Otse põhisisu juurde

Toimus järjekordne roheliste töörühma koosolek

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




13. jaanuar 2020, nr. 3
Tallinn


Algus 14.00, lõpp
Juhatasid: Karmen Kisel, Külli Ratassepp
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: õpetajad: Kirsti Vooglaid, Ele-Marika Sooväli; lapsevanemad: Jaqueline Illisson, Siret Laupa, Madli Kiri; õpilased: ...

Päevakord:
1.      Kokkuvõte 2019. a. oktoobris toimunud keskkonnaküsitlusest
2.      Linnuvaatluse kuu tegevused
3.      Rohelise lipu klubi – kes sinna kuuluvad ja millega tegeleb
4.      Sooja kampsuni päev 6. veebruar
5.      Aegna loodusprogrammid: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Aegna-loodusmaja-4
7.      Info ja koosolekul osalejate ettepanekud

1.     Kokkuvõte 2019. a. oktoobris toimunud keskkonnaküsitlusest

Karmen Kisel andis lühikese ülevaate sügisel toimunud keskkonnaküsitlusest ja selle põhjal valminud keskkonnaanalüüsist, mis on leitav ja loetav meie rohelise kooli blogist. Küsitluses osales suur osa 2.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 740 õpilast, s.o 81% terve kooli õpilastest. Personalile suunatud küsitlusele vastas 55 inimest (82% õpetajatest).
Arvestades, et meie selleaastased põhiteemad on: globaalne keskkond, tervis ja heaolu ning prügi ja jäätmeteema, tasuks täpsemalt peatuda neil teemadel keskkonnaanalüüsis.
Globaalne keskkond:
82% (2018 - 81%) õpilastest arvas, et tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu maailmas, samuti oli oluliselt tõusnud teadlikkus ökoloogilise jalajälje teemal.  Mõistet ökoloogiline jalajälg tundis 76% õpilastest (2018 – 44%). Teati, et põlevkivist elektri tootmine suurendab eestlaste ökoloogilist jalajälge. 99% pidas oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist maailmas. Õpilased mõistsid, et kui hävib loodus ja loomastik, surevad ka inimesed välja. Hetkel on see teema Austraalia tulekahjude taustal väga aktuaalne – koaalade populatsioon on hävimisohus.
Kisel rääkis ka meie 9C õpilaste plaanist alustada heategevuslikku korjandust Austraalia põlenguohvrite abistamiseks. Tüdrukud on hetkel koostamas reklaami, raha planeeritakse koguda paari nädala jooksul, kogumiskasti asukoht on täpsustamisel. Seejärel kantakse kogutud summa üle fondi, mis abistab põlengus kannatada saanud piirkonda.
Jätkates küsitlus teemal – Fair Trade ehk õiglase kaubanduse märki meil endiselt ei tunta, ehkki teadlikkus on paranenud 2% (2018 24% ja 2019 26%). Märkimisväärselt on kasvanud heategevates projektides või kodanikualgatustes osalemise protsent. 75% (2018 - 57%) õpilastest on koos pere või klassiga osalenud keskkonnateemalises heategevusprojektis. Peamiselt mainiti osalemist koristustalgutel, eriti koos kooli või klassiga.
