lapsed võtavad endale mitu tükki. Nii jäävad viimased lapsed ilma. Ly Melesk lubas kokkadega portsjoni suuruse osas rääkida.
Lapsevanem Külli Ratassepal oli mõte, et kooli õuele võiks lindudele talvel sööki panna, et algklasside lapsed saaks õues mängides lindude askeldamist jälgida. Ele-Marika Sooväli ja Kirsti Vooglaid avaldasid arvamust, et terad on sel juhul liiga luksuslik kaup, linnus söövad need ruttu ära ja iga päev peaks uuendama, mis toob kaasa suure kulu. Ehk oleks parem valik rasvapallid, mida jätkub kauemaks. Tekkis elav arutelu, kas Märt võiks poistega tööõpetuse tunnis majakesi meisterdada, kuhu rasvapalle saaks kinnitada, nii et suured linnud /varesed ja kajakad) neid lihtsalt kaasa ei saaks viia ja väiksed linnud kauem nokkida saaks. Rasvapallide hankimiseks tekkis mõte teha väljakutse klassidele, kui iga klass tooks kasvõi 1-2 rasvapalli, oleks paari söögimaja terve talv kaetud. Kisel lubas uurida, kas kool saab rasvapallide ostu kuidagi toetada.
Huvijuht Triin Tibar rääkis, et on plaan teha detsembris liikumis(jõulu)kalender. Iga päev avatakse üks aken, mis sisaldab mingit kindlat tegevust, mis sel päeval lastega läbi viiakse.
Luugus rääkis, et kevade poole on plaanis keskkonnaviktoriinid I ja II kooliastmele, lisaks kooliõue puhastamine ja koristamine maikuus. Kisel lisas, et novembri eelviimasel nädalal on jäätmetekke vähendamise nädala raames plaanis näidata osadele klassidele (eelkõige potentsiaalsete asendustundide ajal) filme keskkonnakaitse ja jäätmete tekitatud probleemide teemadel.
Kommentaarid
Postita kommentaar