Kuristiku rohelised

13. veebruarist kuni 31. märtsini toimus Kuristiku liikumismäng „Olen aktiivne“. Mäng toetas igati Rohelise kooli teemat „Tervis ja heaolu“. Mängu eesmärk oli kutsuda kõiki kuristiklasi üles olema liikuv ja aktiivne. Selle käigus filmis iga klass või tiim kord nädalas ühe klipi oma ühisest liikumistegevusest. Tegevuses pidi näha olema vähemalt 10 inimest korraga. Tegevused ei tohtinud olla kehalise kasvatuse tundides, vaid neile lisaks. Klipid liikumisest olid filmitud nii vahetundides, liikumispauside ajal, kooliõues, matkarajal kui ka kelgumäel. Kõige aktiivsemateks liikujateks kogu kooli peale osutusid 2.a, 2.b ja 3.a! Auhinnaks oli imeline bowlingu külastus koos klassiga. See oli toredaks võimaluseks tähistada ühiselt ja sportlikult kooliaasta lõppu. 

Meie koolimaja seintele on ilmunud pilkupüüdvad infotahvlid ja pildid lindudest. Tegemist on 8.d klassi õpilase Lisandra Leissoni loovtööga „Eesti rändlindude joonistamine ja informatiivse kunstinäituse korraldamine“. Töö käigus uuris Lisandra lindude kevadist rännet ja rände põhjuseid. Ta valis rändlindude hulgast välja iseloomulikumad linnud, näiteks, kes varem jõuab või kellel on huvitav rändetee või kes oli autorile meelepärasem. Lindude kohta anti pikem ülevaade loovtöös ja koostati huvitavaid fakte sisaldavad lühikesed kaaskirjad joonistuste juurde. Autor kasutas kümne linnupildi tegemiseks digitaalset joonistusprogrammi. Töö juhendajateks Eda Rohula ja Kai Mägi. Olete lahkesti oodatud  näitusega  tutvuma  koolimaja kõigil korrustel!

Aprillikuus projektipäevade raames külvasid 2. ja 3. klassi õpilased seemneid, et kasvatada taimi kooliaia peenarde jaoks. Seemnekülv on kandnud vilja ning klasside aknalauad on muutunud minikasvuhooneteks. Kodudest toodud piima- ja jogurtipakenditest said suurepärased taaskasutustehnikas istutuspotid. Nüüdseks on seemnetest võrsunud lopsakad kurgi-, tomati-, päevalille-, kressi-, kõrvitsa-, arbuusi- ja tagetesetaimed. Lapsed kastavad ning jälgivad oma hoolealuseid iga päev suure tähelepanelikkusega. Nüüd jääb vaid üle oodata, kui öökülmaoht on möödas, et saaksime taimed kooliaeda istutada.

Teisipäeval, 2. mail osalesid Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 4.-7. klasside õpilased koos klassijuhatajatega kevadistel koristustalgutel Lasnamäel Tondiraba pargis. Talgud toimusid koostöös Lasnamäe linnaosavalitsuse keskkonnanõukoguga. Linnaosavalitsus varustas talgulisi töökinnaste ja prügikottidega. Samuti oli koristusala juurde toodud suur konteiner, kuhu prügi koguti. Pärast kahte tundi tööd oli konteiner prügi täis ning tublid talgulised said koolisööklast kaasapandud võileiva ning joogiga keha kinnitada.   Aprillikuus loodud Lasnamäe keskkonnanõukogu eesmärk on kaasata Lasnamäe noori ühiselt tegutsema, et muuta Lasnamäe nutikamaks, inimsõbralikumaks ja rohelisemaks linnaosaks. Meie koolist kuuluvad nõukogu koosseisu õpetaja Margit Onga ning 11.a klassi õpilane Merian Rööpson. 2. mail toimunud suured ühistalgud olid nõukogu üks esimestest otsustest.  

4.a klassi keskkonnategu oli raha kogumine ning annetus Eestimaa Loomakaitseliidule. Õpilased korraldasid selleks heategevusliku kohviku. Vahetundide ajal müüdi isetehtud küpsetisi - muffineid, küpsiseid, pirukaid ja muud head-paremat. Ühiselt kogutud tulu annetati Eestimaa Loomakaitseliidule. Väärt ettevõtmine!