63% (2018 - 86%) õpilastest leidis, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Õpilased mainisid seda küsimust kommenteerides, et sellist asja ei pea rõhutama, see on iseenesestmõistetav. Samas öeldi ka, et sel teemal peaks rohkem rääkima, eriti nooremate õpilastega.
Prügi ja jäätmed:
87% ( 2018 - 81%) õpilastest väitsid, et nende kodus sorteeritakse prügi, reaalne tegutsemisvalmidus on seega pisut veelgi kasvanud. Arvestades 2017. aasta tulemusega (44%), on muutus märgatav. Teadlikkus prügi sorteerimisest on tõusnud – kui eelmisel aastal arvasid 64% teadvat, kuidas prügi sorteerida, siis nüüd jälgib 95%, et prügi satuks õigesse kasti.  Küll mainiti, et igal korrusel pole kõiki kaste, klassiruumides puudub sorteerimise võimalus. Prügikastide kogust õuealal hinnatakse hetkel pigem liiga väikeseks. 46% vastanutest arvas ka, et prügikastid pole kõige õigemates kohtades. 88% (2018 - 97%) õpilastest leiab, et prügi sorteerimine on oluline. Õpilaste hoiakud kohati skeptilised, mainitakse, et sorteeritud prügi ei pruugi õigesse kohta jõuda. 68% (2018 – 57%) lastest arvas,  et nende arvates ei ole nende võimuses prügi kogust vähendada. 80% (2018 - 68%) õpilastest ütles, et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud riideid ära vaid müüakse ära, antakse tuttavatele. Mitmel korral mainite ka taaskasutuskeskusesse viimist ja vanadest asjadest uute õmblemist. Viiakse ka kaubanduskeskuste juures asuvatesse taaskasutuskonteineritesse. Rõõmustaval kombel oli 72% (2018 – 38%) õpilastest kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi.
Tervis ja heaolu:
74% (2018-89%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Mainiti pallimängimist, majas ja õuevahetundides liikumist, lisaks kehalise kasvatuse tunde. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues on külm. 53% (2018-38%) õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla, jaatavalt. Põhjendustena, miks koolis meeldib,  toodi välja, et saab targemaks, sõpradega koos olla. 55% õpilastest väidab, et kasutab vahetundides pidevalt nutitelefoni, oli ka õpilasi, kes julgesid küsitluse ajal tunnistada, et on telefonist sõltuvuses. 56% (2018-42%) õpilastest peseb enne söömist käsi. 93%  (2018-91%) õpilastest arvab teadvat, mis on tervislik toit, aga vaid 70% (2018-73%) sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju. 73% (2018-94%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Osad ütlesid, et ports on isegi liiga suur, teised aga väitsid, et vahel jääb kõht tühjaks. 35% (2018-39%) õpilastest väitsid, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu prügisse. 75% õpilastest eelistab magusate jookide asemel vett juua. Õpilastelt küsiti ka, kas nad saavad mure korral koolis kellegagi rääkida. 73% arvas, et saavad mure korral koolis abi. Variantidena nimetati õpetaja või hea sõbraga rääkimist.

