Otse põhisisu juurde

Toimus selleaastane II Rohelise kooli töörühma koosolek

 Võtsid osa: 14 õpilast 4.-11. klassist

Õpetajad: Ele-Marika Sooväli, Kirsti Vooglaid, Külli Ratassepp

 Päevakord:

1. Töörühma 1. koosolekul tehtud ettepanekute läbi vaatamine ja analüüs (mis tehtud, mis tulekul)

2. Keskkonnaanalüüsi suurimate muutuskohtade välja toomine

3. Klasside keskkonnategude lühitutvustus

4. Õpilaste ettepanekute kuulamine 

1. Töörühma 1. koosolekul tehtud ettepanekute läbi vaatamine ja analüüs

KUULATI:

Karmen Kisel andis ülevaate, milliste töörühma poolt välja toodud ettepanekutega on koolipere juba tegeleda jõudnud ja mis jääb plaani talve- ja kevadperioodiks. 

Kooli logoga peapaelade disainimine, et rõhutada oma kooli tunnet avalikus ruumis liikumisel, hea kasutada nii õuevahetunnis kui kehalise õuetunnis – on võetud päevakorda. K. Ratassepp on uurinud juba võimalusi Norrisonist, aga seal on kõrge hind. Uurime veel, ehk kevadeks ikka tekib võimalus kuskilt soodsamalt tellida.

Rohkem pallimängude palle õue – on juba korraldatud, hetkel on palle õuealal kasutamiseks täiesti piisavalt.

Autovaba päeva korraldamine – sai teoks kooli sünnipäeval 16. oktoobril, kui oli õues koolipere kogunemine, ühislaulmine jmt

Rohkem liikumisvahetunde õues – septembris-oktoobris tegid liikuma kutsuva kooli projektiga seotud õpetajad ja õpilased päris palju liikumisvahetunde ja tegevusi õues. Hetkel ilmad seda enam sellises mahus ei võimalda, aga toimuvad kooliastmete kaupa liikumisvahetunnid aulas ja võimlas.

Sügisesed koristustalgud väikeprügi koristamiseks  - said tehtud, tublid osalejad olid 4c, 9b, 3a, 3b ja 3c. Koristati nii kooli hoovi kui ka kooliaia ümbrust väljastpoolt.

Hetkel veel tegemata, aga aasta jooksul plaanis:

Teaduspäev, kooli haljastuse sildistamine, arvuti- ja nutitelefonita päev, õpikutevaba päev.

2. Keskkonnaanalüüsi suurimate muutuskohtade välja toomine

KUULATI:

K. Kisel tõi välja suuremad positiivsed ja negatiivsed muutused keskkonnaküsitluse põhjal valminud analüüsis.

Küsitluses osales 3.-12. klassi õpilastest kokku 658 õpilast, s.o 70% õpilastest.

Kõigest 30% (2019 – 90%) vastanutest väitis, et meie koolis peetakse ülekoolilisi üritusi, mis teadvustavad teiste maade probleeme. Sel aastal on tulekul maailmaharidusnädal, see peaks teiste riikide probleeme paremini teadvustada aitama.

Vaid 50% õpilastest teab oma õigusi vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile. Hämmastav on, et vähene teadlikkus on ka 12. klassis, kus ometi on vastav teema ühiskonnaõpetuses mitmekordselt läbitud.

83% küsitletutest leidis, et prügikaste on koolimajas sees piisavalt (2019 - 41%). Märgatud on uute värviliste sorteerimiskastide lisandumist.

Vaid 18% arvab, et kooli ümbrus väljaspool hoovi on puhas.

37% (2019 – 15%) õpilast on näinud tilkuvaid või jooksvaid kraane söökla ees. See on seletatav kätepesijate arvu hüppelise suurenemisega pandeemia tingimustes.

93% väitsid, et koolis ja kodus on neile räägitud vee säästmise vajalikkusest (2019 - 29%).

