Kuristiku rohelised

Esmaspäeval, 10. aprillil sammusime meie koolimaja juurest Iru sillani, kus algas jalgsimatk Pirita jõeoru kaitsealal. Liikusime mööda jõe kallast, kord päris jõe kaldal, kord kõrgel jõeoru ülaserval. Hindasime nähtut äpi Envirate abil ja pildistasime ilusaid jõeoru vaateid. Kui jõudsime Peterburi maanteeni, läksime üle silla ja tulime jõe teisel kaldal tagasi. Matkal kohtasime kolme metskitse ja oravat. Matk kestis üle kolme tunni. Teisipäeval, 11. aprillil olime ruumis A-321, kus tegime rühmatööna viis kaart-plakatit Pirita jõeoru maastikukaitseala kohta. Kõigepealt joonistasime paberile A2 Pirita jõe selle osa, mille kallastel olime matkanud. Seejärel märkisime kaardile meeldejäävad kohad matkalt: suur rändrahn, vana raudteesilla varemed, ujumiskohad jmt. Seejärel valis iga rühm teema, nt kaitsealal elavad loomad, Pirita jões elavad kalad, Iru linnus jm, ja otis selle kohta veebist infot. Iga rühm lisas oma plakatile valitud teema kohta teavet ja prinditud värvilised fotod. Ühtlasi

8.B klassi juhendasid Kai Mägi ja õpetaja Ülle Piibar. Heade mõtete ja arutelude juures oli alati 8.B klassi klassijuhataja Valentina Tsirihhova. Lisaks. Kõik projektipäeva materjalid pandi kokku koostöös 8.C klassi klassijuhataja Linda Veskiga. Kasutasime erinevaid aktiivõppemeetodeid (õppevideo, sõnapilv, liikumismäng, grupitöö), et mitmekesistada õpilaste õpioskusi. Projektipäevade käigus tehti järgnevaid tegevusi: 1.       1.  Ökoloogiline jalajälg . Mis see on ja mida see tähendab? Ökoloogiline jalajälje arvutamine ( https://jalajalg.positium.ee/ ) ja siis koguti https://www.mentimeter.com/ keskkonda meeldejäävamad ja populaarsemad tulemused. Numbrid sõnapilves näitavad, millises mahus kasutavad meie õpilased planeeti Maa. (Nt 154 tähendab 1,54, kuna programm ei võimaldanud sisestada komakohi). 8.B klassi õpilaste tulemused: 1.       2.   Ületarbimine . Mis see on ja mida see tähendab? Õpilastele tutvustati globaalse ületarbimise päeva mõistet ning tutvustati Eesti jm muu maailma

Saime hommikul klassiga koolimajas kokku, ning liikusime bussile, mis viis meid Laiakülla. Laiakülla saabudes liikusime edasi jalgsi loodusala poole. Seal kohtusime giidiga, kes rääkis loodusalast, kus me viibisime ning tegime ka väikse mängu ning jagasime klassi kaheks rühmaks. Liikusime edasi väikse veekogu poole, kus giid rääkis meile, kuidas koprad olid ehitanud tammi, mis filtreeris vett. Giid näitas meile ka looduskaameraga tehtud pilte koprast ja  tutvustas meile samblaid ja samblikke.  Kõndisime sealt edasi vana tunneli õhuaugu juurde, mis oli kokku varisenud. Saime kasutada päiksepaneele, droone ning ise üles panna looduskaamera - nägime, kuidas see pilte teeb ja töötab. Lõpuks täitsime  ka teemakohast töölehte, kasutades vahendeid, mida giid meile andis. Päeva juures meeldis meile kõigile väga droonidega lendamine. Kõik said juurde uusi teadmisi loomade ning looduse kohta.  /õp Natalja Kedrov/    