2.      Linnuvaatluse kuu tegevused
Karmen Kisel tutvustas linnuvaatluse kuu tegevusi. Eesti Ornitoloogide Ühing kutsub jaanuaris üles loendama veelinde. Eelinfoks, et 24.-26. jaanuar (R-P) toimub traditsiooniline aialinnuvaatlus. Hetkel ei ole veel täpsemat infot kodulehel väljas, aga korraldaja kinnitas, et vaatlus tuleb! Huvitavaid fotosid, linke linnukaameratele, uudiseid leiate http://linnuvaatleja.ee
Kes linnumaailmas end veel ebakindlalt tunneb, siis võib telefoni tõmmata rakenduse "Eesti linnud". Selle abil hea kontrollida, et mis lind see nüüd siis seal oli ja millised tema häälitsused on.

3.      Rohelise lipu klubi – kes sinna kuuluvad ja millega tegeleb
K. Kisel rääkis eelmisel nädalal Keskkonnaameti ja haridusameti ühise algatusena moodustatud Rohelisest klubist, kuhu kuuluivad tallinna kõige aktiivsemate Roheliste koolide ja lasteaedade liikmed. Ka meie kooli esindaja paluti klubi töös osalema. Kohtumised peaks aset leidma üle kahe kuu, põhiteemaks on, kuidas motiveerida ja milliseid lisaväärtusi pakkude haridusasutustele, kus mis Rohelise kooli programmiga on liitunud. 8. 01 räägiti koosolekul järgmistel teemadel:
Põhjused, mis võivad koosolekul osalenute hinnangul olla pärssivad tegurid Rohelise Kooli programmis osalemises: puudulik juhtkonna toetus; tegevuskava koostamine aeganõudev; mitme teema asemel võiks võtta ühe süvitsi mineva teema õppeaasta jooksul, vastasel juhul väga aeganõudev. Kisel nentis, et meie koolis on murekohaks pigem dokumentatsioon ja keskkonnaanalüüsi koostamise mahukus. Siiski oleme siiani nõudmised õigeks ajaks täitnud, juhtkond suhtub toetavalt ja ka tegevuskava on õigeaegselt valmis saanud. Rohelise lipu klubi esimese kogunemise otsustena toodi näiteks välja:
1.      Tõsta Rohelise Lipu tuntust Eestis. Esineda infoseminaridel lühikeste ettekannetega, osaleda IDUEDU festivalil ja mujal
2.      Kord kvartali jooksul saata Rohelise Kooli infoleht, mis mujal Eesti piirkondades toimumas ja millele tähelepanu pöörata
3.      Teha Tallinnas eraldi seminare Rohelise Kooli programmiga liitunud ja Rohelise Lipu omanikele lasteaedadele ja koolidele.
4. Sooja kampsuni päev 6. veebruar
Veebruaris tähistatakse taas sooja kampsuni päeva. Eesmärgiks küttekulude vähendamine. Kisel küsis koosolekul osalenud õpilastelt, kas neil on ka sel aastal soov seda aktsiooni korraldada. Lastele mõte meeldis, nad olid ka teadlikud, miks sooja kampsuni päeva korraldatakse. Otsustati, et algklassid joonistavad sel nädalal temaatilisi pilte ja kaunistavad nendega klassi või mõne koridoriseina. 6. veebruaril kutsutakse koolipere üles kandma sooja kampsunit ja õpetajatel palutakse küte klassiruumides madalamaks keerata.

5. Aegna loodusprogrammid
Karmen Kisel teavitas, et tulevad taas tasuta Aegna loodusprogrammid. Registreerimine avatakse 16. märtsil täpselt 9.00, kohad täituvad alati minutitega. Programmidega saab tutvuda ja registreerumiseks valmistuda lingil:  https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Aegna-loodusmaja-4
Meil on 3. aktiivõppepäev 8. juunil, ehk saaks mõni klass selleks kuupäevaks endale Aegnale tasuta programmi. Ka sõit Aegnale on Tallinna elanikule tasuta, nii et tasub seda võimalust kasutada!

6.Ülevaade klasside keskkonnategudest
Karmen Kisel rääkis taas ka klasside keskkonnategudest. Hetkel on seisak, mõnda aega pole aktiivseid tegusid toimunud, aga äsja oli ka pikk vaheaeg, küllap saab tegevus peagi taas hoo sisse. On oluline, et klassid oma lubatud teod ära teevad. Keskkonnategu loetakse sooritatuks, kui selle kohta on saadetud lühike kokkuvõttev tekst ja mõni pilt K. Kiseli või K. Ratassepa mailile. Kõigist tegudest tehakse blogisse uudised. Kui mõni klass soovib oma tegu muuta või vahetada, võib seda lahkelt teha, peamine on ikka laste initsiatiiv ja soov midagi ise ära teha. Toimunud ja veel plaanis olevatest keskkonnategudest saab ülevaate lingil:
Rohelisega on märgistatud juba lõpule viidud tegevused.
Külli Ratassepp rääkis algatusest, mis on hea võimalus keskkonnateoks. Disainer Reet Aus on algatanud vanade teksaste kogumise projekti „Koome koos“ raames. Kogutus pükstest lõigatakse ribad ja kootakse vaibad. Rohkem infot leiab R. Ausi FB lehelt:
Oleks päris vahva algatus, kui mõne klassi õpilased kodudest oma vanad teksad tooks (võivad olla kulunud ja katki, aga siiski pestud), need kokku kogutaks ja kogumispunkti Telliskivi 62 poodi toimetatakse.