Poest ostab aegajalt pudelivett 63% õpilastest, vähenenud on kraanivee joojate hulk.

Vaid 15% õpilastest arvab, et keegi kodus või koolis jälgib, kui palju vett kasutatakse või kokku hoitakse – õpilased ei tea, et on olemas veemõõtjad.

Rõõmustaval kombel on kasvanud jalgsi või keskkonnasõbraliku liiklemisvahendiga nagu jalgratas kooli tulijate hulk – 75% (2019 - 67%).

Ainult 29% on kuulnud energiat säästvate lambipirnide kasutamise eelistest.

Vaid 37% (2019 – 89%) on nõus väitega, et kooliõues on toimunud õuesõppe tund. Seletatav sellega, et pool aastat olid lapsed koolist eemal, terve kevadtrimester möödus distantsõppes.

95% (2019 - 54%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid.

91% õpilastest tunneb muret liikide säilimise pärast maailma mereelustikus.

Küsimusele, kas meie koolis on liikumis- ja tantsuvahetunnid, vastas jaatavalt vaid 45% küsitletutest, on kummaline, et teadlikkus on madal, kuigi pidevalt kutsutakse siseraadios lapsi neile vahetundidele kaasa lööma.

100% vastanutest on seisukohal, et neil pole mitte mingit võimalust ega õigust koolisöökla menüü koostamises kaasa rääkida.

41% (2019 - 75%) õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule ja 74% (2019 - 62%) jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei kasuta. Peab nentima, et energia säästmise vajadusele pööratakse varasemast vähem tähelepanu.

66% vastanutest väitis, et koolis pole räägitud, miks on kasulik süüa kohalikke omamaiseid tooteid.

94% (2019 - 74%) õpetajaist arvab, et õpilased võiksid vähemalt ühe vahetunni päevas veeta õues.

Küsimus õpetajate peamise liikumisvahendi kohta andis järgmised tulemused: 54% (2019 - 43%) õpetajaist kasutab autot. Arv on tõenäoliselt tõusnud ka ühistranspordi vältimise soovi tõttu praegusel ajal.

3. Klasside keskkonnategude lühitutvustus

KUULATI:

K. Kisel tutvustas koosolekul viibijatele klasside keskkonnategude tabelit:

https://docs.google.com/spreadsheets/d/15gG5P1NNyIYEpKzhroEEXsOI7Br6U5iWJCeVHi9DeEo/edit#gid=0

Kahju, et osadel klassidel pole ikka veel ühtki mõtet selleaastase keskkonnateo osas. Kurvastab, et fantaasiat on vähemaks jäänud, spontaanseid huvitavaid algatusi napib. Kisel rääkis, et osad tegevused tunduvad lastele küll põnevad, aga pole keskkonnahoiu seisukohalt olulise tähtsusega. Paraku läheb sinna alla ka näiteks loomade varjupaiga abistamine, mis on väga populaarne valik sel aastal. On oluline, et iga klass leiaks just ise oma teo. Oleks lihtne pakkuda mingi teemadevalik või tegude nimekiri, aga see poleks asja algse mõttega kooskõlas. Algatus võiks tulla siiski õpilaste poolt, klassijuhataja võib muidugi pisut suunata, kui lastel mõtteid napib. Samuti õigele teele tagasi suunata, kui teemast väga välja minnakse. Hetkel on selleaastasest plaanist selgelt näha, et napib teavitustöö alaseid tegusid (suuremate teavituskampaaniad või õpitoad väiksematele, mis on väga oodatud algklasside majas), panustada võiks ka tervisetegevusse („kätepesupatrull“ söökla ees). Hetkel pole kirjas ühtki vahvat plakatijoonistamist, aga nt energiasäästu teavitusplakatid oleks vajalikud, saaks panna galeriisse talvel, ehk saaks rohkem õpilasi teada LED-pirnide olemasolust. Plakateid saaks edukalt joonistada I või II kooliastme kunstiõpetuse tundides.

