Otse põhisisu juurde

6. klasside õpilased organiseerisid projektinädalal talgupäevad koduümbruse koristamiseks!

Meie 6. klasside õpilased tegelesid projektinädala käigus ühel päeval koduümbruse korrastamisega. Tähelepanu pöörati ka prügi liigiti sorteerimisele. Õpilased töötasid koos sõbraga või väikerühmades, kokku koguti ligi 40 kotti prügi! 6.a koristas 18 30-liitrist kotti prügi ja olmejäätmeid. Tublimad olid Carola, Carmen Maikov ja Hanna Vernik, kes said metsakoristuse käigus 3 kotti sorteeritud prügi ning Evelin Vares, Albina Baranova, Ainur Valiyeva, kes koristasid  Priisle Maxima vastas olevalt maa-alalt 5 kotti prügi.
Renar Velav, kes koristas liivakasti Mahtra mänguväljakul, kommenteeris talgupäeva: "Ülesanne oli minu jaoks keeruline, kuna ei leia nii kergelt kohti, kuhu saab minna nii vabalt koristama. Teema leidis mulle ema. Nimelt käib ta õega (2-aastane) iga päev mänguväljakutel mängimas ning märkas, et ühel on tavalisest rohkem prügi laiali visatud ning õde noppis suitsukonisid. Koristuse tegin Lasnamäel, Mahtra tänaval asuval mänguväljakul. Koristusvahendid olid kummikindad. Prügikast oli kohapeal."
6.b sai kokku 7 kotti. Tublimad olid  Elenor Kullaste, Sofia Andreeva, Kristi  Penzev, kes koristasid kodu lähedal majade vahel 3 kotti. Kokkuvõttes nentisid 6.b poisid:  "Väga palju oli klaas- ja plastpudeleid ning suitsukonisid. Klaaspudelid võiksid inimesed viia kogumispunkti, mitte neid lõhkuda ning suitsukonid visata prügikasti. Inimesed ei võiks nii palju prügi endast maha jätta looduses! Meie arvates polnud eriti palju prahti maas, vähemalt mitte selles kohas. Kõige rohkem leidsime alkoholipudeleid ja klaasikilde. Me ei usu, et tulevikus oleks klaasile alternatiivset materjali. Suurem osa prahti oli Tooma järve kaldal. Seal oli klaasikilde väga palju."
6.c sai kokku 5 kotti prügi. Kõige usinam oli Rivo Tolga, kes kogus maal Kiviõlis kokku 3 kotti loodusesse visatud prügi. Rainer Kala ja Sten Roos kommenteerisid:"Seadsime sammud Lasnamäe kanali lõppu metsade poole. Olen seal ka ennem käinud, seega teadsin, et inimesed käivad seal tihti grillimas ja oma prügi ära ei korista. Kõige rohkem leidsime pakendeid. Prügi oli suhteliselt vähe kuid tegelikult peaks see olema puhas. Me arvame, et need inimesed ei olnud mõistvad keskkonna suhtes. Kilekoti võib ju paberkoti vastu välja vahetada, see on vähem reostav. Prügikastid võib ju
kõikjale panna, aga kui inimene on rumal, siis pole sinna midagi parata."
6.d klassis olid kõige tublimad Ilnara Sadikov, kes koristas kodulähedast metsa ja sai kokku suure koti prügi ja Kelly Lepik, kes kogus Paasiku tn lähedusest metsast kaks kotti prügi. Ilnara kommenteeris: "Koristasin oma maja kõrval metsas, kus oli vähe prügi. Enamus prügi, mis ma koristasin oli plastiktooted. Selle lahenduseks oleks panna rohkem prügikaste ja teha plakateid, et prügi ei visataks maha, vaid prügikasti. Plastik prügi ei ole alternatiivne kuna seda ei saa mitu korda kasutada. Plastikut, mis on ära visatud ei saa korduvalt kasutada kuna plastik on kasutatud ja see saastunud. Samuti võivad plastik topsides olla ohtlikud mikroobid."
Tore on tõdeda, et hoolimata distantsõppest said meie kevadtalgud tänu tublidele ettevõtlikele õpilastele ja neid juhendanud vanematele ning klassijuhatajatele siiski tehtud! Täname meie kuuendikke - tänu teile on kodukandi loodus taas puhtam!








Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Kuristiku Gümnaasium  Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 


14. jaanuar 2019, nr. 3  Tallinn   Algus 14.00, lõpp 14.45  Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus  Protokollis: Ly Melesk  Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, lapsevanem K. Ratassepp, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär ja 13 õpilast 4.b, 5. c,  4.a, 8.c, 9.a, 7.b klassist   
Päevakord:  1.Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias  2.Sooja kampsuni päeva korraldamine  3.Ressursikulu analüüs  4.Lindude toitmine

9. klassid käisid Botaanikaaias fotosünteesi uurimas

Kõik 9. klassid külastasid ajavahemikus 23.-27.09 Tallinna Botaanikaaeda. Õppetunni teemaks seal oli fotosüntees ja hingamine. Klass jagati pooleks ja esimene pool läks alguses loodusklassi mikroskoopide taha ja teine pool siis kasvuhoonetesse. Mõlemas kohas töötades olid õpilastel ka töölehed mida täita. Kasvuhoones otsiti erinevaid taimi, mis haakusid siis küsimusega. Giid käis ees ja tutvustas õpilastele taimi ja rääkis kuidas üks või teine taim fotosünteesib ja millised on looduses tähtsamad taimed, kui kõrgeks kasvab banaane kasvatav taim (rõhutas, et see pole puu), millise osaga kaktus fotosünteesib jne. Õpilastele ekstra vastuseid ette ei öeldud, vaid nad pidid ise järge pidama millal on giidi jutt selline kust leiaks ka küsimustele vastused. Õpilased said kenasti hakkama. Eriti meeldis mikroskoobiga töö tegemine. Lisaks said õpilased vastata töölehe küsimustele ja joonistada taime rakke, otsida mikroskoobiga üles taimede õhulõhed jne. Õpilased õppisid sellest palju ja tundus, …

Ressursikulu analüüs 2016-2018 (jaanuar, veebruar).

Elektrikulu võrdlus ja analüüs:

Kätepaberi kulu 2016-2017


Veetarbimise analüüs


Koopiapaber



Kooli elektri kasutus


Soojuskulud