7.Info ja õpilaste ettepanekud
Kisel rääkis õppeaedade rajamise projektist ja toetusest, mida selleks on võimalik taotleda. Rohkem infot on lehel: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Oppeaiad-3
Küsimus on, kes meil taotlust kirjutaks? Kas I kooliastmel on huvi oma istutuskastid saada nt igale klassile ja õuevahetundidel nendega tegeleda? Põhilise sihtgrupina tegelevad just lasteaiad ja I kooliaste selle programmiga, seal on hea õppetöösse lõimida. Koosolekul osalenud vanemad olid väga õppeaia rajamise poolt. Arvati, et oleks hea plaan, kui tegu oleks suuremate istutuskastidega, millel oleks eri tasandid. Igal lennul I kooliastmes võiks näiteks olla 1 kast hooldada. K. Kisel lubas kontakteeruda Lasnaidee eestvedaja Maria Derlõsiga, et paluda nõu ja abi kas ja kuhu meie territooriumil õppeaed rajada. Ly Melesk lubas asja arutada algklassiõpetajatega. Projektitaotluse esitamise tähtaeg on 15. veebruar, seega asjaga on väga kiire.

Kisel rääkis ka aasta 2020 loomadest, lindudest ja taimedest:
Aasta puu: harilik kuusk
Aasta liblikas: teelehe - mosaiikliblikas
Aasta sammal: harilik valvik
Aasta seen: alpi põdrasamblik
Aasta lind: tuttpütt
Aasta orhidee: soo-neiuvaip
Aasta loom: nahkhiir
Aasta muld: erodeeritud muld

On ettepanek teha aasta „tegijatest“ uus värske Rohelise kooli stend hiljemalt järgmise nädala lõpuks. K. Ratassepp lubas selle teemaga tegeleda. Hea oleks kaasata ka õpilasi appi. Kuna fuajees paiknevat stendi uudistavad paljud õpilased ja ka vanemad, on see võimalus teadlikkust tõsta.
Ly Melesk ütles, et kooli tervisenõukogu planeerib koostöös kooli toitlustaja ja Rohelise kooliga korraldada sööklas „Puhta taldriku päeva“, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete teket. Õpilased peavad teadvustama, et sööki tuleks võtta esialgu pigem vähem, alati saab juurde küsida, kui maitses, aga toidujääke tekib meil endiselt liiga palju.
Koosolekul osalenud õpilased käisid välja selliseid mõtteid:
-          Kooli territooriumi korrastamine ja aiataguse koristamine. Kisel vastas, et kevadel on tulemas talgud, mitu klassi soovib keskkonnateona kooli ümbrus korrastada
-          Telefonivaba päeva korraldamine. Ly Melesk arvas, et see on hea mõte ja võiks teha südamenädala raames aprillis, sel päeval siis pakkuda rohkem liikumistegevusi õpilastele vahetundidesse
-          Korraldada I kooliastmes kerge koolikoti päev, kus tunnid oleks sisustatud erinevate harivate mõttemängude ja lauamängudega.
-          Õpilastelt tuli palju mõtteid taaskasutamise teemal – vanade karvaloomade täidistest ja lemmik T-särgist saab meisterdada näiteks padja, nii saab kulunud lemmiksärk uue kasutuse ja ka tarbetuks osutunud vanad karvaloomad saab kuidagi ära kasutada. Ideed võiks kaaluda II kooliastme tööõpetuse tunnis kasutamiseks. Väga tervitatav oleks ka puuviljakottide õmblemine, et vältida kilekottide liigset kasutamist poeskäigul. Puuviljakotte saab õmmelda näiteks vanadest kardinatest, aga selleks on siiski vaja õmblusmasinat, et kotid jääks tugevad.
Kisel tänas koosolekule tulnud aktiivseid õpilasi ja vanemaid ja teatas, et igasugused mõtted keskkonnaõppe teemal on kogu koolipere poolt väga oodatud. Üks võimalus neid edastada on osaleda Rohelise kooli koosolekul, aga kui on infot huvitavatest algatustest või soov pakkuda oma abi või aega keskkonnaga seotud tegevuste läbi viimisel, võib ka kirjutada Karmen Kiseli või Külli Ratassepa mailile.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Kuristiku Gümnaasium  Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 


14. jaanuar 2019, nr. 3  Tallinn   Algus 14.00, lõpp 14.45  Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus  Protokollis: Ly Melesk  Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, lapsevanem K. Ratassepp, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär ja 13 õpilast 4.b, 5. c,  4.a, 8.c, 9.a, 7.b klassist   
Päevakord:  1.Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias  2.Sooja kampsuni päeva korraldamine  3.Ressursikulu analüüs  4.Lindude toitmine