Rohelise kooli koosoleku protokoll

4. novembril 2019 toimus Rohelise kooli töörühma selleaastane 2. koosolek.

Rohelise Kooli koosoleku protokoll		4. november 2019, nr. 2
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 14.50

Juhatasid: Karmen Kisel, Külli Ratassepp

Protokollis: Ly Melesk

Võtsid osa: õpetaja Ele-Marika Sooväli; õpilased: ...17 õpilast

Päevakord:

1.      Keskkonnaküsitluse läbi viimisest 2.- 12. klassis ja õpetajate hulgas

2.      Keskkonnaanalüüsi koostamisest 2019/20 õppeaastal

3.      Meie klasside keskkonnategudest – mis toimunud, mis veel tulekul

4.      Tervisenõukogu koosolekul räägitust ja sellega seotud muudatustest

5.      Rohelise kooli seminaril räägitust – Külli Ratassepp

6.      Töörühma ettepanekud ja mõtted

1.      Keskkonnaküsitluse läbi viimisest 2.- 12. klassis ja õpetajate hulgas

KUULATI:

Karmen Kisel avaldas alustuseks kahetsust, et nii mitmed loodusainete õpetajad ei ole saanud koosolekule tulla. Rohelise kooli koosolekul võiks osaleda kõik koolis loodusaineid õpetavad õpetajad. See on ilmselt tingitud tunniplaani ebasobivusest koosoleku kellaajaga. Kisel lubas, et vaatab jaanuarikuiseks koosolekuks tunniplaani põhjal parema aja, et rohkem huvitatud õpetajaid ja õpilasi saaks osaleda. Palju on töörühma aktiivseid liikmeid 3. ja 4. klassidest, nende koolipäev on lühike ja ei ole mõistlik neil ka väga pikalt oodata lasta koosolekut. Külli Ratassepp arvas, et väiksemad ootavad tavaliselt hea meelega ja leiavad endale tegevust klassis või raamatukogus.

Kisel andis ülevaate keskkonnaküsitluse läbi viimisest. Seekord tegelesid küsitlusega klassijuhatajad. Kõik said küsitlused tehtud, osad kirjutasid ka selgitusi ja õpilaste kommentaare arvude taha lahtritesse, mis on analüüsi koostamisel eriti tänuväärne. Küsitleti 2.-12. klassi õpilasi, neis klassides, kus on Rohelise kooli töörühma liikmeid, aitasid õpetajat ka õpilased.

Õpetajate küsitlus toimus ka sel aastal veebis Google küsitlusvormi kaudu. Esmaspäevaks, 4. novembriks oli vastanud 51 töötajat.

OTSUSTATI:
1.1 Jaanuarikuise Rohelise kooli koosolekuks püütakse leida kõigile osapooletele sobivaim aeg

2.      Keskkonnaanalüüsi koostamisest 2019/20 õppeaastal

KUULATI:

Karmen Kisel rääkis, et keskkonnaküsitluste põhjal kirjutatakse sarnaselt eelmistele aastatele keskkonnaanalüüs ja seda teeb sel aastal 12B õpilane Martti Viitkar oma uurimuse praktilise tööna. Kisel avaldas lootust, et õpilane saab keskkonnaanalüüsi koostamisega kenasti hakkama.

Õpetajate kokkuvõtet on lihtsam teha, tuleb selleaastase küsitluse andmeid võrrelda eelmise aasta andmetega, Google küsitlusvorm arvutab vastused juba ise protsentideks, seega on analüüs lihtsam.

Keskkonnaanalüüs valmib kindlasti hiljemalt novembri lõpuks, seejärel pannakse see tutvumiseks Rohelise kooli blogisse ja saadetakse ka töötajate mailile. Novembri jooksul asub Külli Ratassepp koostama ka tegevuskava 2019/20 õppeaastaks, mis valmides pannakse samuti Rohelise kooli blogisse.

