Kuristiku rohelised

Suured teod algavad väikestest asjadest. Meie 4.c klass sooritas Rohelise kooli programmi tegevuste raames sel sügisvaheajal keskkonnannateo, mis oli suunatud loodust säästvale mõtteviisile ja jätkusuutlikkusele. Kohvipuru kogumise ja sellest bioenergia tootmise projektiga toetati perefirma Pauligi algatatud ideed. Õpilased said võimaluse tähelepanu pöörata igapäevatoimingutes kohvipuru kui biojäätme sorteerimisele ning ringlusele. Sellest saab õiget tehnoloogiat kasutades toota rohelist energiat, elektrit (1 kohvitass = 2 tundi elektrit). Laste heaolu ja pereväärtused on olulised, meie abil ja koostöös Pauligi firmaga, annetatakse toodetud elekter Haiba Lastekodule. Vaheaja jooksul koguti 4.c klassi õpilaste kodudes mistahes käepärasesse anumasse kohvipuru, mis toodi peale vaheaega 28. oktoobril kooli. Klassijuhataja toimetas kogutud kohvipuru Pauligi kontorisse. Õpilastele meeldis projekt kohe algusest peale. Kaasa lõid ka vanemad, kes töökohtade juures korraldasid samu

Ilmad on läinud pimedaks ning politsei paneb inimestele südamele, et pimeda ajal on helkuri kandmine kohustuslik ja see võib päästa elu. Teisipäeval, 29. oktoobril ehiti taas Kuristiku helkuripuu. Helkuripuu idee seisneb selles, et kel on helkur üle, riputab selle puule ja see, kel on puudu, saab sealt võtta, et end nähtavaks teha. Rippuv helkur peab ulatuma jope alt välja ja rippuma umbes 50 cm kõrgusel maapinnast, siis on see autotulede valguses igast küljest nähtav.  Helkuripuu avas meie kooli direktor Raino Liblik koos 1.-4. klasside õpilaste ja õpetajatega. Iga laps oli kaasa võtnud ühe helkuri, et see puule riputada. Direktor pani lastele ka südamele, et keegi ei läheks puult helkureid niisama endale rabama, vaid need on ikka mõeldud neile, kes on selle kaotanud või kel seda päriselt vaja on. Tahame, et kõik kuristiklased tunneksid end liikluses turvaliselt. Hoolime endast ja oma lähedastest!

Koolivaheajal toimus Kuristiku Gümnaasiumi õpetajate koolitus Türgis Istanbulis. Külastati nelja kooli, nendest üks oli ülikool. Kaks külastatud kooli on samuti Ecoschools programmi aktiivsed liikmed - Günesi Bil Koleji Istanbulis ja Mudanya Bahcesehir School Bursas. Mõlemad koolid on erakoolid ja neis pööratakse palju tähelepanu õpilaste projektitegevusele ning kaasaegsele õpikäsitusele. Meil oli huvitav näha, kuidas suunavad sealsed õpetajad ja programmi koordinaatorid õpilasi keskkonnateadlikumalt mõtlema. Ehkki Türgis tervikuna pandipakendisüsteem puudub, kogutakse plastpudelid näiteks siiski eraldi kokku ja õpilased osalevad kogumises innukalt. Koolipäevadesse on integreeritud rohkelt liikumist, koolidel on suured õuealad, seinapiltidel kutsutakse koolipere üles säästvale tarbimisele. Mõlemas koolis toimus ka pikem vestlus kooliperega, Bursa koolis toimus meie saabumise auks lausa pressikonverents, kus oma koolist ja koolisüsteemist rääkisime. Kokkuvõttes oli kogemuste vahetamine

15. oktoobril toimus Tallinna Pääsküla Koolis järjekordne Rohelise Kooli võrgustiku seminar. Seminarile olid oodatud Rohelise Kooli programmiga liitunud koolide õpetajaid, jagama oma kogemusi senisest tööst. Lähemalt peatuti keskkonnaülevaatusel ja selle koostamisega seotud nõuetel. Seminari viis läbi Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator Tartu Loodusmajast. Rahvusvahelise rohelise kooli programmi võrgustik Eestis on laienenud – tänaseks on liitunud vähemalt 130 haridusasutust, kes korraldavad oma keskkonnahariduslikke tegevusi vastavalt ülemaailmse Eco-Schools Global programmi põhimõtetele. Roheline lipp on välja teenitud 55 õppeasutusel.  Lisaks oli suurpärane võimalus teema elurikkus raames kuulata Riho Kinksi ettekannet lindude elurikkusest. Riho Kinks on loomaökoloog ning Eesti loodus- ja teadusajakirjade väljaandja. Jutuks tulid mitmed põnevad ideed, kuidas suurendada koolide ümbruse linnurikkust ning missuguseid hariduslikke tegevusi selleks õpi