Teretulnud on ka kevadised tegevused õppeaias – ka taimede ette kasvatamine aia tarbeks on mõnes mõttes keskkonnategu.

Kisel tõi huvitava mõttena välja 6b ettepaneku, et nad õmblevad tööõpetuse tunnis korduvkasutatavad maskid ja kasutavad meditsiiniliste maskide asemel neid – ka see on tegelikult nutikas keskkonnategu, sest ühekordsed maskid saastavad keskkonda märkimisväärselt. 

4. Õpilaste ettepanekute kuulamine

KUULATI:

Järgnevalt kuulati koosolekul osalevate õpilaste ettepanekuid, milliseid positiivse kekskonnamõjuga tegevusi võiks sel aastal veel algatada. Tulid sellised mõtted:

-          Korraldada sööklas rahvustoitude nädal

-          Igas kalendrikuus võiks olla üks päev, kus on sööklas õpilaste „soovitoit“

-          Sooja kampsuni päev ja jõuliukampsuni päev (kütte maha keeramine)

-          Teaduspäeva korraldamine talvel

-          Teeküünalde topside korjamine koolisiseselt, kuna ka klassides tekib neid palju

-          Valguse kustutamise päev (valgel ajal, nt mais üks päev ilma elektrivalgustuseta)

-          Mõelda, kuidas tunnustada jalgsi kooli tulijaid (sammulugemisvõistlus?)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Kuristiku Gümnaasium  Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll  14. jaanuar 2019, nr. 3  Tallinn   Algus 14.00, lõpp 14.45  Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus  Protokollis: Ly Melesk  Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, lapsevanem K. Ratassepp, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär ja 13 õpilast 4.b, 5. c,  4.a, 8.c, 9.a, 7.b klassist    Päevakord:  1.       Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias  2.       Sooja kampsuni päeva korraldamine  3.       Ressursikulu analüüs  4.       Lindude toitmine  5.       Maa päeva tähistamine aprillis  1.  Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias  Karmen kisel avaldas kahetsust, et kohal polnud ühtki gümnaasiumi õpilaste esindajat, II ja III kooliaste olid mitme liikmega esindatud. Alates käesolevast aastast ei avaldata protokollides enam õpilaste nimesid seoses andmekaitse seaduse karmistumisega. Õpetajad Luugus ja

Ressursikulu analüüs 2016-2018 (jaanuar, veebruar).

Elektrikulu võrdlus ja analüüs: Kätepaberi kulu 2016-2017 Veetarbimise analüüs Koopiapaber Kooli elektri kasutus Soojuskulud

9. klassid käisid Botaanikaaias fotosünteesi uurimas

Kõik 9. klassid külastasid ajavahemikus 23.-27.09 Tallinna Botaanikaaeda. Õppetunni teemaks seal oli fotosüntees ja hingamine. Klass jagati pooleks ja esimene pool läks alguses loodusklassi mikroskoopide taha ja teine pool siis kasvuhoonetesse. Mõlemas kohas töötades olid õpilastel ka töölehed mida täita. Kasvuhoones otsiti erinevaid taimi, mis haakusid siis küsimusega. Giid käis ees ja tutvustas õpilastele taimi ja rääkis kuidas üks või teine taim fotosünteesib ja millised on looduses tähtsamad taimed, kui kõrgeks kasvab banaane kasvatav taim (rõhutas, et see pole puu), millise osaga kaktus fotosünteesib jne. Õpilastele ekstra vastuseid ette ei öeldud, vaid nad pidid ise järge pidama millal on giidi jutt selline kust leiaks ka küsimustele vastused. Õpilased said kenasti hakkama. Eriti meeldis mikroskoobiga töö tegemine. Lisaks said õpilased vastata töölehe küsimustele ja joonistada taime rakke, otsida mikroskoobiga üles taimede õhulõhed jne. Õpilased õppisid sellest palju ja tundus, e