OTSUSTATI:

2.1  Koostada keskkonnaanalüüs ja tegevuskava hiljemalt 28. novembriks 2019

3.      Meie klasside keskkonnategudest – mis toimunud, mis veel tulekul

KUULATI:
K. Kisel näitas koosolekul osalejatele Excel tabelit, kuhu on kirjutatud meie kõigi klasside keskkonnateod. Kisel rääkis huvitavamatest tegudest, mis juba tehtud, peatudes pikemalt kohvipaksu kogumise projektil, lillesibulate istutamisel kooli ringpeenrasse, aga ka helkurikontrollis abistavamise vajadusel, millega 11b hetkel kooli aitab. Koosolekul osalenud õpilastele selgitati, kuidas haakuvad helkurite kandmine ja Rohelise kooli projekt (liiklusturvalisus jalgsi liigeldes). Karmen Kisel rõhutas õpilastele, et nad räägiksid aktiivsemalt ise kaasa oma klassi keskkonnateo planeerimisel. Üks koosolekul osalenud õpilane avaldas valjuhäälselt arvamust, et nende klassijuhataja ei arutanud planeeritavat keskkonnategu klassiga läbi. Kisel suunas noormehe ise häid ideid pakkuma ja õpetajale praktilist abi osutama.

Kisel rõhutas, et oma klassi keskkonnategu tuleks kindlasti kuidagi dokumenteerida ja saata peale selle toimumist väike jutuke kokkuvõttega tehtust. Mitme klassi puhul on keskkonnateoks märgitud üldine hoiaks või muutus käitumiseks (nt ei kasuta sel poolaastal pappnõusid). Ka sel juhul ootab RK töörühm kokkuvõtet, kuivõrd seda rohelist mõtteviisi järgiti, milliseid tähelepanekuid tehti, kas keegi keelas ka näiteks pereliikmetel või kaaslastel tarbetut plasti (joogikõrsi) kasutada vmt. Kisel tutvustas ka võimalust, kuidas meie RK blogist kõigist keskkonnategudest lugeda saab.

OTSUSTATI:

3.1 Klassijuhatajad saadavad kokkuvõtted enda klassi tehtud keskkonnateost (hea, kui oleks õpilase kirjutatud), võimalusel ka mõne illustreeriva foto

3.2 Jutukesed ja fotod lisatakse meie Rohelise kooli blogisse

4.      Tervisenõukogu koosolekul räägitust ja sellega seotud muudatustest

KUULATI:

Ly Melesk tegi lühikokkuvõtte ka tervisenõukogu koosolekul räägitud teemadest, mis haakuvad Rohelise kooli põhimõtetega. Hea on teada anda, et RK õpilaste algatusel ja ettepanekul õnnestus läbi suruda mõte, et puhvetis ei kasutata enam kilekotte. Hetkel on kasutuses paberkotid ja väidetavalt salati söömiseks ka puidust kahvlikesed. Ly Melesk rõhutas, et kõige keskkonnateadlikum on süüa toit ära kohapeal korduvkasutatavate nõude pealt ja vältida igasuguse prügi tekitamist.

Lisaks oli tervisenõukogus juttu spordipäevade korraldusest. RK töörühma õpilased leidsid, et liikumine värskes õhus on vajalik ja arendav, ega spordipäevadel võiks teha uusi veel proovimata tegevusi.

Üks õpilane pakkus välja huvitava mõtte, et kogu koos võiks matkapäeva ühendada plogginguga. Plogging sai väidetavalt alguse 2016. aasta paiku Rootsist ning tuleneb rootsikeelsetest sõnadest plocka upp (võta üles) ning jogga (sörkima). Kui valime sel moel matkamiseks mõne Lasnamäe suurema pargiala, on võimalik liikumisega ka lisaväärtust toota (puhtam koduümbrus).

OTSUSTATI:

4.1 Jälgida keskkonnateadlikkust koolimajas – prügi sorteerimist, pakendite vähendamist, vajadusel kaaslast informeerida, kuidas olla loodust säästvam

5.      Rohelise kooli seminaril räägitust – Külli Ratassepp

KUULATI:

Külli Ratassepp andis ülevaate Rohelise kooli 1. seiminaril räägitust. Seminar toimus Pääsküla koolis. Seal on katusele Rohelise kooli töörühma eestvedamisel rajatud aed konteinerpeenardega, kus õpilased kasvatasid peete, porgandeid, herneid. Katusel oli ka veekraan, suvel käidi kastmas, et saaks hukka ei läheks. Abiks oli kooli loodusring. Seminaril räägiti ka linnurikkusest ja sellest, kuidas linde toita. Sai teada, et ühekülgne toit pole lindudele hea ja soolast ei tohi anda (sai, leib). Sulailmaga peaks linnud ise toidu kätte saama, et ole vaja neid kogu aeg toita, kuna muutuvad siis laisaks. Külli Ratassepp rääkis töörühmale ka, kuidas valmistada linnule õige pesakast ja kuhu paigutada söögimaja. Lisaks rääkis ta talvel toimuvast linnuvaatlusest, kus kindla päeva jooksul kaardistatakse Eestis kõik koduaias nähtud linnud. Külli Ratassepp andis edasi ka info, et juba sel reedel, 811 on tulemas Puhta Maailma Päev, mis toimub Kalevi suurhallis ja on suunatud eelkõige vanema astme õpilastele. Konverentsi kodulehelt on info:

Eesti Ettevõtlike noorte koda ehk JCI Estonia pakub 200-le noorele vanuses 13-18 võimalust tasuta osaleda 8. novembri Puhta Maailma Konverentsil, kuhu oodatakse näiteks Eesti Vabariigi Presidenti ning üle 1000 tipptegija ja kodanikuaktivisti kogu maailmast. Päev keskendub teemadele ja küsimustele nagu puhas ja prügivaba maailm, mida kujutab endast "Keep It Clean Plan" ja milline peaks olema iga inimese, ettevõtete ja valitsuste roll prügiprobleemi vastu võitlemisel.

Gümnaasiumi klassijuhatajad peavad oma õpilastele selle kohta info saatma ja ka registreerumislingi, kui on teemast huvitatuid:

Info:      https://www.jciwc2019.com/clean-world-day/

Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdGfIEnBFRRor3jPHyPl8Dy6qTGkZtLv3J-vC0t0ojIZXFYDA/viewform

Lisaks tutvustas K. Ratassepp nooremale kooliastme sobivat puhta vee teemalist materjali, mida on hea kasutada loodusõpetuse tunnis:

https://www.keskkonnaharidus.ee/wp-content/uploads/2016/02/Sinine-Klassiruum-EST.pdf

Kuna üks meie selleaastane põhiteema on tervis ja heaolu ja teine teema prügi ja jäätmed, tuleks klassijuhataja tunnis kindlasti käsitleda ka toidu raiskamise teemat. Selleks saab infot lehelt:

https://tarbitoitutargalt.ee/

OTSUSTATI:

5.1 Gümnaasiumi klassijuhatajad edastavad läbi e-kooli õpilastele info reedese konverentsi kohta

6.      Töörühma ettepanekud ja mõtted

KUULATI:

Karmen Kisel rääkis koosolekul osalejatele, et osad nende eelmise korra mõtetest j a ettepanekutest on juba realiseerunud – klassid teevad keskkonnategusid, mis oli töörühm õpilase välja pakutud idee. Lisaks on sööklas asendatud kilekotid paberkottidega, mis oli samuti töörühmast tulnud ettepanek. Sellest johtuvalt kutsus Kisel õpilasi üles uusi mõtteid ja ideid välja käima, mis aitaks koolipere keskkonnateadlikkust tõsta. Õpilaste ettepanekud:

-          Autovaba päeva korraldamine maikuus 2020, koostöös südamenädalaga

-          Jalgsi kooli tulemise nädal

-          B-korpuse tualettidesse tuleks paigaldada prügikastid, hetkel neid pole

-          Leida võimalused, et õpilased oleks koolis vähem telefonis

-          Õpikute ja töövihikuteta koolipäev (kerge koolikoti päev) – eesmärk kasutada teisi meetodeid õpetamiseks kui paberkandjal vahendid

-          Elektrivaba koolipäev

-          Toataime kinkimine koolile/oma klassiruumile (iga klass kingiks õppeaasta alguses ühe toataime, mida terve aasta koos kasvatataks, see pigem üleskutse vanematele)

-          Kunstitunnis koguda suurde kotti kõik kleepimistöödes tekkivad paberijäägid ja teha üks eraldi projekt/kunstitöö, kus kasutatakse ainult jääke

-          Uurida võimalust, kuidas saaks kõigisse klassiruumidesse sorteerimise võimalusega prügikastid

-          Hea käitumise viktoriin (et parandada õpilaste heaolu)

-          Väikeste poole WC-lukkude juures märgid: kinni/lahti mõlemale poole lukku (õpilased ei oska neid alul avada)