2.c klassi õpilased leidsid oma aktiivsel õuevahetunnil kooli hoovist läikiva kilekoti. Selleasemel, et kott tühjalt prügikasti visata, otsustasid nad täiesti omaalgatuslikult selle õuevahetunni jooksul hoovid ringi liikudes prügi täis koguda. Kott saigi täis mitmesugust prahti ja koolihoov jälle puhtam. 2.c algatus sarnaneb viimasel ajal maailmas kiirelt populaarsust koguvale ploggingule , mis on kombinatsioon aktiivsest liikumisest ja selle käigus leitava prügi üles korjamisest. Sõna plogging tuleneb  rootsi keelest, selles on liidetud  plocka upp  (üles võtma) ja  jogga  (sörkima).  Plogging võlub oma lihtsusega – igaüks saab keskkonnale kasulik olla oma igapäevasel jooksutiirul ühtlasi ka maas vedelevat prügi korjates.

14. oktoobril käis Kuristiku Gümnaasiumis külas ja meie Rohelise kooli projekti tegevustega tutvumas Ukrainas Kiievis paikneva erakooli A+ Gümnaasium inglise keele õppetooli juhataja Olha Borysenko. Õpetaja Olha tegeleb oma koolis Rohelise kooli projektiga. Tutvustasime teda meie kooli võimalustega, külalist hämmastas prügi sorteerimise süsteem ja suur kooliõu, kus on loodud palju võimalusi aktiivseks liikumiseks. Tegime ka plaane edasisieks koostööks. Kuna kilekottide üleküllus on ka Ukrainas suur probleem, on nende õpilaspere otsustanud õmmelda kangast vastupidavaid kandekotte. Koostööpartnerid uurisid, kas ka meie kool saaks sarnase ettevõtmise korraldada, sel juhul saaks kottidest pilte või videosid vahetada ja ka näitused organiseerida, et populariseerida kilekottide arvu vähendamist. Lahkudes avaldasid mõlemad pooled lootust, et meie kohtumisest kasvab välja viljakas koostöö.

Viiendad klassid käisid Tallinna Loomaaias, kus toimus KIK projekti raames õppepäev " Vesi kui elukeskkond".  Projekti käigus mõõtsime õhutemperatuuri, veetemperatuuri, vees lahustunud hapnikku ja vee pH taset. Püüdsime vees elavaid putukaid ja veeloomi ning uurisime neid mikroskoobi all. Määrasime nende nimed ja õppisime välimust kirjeldama. Saime teada, et on olemas sellised veeloomad nagu ühepäevaline, klaasiksääsk, habesääsk, selgsõdur, liuskur, karpvähk, mudatulplane ja puruvana. Lõpuks, kui kõik katsed tehtud said, külastasime ka loomaaeda ja muidugi käisime jääkaru toimetamisi vaatamas. Oli tore ja õpetlik päev! Eliis Kaera 5b

Kõik 3. klassid käisid oktoobrikuu algul õppekäigul Tallinna loomaaias. Õpilased said võimaluse osaleda KIK-i poolt toetatud tasuta programmis „Loomad erinevates elukeskkondades“. Programm keskendus erinevatele looduslikele elupaikadele ja seal elavatele loomaliikidele. Õppekäigul uuriti mitmesuguste loomade välimust ja käitumist ning seostati seda nende elukeskkonnaga. Õpilased said teada, miks on lumelambal kohev valge karvastik ning sarved, miks on elevandil lont ning miks pesukarudele on just selline nimi antud. Loomaaia ringkäigu jooksul tutvuti erinevate elukeskkondadega ning neis elutsevate loomadega.   Saadi teada, kuidas üks või teine loomaliik on kohastunud eluks just nendes kindlates tingimustes. Põneva praktilise ülesande käigus said õpilased teha ka rühmatööd. Loomaaia ehitamise mängus oli vaja leida loomadele sobivad elutingimused ja organiseerida loomaaia igapäevatööd. Mäng oli põnev ja hariv, lisaks loodus- ja keskkonnateadmistele nõudis see õpilastelt ka matema