Osalesime Eesti Orhideekaitse Klubi poolt korraldatud joonistusvõistlusel, mille raames kutsuti üles joonistama aasta orhideed, valget tolmpead.  Kokku laekus 1008 tööd. Žürii hindas töid erinevates vanuseklassides. Suur rõõm on teatada, et meie kooli õpilased Mariete Teder 6.b klassist ja Liisa Kaunis 8.a klassist pälvisid auhinnalised kohad.  Mariete sai keskmise kooliastme arvestuses II koha. Liisa töö hinnati vanemas kooliastmes III koha vääriliseks. Mõlema tüdruku juhendajaks on kunstiringis õpetaja Eve Neito. Palju õnne!  Mariete töö  Liisa töö

Projektipäevalised, kes valisid teema "Linnaparke avastamas", külastasid esimesel päeval Kadrioru parki ja teisel Pae parki. Kadrioru pargis tutvuti erinevat stiili pargi osadega - Jaapani aed, Inglise ja Prantsuse park. Kõige pikem peatus tehti Jaapani aias, ilmselt sellepärast, et see osutus müstiliseks paigaks. Maailmarändurist giid Aanika oskas põnevalt jutustada nii Kadrioru pargiosade ajaloost kui ka taimestikust ja loomastikust. Pae park võlus oma tehisjärvega, kust veel eelmise sajandi 70-ndatel murti paasi Laagna tee rajamiseks ja virsikupuuga, millelt õpilased lubasid sügisel virsikuid otsima tulla. Lisaks parkide ilule, võlule ning rohelusele avastasime ka sportimisvõimalused parkides, mida   aktiivselt viljelesime. Kadrioru pargis pidasime maha jooksuvõistluse, Pae pargis turnisime, mängisime pinksi ja korvpalli. Piknik sai ka peetud. Muuseas - olime valmis korjama ka prügi, aga õnneks seda polnud! Super! /õp Mari-Ann Järve/

Töötoas uurisime Läänemere elustikku ja keskkonda. Saime lähemalt tuttavaks Läänemeres elavate kalaliikide (angerjas, lest, kilu, räim, ahven, tursk), nende omavaheliste seoste ja inimtegevuse mõjuga nendele.   Lapsed õppisid, millised tagajärjed on meres ja rannas, kui me prügi ei sorteeri. Projektipäevade lõpuks meisterdasid lapsed akvaariumi, kuhu nad lisasid enda joonistatud Läänemeres elavad kalad. Lisaks mängiti võistlusmängu ’’Kalapüük’’ ning üksteisega tutvumiseks mängisime esimesel päeval memoriini. /õp Reine Raud ja Riina Raaga/

Esimesel päeval käisime tutvumas Järve terviserajaga. Vaatlesime erinevaid taimi ja puid ning uurisime, kuidas terviserajal prügi kogutakse. Tegime ka keset kaunist loodust pikniku.  Teisel päeval tegime endale õnnelikkuse töövihiku, mis koosneb erinevatest tehnikatest ja töölehtedest, kuidas enda irratsionaalsed mõtted muuta ratsionaalseks. Samuti katsetasime erinevaid meditatsioone ja vaikuseminuteid. /õp Kirsika Rahuelu/  

Esimesel päeval toimus matk Varsaallikate juurde. Lapsed tutvusid ümbritseva loodusega, tegid loodusvaatlusi, korraldasid vahva pikniku, õppisid looduses orienteeruma. Lõimitud tegevusi aitas läbi viia Lehola Keskkonnahariduse õpetaja. Avastamisrõõmu oli palju. Teisel päeval said lapsed valmistada omaloomingulisi tarbeesemeid taaskasutatud materjalidest. Kõige rohkem valmistati pliiatsitopse. Lapsed vastasid ka Kuldvillaku küsimustele ja mängisid lauamängu, kus oli vaja prügi sorteerida. Päev lõppes omavalmistatud esemete näitusega.   /õp Siiri Maurus ja Ly Melesk/

Õppisime tundma erinevaid materjale ja nende taaskasutusviise. Saame teada, millised on taastuvad ja taastumatud loodusvarad ning mis on biomajandus. Meisterdasime erinevaid asju taaskasutavatest materjalidest ning biojäätmetest. 1. päeval tegime rühmatööd, arutlesime, vaatasime videoid materjalide taaskasutuse kohta ( https://eestipandipakend.ee/oppematerjalid/ ) , lahendasime ristsõna. Lisaks valmis ka erinevate materjalide näitus. 2. päeval tegime rühmatööd, lugesime raamatut biomajanduse kohta ja arutlesime selle üle. Meisterdasime biolagunevatest ja taaskasutavatest materjalidest. Lahendasime keskkonnateemalii matemaatikaülesandeid, mängisime sõnademängu. /õp Kristin Pannerlein ja Külli Toom/

Töötoas tutvusid õpilased mesilaspere koosseisu ja arengu ning mesindamiseks vajaliku inventariga. Uurisime, mis juhtuks looduses, kui mesilasi enam poleks. Õpilased koostasid plakateid internetist ja raamatutest leitud info põhjal, meisterdasid mesilasvahast küünlaid ning hügieenilisi huulepulki. Ja muidugi said kõik meega maiustada. /õp Kristel Aloe/