Kuristiku rohelised

19. veebruaril käisid 3.a ja 3.b klass Silma Looduskoolis Läänemaal tutvumas metsloomade ja lindude talvise eluga. Õppepäeva teemaks oli „Aastaajalised muutused looduses ning taimede ja loomade kohastumine nendega“. Ühisel ringkäigul metsa ning mere äärde võeti vaatluse alla puude ja rohttaimede välimus praegusel aastaajal. Otsiti ka loomade tegevuse jälgi. Tänavune soe ja lumeta talv on mõjutanud loomade käitumist – on linde, kes on jäänud siia talvituma tavapärase lõunasse lendamise asemel. Loomade talvekarva vahetumise eesmärk on saada kaitserüü, ent lumeta talvel on valge karvakasukas pigem ohuks. Saime ka teada, et hüljestel on tänavusel talvel eriti rasked poegimistingimused, kuna puudub merejää ja väikesed hülgepojad on maismaal palju kaitsetumad kui jääl. Lapsed said binoklite ja pikksilmaga vaadelda luiki, keda oli rannaäärsesse lahesoppi kogunenud sadu. Samuti valmistasid lapsed rasvast ja seemnetest lindudele söögipallikesi. Õppimine toimus nii õues kui ka klassiruum

Kuristiku Gümnaasiumi 4. klassi õpilased meisterdasid vabariigi aastapäevaks uhkeid kunstiteoseid, kasutades selleks pliiatsite teritamisel tekkivat prügi. Rukkililled ja õitega kaunistatud seelikutriibud said igal juhul uhked! Õpetajate ideed erinevate materjalide taaskasutuseks on väga teretulnud.

11A klassi "Roheline tegu"oli soov aidata koduta jäänud lemmikloomi. Selle asemel, et lihtsalt raha annetada, otsustati teha annetusalgatus, et lisaks meie toetusele saaksid ka teised oma panuse anda ja ikka ainult selleks, et ükski lemmikloom ei jääks koduta. https://www.armastanaidata.ee/algatus/45419f83f04eb4bc84fd5d9c3c5f3683

Kuristiku gümnaasiumis tähistati  6. veebruaril  sooja kampsuni päeva. Väikesed kuristiklased joonistasid kampsuneid ning kujundasid neile värvilisi mustreid. Kunstitööd riputati klasside ja koridori seintele. Õpilased olid riietunud kampsunitesse ning klassides keerati radiaatoritel võimsust vähemaks.  Sooja kampsuni päev tuletab inimestele meelde, et igaüks saab anda oma panuse süsihappegaasi tekke vähendamiseks. Selle asemel, et tuba liiga soojaks kütta, paneme selga kampsuni, kasutame rohkem jalgrattaid või käime jala, ostame kohalikku toitu vms. Sooja kampsuni päeva traditsioon sai alguse 2007. aastal Hollandist. Algatus oli inspireeritud 2005. aasta Kyoto kliimakokkuleppest, mille kohaselt riigid nõustuvad vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.

Neljapäeval, 6. veebruaril võttis 4.b klass ette õppekäigu vanalinnas asuvasse Eesti Loodusmuuseumisse, kus viidi läbi 45 minutiline muuseumitund teemal "Elu areng maal". Tunni käigus vaadeldi, missugused suured muutused on Maa pika ajaloo jooksul toimunud. Muuseumi Eesti geoloogia saalis uurisime kivistisi ja rääkisime taime- ning loomariigi arengust Kambriumist tänapäevani välja. Lapsed õppisid tundma, missuguseid eri liiki dinosauruseid Maal elas, millest nad toitusid ja mis põhjustas nende väljasuremise. Teoreetilist osa kinnistati geoloogia saalis väljapanekuid uurides ja töölehte täites. Rõõm oli näha õpilaste suurt silmaringi ja osavõtlikkust giidi küsimustele vastamisel.

Jaanuarikuu jooksul käisid 10.a õpilased külas kõigil 2. klassidel. Nad tutvustasid väikestele alustuseks, millised prügi sorteerimise võimalused meie koolis on. Kümnendikud olid ise papist prügikastid meisterdanud ja need lastele tuttavate siltidega varustanud. Seejärel said lapsed hunnikut prügi õigesti sorteerida, see meeldis neile väga. Tunni lõpetas lõbus Kahoot-viktoriin, kus kontrolliti, kas just räägitud info jäi meelde. Nii kümnenda klassi õpilased  kui nende väiksed kooliõed ja koolivennad olid tundidega väga rahul. 2. klasside klassijuhatajad kiitsid laste keskkonnahuvi ja kümnendike algatusvõimet selline huvitav tund kokku panna ja läbi viia.