Töötoast võtsid osa 6.b, 7.a, 7.b ja 7.d klassi õpilased (tore, et huviliste hulgas oli ka kaks noormeest).   Meisterdasime koolis, ruumis A-107.   10. aprillil alustasime väikese teoreetilise osaga. Tutvusime Tondil asuva meisterdamistarvete poega ’Teeme teistmoodi’ – uurisime, milliste kunstitarvetega nad kauplevad, vaatasime poe kodulehte ja fotosid sellest. Tutvusime erinevate kursustega ning kaupluse e-poega .   Lisaks tegime ülevaate peamistest vajaminevatest vahenditest meisterdamisel.   Esimese päeva peamiseks tööks oli ise kinkekarbi valmistamine (erinevate väiksemõõduliste kingituste pakkimiseks). Päeva teisel poolel valmistasime šokolaadidele ümbriseid.   Teisel päeval võtsime ette käekotikujulise kinkekaardi meisterdamise. See saab olla ka vahva rahakaardi edastaja .   Õpilaste lemmikuks osutus seekord kinkekarbi meisterdamine.   /õp Marju Jäe/

Esimesel päeval jagunesime rühmadeks. Iga rühm tutvus pargi ajalooga, vaatamisväärsustega ja loodusega. Tutvumise käigus pidime jäädvustama end objekti taustal. Teisel päeval pidime looma PowerPoint esitluse, mis koosnes kultuurilisest ja loodust tutvustavast osast. Rühmasiseselt jagasime tööülesanded, otsisime lisamaterjale ja kandsime ette esitluse. Projektipäevad olid sisukad, õpetlikud ja laiendasid meie silmaringi. Saime teada palju uut Kadrioru pargi ajaloost ja vaatamisväärsustest. Tänu ilusale ilmale saime ka loodust nautida. /õp Ellen Plaado/

Rääkisime klassis, kes mida teab kevadest ning mis muutub kevade saabudes. Käisime Kadrioru pargis. Vaatasime ja märkasime tärkavat kevadet ja elusloodust. Vernier'i digitaalsete mõõtmisseadmetega said lapsed pargis mõõta õ hutemperatuuri, v ee temperatuuri kraavis, m ulla temperatuuri, o ma käte temperatuuri. Jalutasime ka Jaapani aias, vaatlesime parte, kajakaid ja oravaid. Teisel projektipäeval t äiendasime oma töölehti.  Mõõtsime klassis uuesti õhutemperatuuri, mulla temperatuuri, mille lapsed eelmisel päeval mutimullahunnikust kogusid ja vee temperatuuri, mille kraavist purgiga kaasa võtsime. Samuti mõõtsime uuesti oma käte temperatuuri. Täitsime ka vastavat temperatuuride võrdlustabelit ja arvutasime temperatuuride vahed. Õppisime tundma ka kevadlilli ning kirjutasime kevadest lauseid. Siis uurisime  mikroskoopidega kaasavõetud vett ja mulda . Uurisime ka oma juukseid. Ning oli õnn näha ka imepisikest ussi. Lapsed nägid, kuidas muld koosneb erinevatest liivakristallidest ja

Esmaspäevane päev algas klassiruumis aruteluga "Mis on eluring?" Seejärel vaatasime videosid erinevatest eluringidest. Meil oli 5 erinevat videolõiku: liblika eluring, päevalill, metsa eluring (raiesmiku näol), klounkala eluring ja plastiku eluring (siin oli 3 varianti, kuidas see võis kulgeda, kas saada maetud maa-alusesse prügilasse, sattudes ookeani või loodusele kõige parem variant - jõuda ümbertöötlusse ja seejärel saada uue esemena kasutust). Siis valis iga töötoas osaleja ühe eseme või taime/looma mille eluringi ta kujutama asus. Tehnika oli vabal valikul ja tööd valmisid suurele paberile. Osalt kleepisime, joonistasime või ka maalisime. Esimene projektipäev lõppes oma eluringi kujutamise ja selle valmimisega. Teisel päeval tutvustasime tehtud töid teistele töötoas osalejatele ja igaüks põhjendas, miks just selline teemavalik. Seejärel asusime teele KUMU Kunstimuuseumi poole, et külastada rühmituse TeamLabi näitust „Hõljuvad õied igavikumeres“, kus oli visualiseeritud

10. ja 11. aprillil toimusid järjekordsed ülekoolilised Kuristiku projektipäevad. Rohelise koolina soovisime keskkonnateemasid veelgi rohkem õpilasteni tuua.  Projektipäevad olid korraldatud töötubade vormis klassideüleselt, kuhu õpilased said ennast registreerida. Niiviisi oli võimalik valida endale just meelepärane teema ning erinevate klasside õpilased said teha omavahel koostööd. Töötube oli kokku üle 20 ning teemade ring oli väga lai, ulatudes jäätmetest, elurikkusest kuni kliimasoojenemise ja selle mõjudeni välja. Teemat käsitledes sai omavahel lõimida erinevaid õppeaineid. Tegevused toimusid nii koolimajas sees kui ka looduses või matkarajal. Igas töötoas valmis tegevuste käigus ka mingi tulem - olgu selleks kunstiteos, plakat, raamat vms. Projektipäevad olid intensiivsed ja huvitavad.

