Kuristiku rohelised

Küllap on igaüks tähele pannud, et igal aastal satuvad mõned meie kõrval elavad liigid ja lisaks ka mõni mullatüüp meedias erilise tähelepanu alla. Nende nii-öelda „aasta tegijate“ valimine on keskkonnaühenduste iga-aastane tava, mis annab võimaluse neile liikidele senisest enam tähelepanu pöörata. Saame tuttavaks, siin nad on! Lendorav (Pteromys volens) on videviku ja öise eluviisiga, suurte silmadega väga haruldane näriline. Ta elu kulgeb puude võrades, kus liigub hüpates puult puule. Hüppe pikkus võib küündida 20-50 meetrini. Liugleb hääletult, suuna muutmisel ja pidurdamisel on abiks jäsemete vaheline nahakurd ehk lennus. Maas liigub harva. Sobilikud elupaigad on säilinud vaid Kirde-Eesti vanades sega- ja lehtpuumetsades. Toiduks puude lehed, urvad, võrsed. Pesa on jämeda haava õõnsuses, poegi 2-3. Kuulub I kaitsekategooriasse, peamiseks ohuks metsaraie, kaduvad ja killustuvad elupaigad. Aul (Clangula hyemalis) on hakisuurune avamere sukelpart. Suured auliparved rändavad Eest

Võtsime osa digikoristusnädalast. 27. jaanuaril osales 12.b klass teist korda digiprügi koristuspäeval. Sel aastal pidid õpilased ise kodus oma nutiseadmed digiprügist puhtamaks tegema. Peamiselt valisid õpilased oma mobiiltelefoni puhastamise, aga lisaks vaadati üle ka oma laua- ja sülearvutid. Hunnikus vanu faile, loetud meile ja üleliigseid fotosid sai kustutatud Väga aktiivsed olid 4. klasside õpilased, kes korrastasid digitaibu tundides oma postkaste. Samuti koristati nutiseadmetest ebavajalikuks muutunud äppe. Õpilased said ka ülesandeks kodustes arvutites puhastada oma töölauda, allalaaditud failide kausta ning prügikasti. 5.b ja 7.e osalesid digikoristusnädalal meeskondadena.

KIK-i projektide raames käisid 3. klassid Energia Avastuskeskuses uurimas elektrienergiat.  Programmi "Energiedetektiivid" käigus uuriti avastuskeskuse ekspositsioonil erinevaid energiaallikaid ning nende kasutusvõimalusi. Praktilise rühmatöö käigus panid õpilased kokku vooluringi ja uurisid erinevate ainete, sh kütuste ja toiduainete energiasisaldust. Samuti saadi omal nahal tunda, mis on staatiline elekter ning nähti, kuidas tekib välk.