Otse põhisisu juurde

Postitused

Sisehoovi lillekastid said väikeste aednike abiga uue sisu

4.e klassi õpilased ja õpetaja Anu istutasid ja külvasid koolimaja sisehoovi lillekastidesse erinevaid taimi. Oma tubli panuse andsid ka 1.a, 1.b ja 1.e klassi väikesed aednikud, kes olid eelnevalt klassides aknalaudadel ette kasvatanud rukkililli, saialilli, päevalilli, kressi, basiilikut, öölevkoisid, lehtkapsast ja lehtpeeti.  Kuna ilmad olid väga kuivad ja kuumad, siis olid usinad 4.e klassi õpilased üle päeva töös kastide kastmisega. Praeguseks on kastide sisu löönud rõõmsalt haljendama. Õnneks on nüüd ka vihm andnud kastmisbrigaadile natuke puhkust.
Hiljutised postitused

5.c uuris looduse ja inimese koosmõju linnalähedases metsas

5.c klass osales KIK-projekti raames õppeprogrammis "Loodus ja inimene linnalähedases metsas". Programmi eesmärk oli õpilastele tutvustada, et ka linnalähedane mets võib olla huvitav ning koos sellega õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku loodushoidu. Õppeprogramm toimus Tallinna külje all Laiaküla ja Maardu piiril, kus tutvuti erinevate metsatüüpidega, vaadati, millised loomad seal elavad ja millised taimed kasvavad. Uuriti ka kobraste, rebaste, kitsede ja põtrade tegevuse jälgi. Arutleti metsa eluringi, inimese mõju ja säästva looduskasutuse üle. Õpilased said ise aktiivselt osaleda, tehes katseid ja lahendades praktilisi ülesandeid.

8.a klass Nõval loodusmatkal

22. mail käis 8.a klass Nõva mail loodusmatkal. Maastik oli imeilus - liivane mererand, lopsakas mets ning tore piknikukoht järve ääres, kus oli mõnus supelda. Õpilased nautisid ilusat ilma ja looduses viibimist väga. 

Võõrustasime Saaremaa Gümnaasiumi Rohelise kooli peret

3. mail käisid meil külas Saaremaa Gümnaasiumi Rohelise kooli töörühma liikmed.  Ühiselt arutasime, mis ja kuidas oleme keskkonnateemasid käsitlenud ning kuidas veelgi rohkem kogu kooliperet kaasata. Tegime ka ringkäigu koolihoovis ning tutvustasime oma kooli võimalusi Rohelise koolina. 

Saime koolihoovi uued suured putukahotellid

8.e klassi poisid meisterdasid sel kevadel loovtööna õpetaja Märdi juhendamisel kaks suurt putukahotelli karkassi. 3.a ja 3.b klassi õpilased käisid Palmse mõisa õppeprogrammi raames õppimas, kuidas ja millega putukahotelle täita. 4.a ja 4.b klassid uurisid kevadistel projektipäevadel Läänemerd ning võtsid endale ülesandeks tuua kaasa looduslikku materjali putukahotellide jaoks. Saadi teada, et putukahotelli täitmiseks sobib igasugune kuiv looduslik materjal: käbid, kuivanud rohi, oksad, kõrred, suled jms. Mere ääres leidus seda küllaga. Projektipäevade lõpuks sisustasid 4.a ja 4.b õpilased oma kaasavõetud materjaliga hotellide kambrid. Kahe klassi peale oli materjali kogutud just täpselt parasjagu.  Nüüd jääb üle vaid oodata, et elanikud leiaksid tee neile värskelt sisustatud hotellidesse.

3.a ja 3.b meisterdasid putukahotelle

3.a ja 3.b klassid külastasid Palmse mõisa ja osalesid loodusprogrammis, kus õppisid tegema putukahotelli. Putukatest sõltub peaaegu 90% maailma õistaimede levik, nad on edukad aiakahjurite hävitajad ja toiduks paljudele liikidele ehk väga oluline osa meie ökosüsteemidest. Üheks putukate elurikkuse toetamise võtteks on aedadesse ja miks mitte ka kooli õuealale putukahotellide rajamine, kus liigid saavad talvituda, paljuneda ja varjuda. Palmse mõisa meister valmistas õpilastele putukahotelli raami. Programmi käigus matkati, räägiti putukate rollist ökosüsteemis ja samal ajal täideti putukahotelli loodusliku materjaliga.   Õpilased tõid kaasa neli toredat hotelli, mis nüüd ootavad külalisi meie hoovipealses ringpeenras.

Meie õpilasi saatis edu teadustööde konkursil

Kirjutab õpilastööde juhendaja õpetaja Andre Roden: 9.–10. aprillil toimus Tartu AHHAA keskuses õpilaste teadusfestival juba 23. korda, kuid see kord oli eriline, sest õpilasuurimuste konkursi lõppvoorus oli esindatud ka meie oma Anastassia Võsa ainulaadne uurimistöö „Hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete lahustite mõju valkude interaktsioonidele: molekulaardünaamiline modelleerimine“. Olime tunnistajaks, kuidas Anastassia vaimustas komisjoniliikmeid sorava jutuga ja ei jäänud neile kunagi vastust võlgu. Jutu taustaks tehtud ilmekas poster tõmbas ligi nii karvaseid kui sulelisi, nii suuremaid kui pisemaidki külalisi. Kuigi uurimistöö täitis väga olulist ja kaua püsinud lünka valkude struktuurimuutuste uurimises, ei peetud seda rahalise auhinna vääriliseks. Sellegipoolest, kõik valatud higi, veri ja pisarad (viimased peamiselt juhendaja silmist) tasusid end ära, sest pelgalt lõppvooru valituks osutumine on tohutu tunnustus, mis näitab, kui suur oli autori panus Eesti teadusesse. Auhinnal on lõ