Teisipäeval, 11.aprillil käis 8.B klass koos 8.C klassiga projektipäevade raames tutvumas Tallinna Kopli ja Stroomi ranna piirkonnaga ja korjasime seal prügi. Korjasime prügi nii Stroomi rannas kui ka Koplis ja vanal raudteel, mis läbib Kopli linnaosa. Suurema osa prügist korjasime rannas, kus leidus nii mõndagi: näiteks riideid, plastikpudeleid, klaasikilde, süstlaid jne. Lühikese ajaga olid meil kõigil kilekotid prügi täis. Edasi liikusime Kopli linnaosa läbiva raudtee juurde ning korjasime nii sealt, kui ka Kopli mäelt hulga prügi. Eelmisel päeval töötasime aga teemaga "Mida saan mina teha" keskkonnasäästliku eluviiside edendamiseks. Valminud video on leitav lingilt, mis on artikli lõpus. Oli igati tore päev, sest saime anda oma panuse puhtama kodulinna jaoks. Päeva lõpetuseks tegime Kopli mäe peal ühe meeldejääva ühispildi projektipäeval osalejatest. Kristina Kossas 8.b

7.e klass valmistas klassi keskkonnateona kaks kogumiskasti vanade patareide jaoks. Kogumiskastid valmisid tehnoloogiatundides ning need on väga popi disainiga. Üks neist hakkab paiknema kooli fuajees ning teine paigaldatakse raamatukogu juurde seinale.  Kui patarei- või akujäätmed ei viida õigesse kogumiskohta, siis võivad mürgised ained sattuda õhku, pinnasesse ja vette ning sealt edasi põhjustada tervisehädasid nii inimestele kui ka loomadele. Lisaks on liitiumit sisaldavatel patareidel oht niiskes keskkonnas ilma kõrvalise abita süttida. Just seetõttu tuleb sellised jäätmed teistest eraldi koguda. Aitäh tublidele meisterdajatele ning loodetavasti leiavad uued kastid aktiivset kasutust. 

Kõik meie I kooliastme õpilased said kohtuda Prügihundiga. Kahel päeval toimusid koolis töötoad kõigile 1.-3. klasside õpilastele. Üheskoos kuulati ja arutleti, mismoodi teha nii, et meie Maa saaks prügist puhtamaks. Põnevas töötoas said lapsed aimu, kuidas tuleb jäätmeid õigesti sorteerida kuude erinevasse konteinerisse. Töötoa lõpetas mäng ning lapsed said kingituseks hariva töövihiku jäätmete liigiti kogumise kohta.  

Käisime 29. märtsil Soomaal külastuskeskuses programmis „Elurikkus rabas“, kuhu oli kutsutud inimesi ka teistest Rohelistest koolidest. Meie koolist osalesid sellel õppepäeval seitse õpilast ja õpetaja Eve Neito. Õpilased olid erinevatest klassidest: 8A klassist Eliise Einama ja Teele Pallas, 6A klassist Helene Tali, Heidi-Liis Laupa ja Helena Viktoria Loorents ning 5A klassist Johanna Paan ja Katleen Grethel Talistu. Meie hommik algas umbes kell 8.30, kui me kogunesime koolis ja hakkasime minema. Sõit kestis kaks tundi. Me jõudsime kohale kell 10.30 ja kuna me jõudsime pool tundi varem, siis me saime minna koprarada vaatama. See oli üle ujutatud. Puudel oli kirjas, kui suur üleujutus oli erinevatel aastatel olnud. Kõige suurem üleujutus oli aastal 2010 ja sellele järgnes aasta 2011. Siis oli vesi olnud isegi raja peal. Programm ise algas kell 11. Siis meile anti võileibu ja teed ning räägiti Soomaast ning selle ajaloost. Pärast einet läksime Riisa õpperajale. Rajale tuli sõita auto võ