1.oktoobril külastasid 4.d ja 4. b klassi õpilased Seli raba, mis asub Matsimäel. (Järvamaa, Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala). Kõrvemaa oma puutumatuses on ikka ja jälle siinsetele matkaradadele üha uusi ja uusi loodussõpru meelitanud. Nii ka meie külastasime loodusgiid Martin Suuroja juhendamisel nimetatud matkarada. See matkarada suundus Järvi järvede juurest üle Järvi-Suursoo laugastiku ehitatud laudteed mööda Paukjärve oosi jalamini. Järvi-Suursoo ja Paukjärve vahelisele oosil e oli ehitatud vaatetorn, kust oli ahvatlev vaade, mida võib pidada üheks Kõrvemaa kaunimaks. Liivaste kallastega kauni männimetsa rüppe peitunud Paukjärv on Eesti üks puhtamaid järvi (vee läbipaistvus küünib kuue meetrini). Giid seletas, et vähese toitainetesisalduse tõttu on ka järve taimestik vaene. Siin kasvavad kaitsealused ujuv penikeel ja järv-lahnarohi.Pärast matka küpsetasime lõkkeplatsil kõik viinereid ja vahukomme. Tagasiteel koju külastasime veel Saula siniallikaid. Oli põnev ja vahva ning tore lood

Kirjutab klassijuhataja Valentina Tsirihhova: Meie 5.b klassi õpilaste tore heateo mõte tekkis seoses KIK projektiga loomaaeda minnes. Kuna projektis osalemine oli tasuta, siis otsustasime teha annetuse TIIGRIORU kiirele valmimise kaasa aitamiseks. Nii saigi laste poolt kujundatud kena rahaümbrik, kuhu klassijuhataja vanemate nõusolekul pani klassirahast iga õpilase eest 1 euro ja siis lisasid kõik veel soovi korral juurde. Paljud  tegid seda ja nii saime kokku päris kena summa, mille enne õppepäeva algust lasime pidulikult kasti.  Nüüd jääme ootama, millal Pootsman koju saab tulla!

Oma klassi keskkonnateost kirjutas Ingriin Tamuri 9.c klassist: Meie klass sai teada, et igal klassil on vaja teha mõni ühiskonna heategu. Koos õpetajaga otsustati, et soovitakse istutada kooliõuele mõned nartsissisibulad.   Algul kogus meie klassivanem Arina kõigilt ühe euro tulbisibulate soetamiseks. Need osteti 30. septembril. Muldapanek toimus 1. oktoobril, 8. tunni ajal. Esmalt kogunesid 9.c klassi õpilased ja klassijuhataja kooli ette ning ootasid Andres Aare Toomingat, kes meid juhendas, kuidas õigesti nartsissisibulaid istutada, et need ka kevadel õitsema läheksid. Peale seda, kui Andres Aare Tooming oli kohale jõudnud ning tööriistad kätte andnud, suundusime kooli ees asuva platsi poole, et sibulad mulda panna.   Algul näitas juhendaja meile, mis pidi tuleb sibul istutada, kui sügavale maa sisse see tuleb panna ning õpetas ka, et enne nartsissisibula muldapanemist peab mulla ära kobestama ning tegema augu, mis oleks piisavalt sügav, et sibul sinna panna. Peale õpet

Kõik 9. klassid külastasid ajavahemikus 23.-27.09 Tallinna Botaanikaaeda. Õppetunni teemaks seal oli fotosüntees ja hingamine. Klass jagati pooleks ja esimene pool läks alguses loodusklassi mikroskoopide taha ja teine pool siis kasvuhoonetesse. Mõlemas kohas töötades olid õpilastel ka töölehed mida täita. Kasvuhoones otsiti erinevaid taimi, mis haakusid siis küsimusega. Giid käis ees ja tutvustas õpilastele taimi ja rääkis kuidas üks või teine taim fotosünteesib ja millised on looduses tähtsamad taimed, kui kõrgeks kasvab banaane kasvatav taim (rõhutas, et see pole puu), millise osaga kaktus fotosünteesib jne. Õpilastele ekstra vastuseid ette ei öeldud, vaid nad pidid ise järge pidama millal on giidi jutt selline kust leiaks ka küsimustele vastused. Õpilased said kenasti hakkama. Eriti meeldis mikroskoobiga töö tegemine. Lisaks said õpilased vastata töölehe küsimustele ja joonistada taime rakke, otsida mikroskoobiga üles taimede õhulõhed jne. Õpilased õppisid sellest palju ja tundus, e