Kuristiku rohelised

Kuristiku Gümnaasium oli nende 33 Eesti kooli ja lasteaia hulgas, kellele anti 5. juunil virtuaalsel tunnustusüritusel üle roheline lipp. Meie koolile oli see juba teine roheline lipp, esimese pälvis kool tubli keskkonnakasvatuse viljelemise ja keskkonnateadlikkuse propageerimise eest 2018. aastal. Lipu andis virtuaalselt üle president Kersti Kaljulaid, kes alates käesolevast aastast on Rohelise kooli programmi patroon Eestis. „Meie otsused mõjutavad meid ümbritsevat tänapäeval  rohkem kui eales varem ja enesekindlate keskkonnateadlike noorte sirgumine on meie suurim lootus kliimamuutustega toime tulemiseks. Vaid nii saame kindlad olla, et tulevane otsustajate põlvkond on meie omast nutikam ja paremate eelteadmistega, et keskkonnaprobleemidega hakkama saada,“ selgitas riigipea Rohelise Kooli programmi olulisust. Kool tänab oma tublisid Rohelise kooli töörühma liikmeid - õpilasi ja neid juhendanud õpetajaid Külli Ratasseppa, Ly Meleskit, Katrin Nääri, Kirsti Vooglaidi, Ele-Marika Sooväl

Teisipäeval, 9. juunil toimus selle õppeaasta viimane RK võrgustikuseminar. Seekord oli see praktilise loodusõppe vormis ja leidis aset Kadrioru pargis. Seminari teemaks oli aasta loom 2020 nahkhiir. Koos zooloogi ja nahkhiireuurija Rauno Kaldaga võeti ette hilisõhtune pargiretk, kus uuriti linnakeskkonda kui nahkhiirte elupaika lähemalt. Kadrioru pargis elutseb seitse liiki nahkhiiri. Park on Põhja-Eesti üks liigirikkamaid nahkhiirte suviseid koondumispaiku. Rauno Kalda kõneles nahkhiirtest väga huvitavalt. Samuti kasutasime nahkhiiredetektoreid, mille abil sai loomakeste muidu inimkõrvale hoomamatuid häälitsusi kuulda. Eesti nahkhiired kuuluvad nahkhiirlaste sugukonda ja käsitiivaliste seltsi. Käsitiivalisi on maailmas teada üle 1300 liigi, mida on ligikaudu 1/5 kõikidest imetajaliikidest. Eestist on seni leitud 14 liiki nahkhiiri, kellest 12 on looduskaitse all ja kaks kõige hiljem registreeritud liiki kaitse alla võtmisel . Loe lisaks nahkhiirte kohta siit .

Meie 6. klasside õpilased tegelesid projektinädala käigus ühel päeval koduümbruse korrastamisega. Tähelepanu pöörati ka prügi liigiti sorteerimisele. Õpilased töötasid koos sõbraga või väikerühmades, kokku koguti ligi 40 kotti prügi!  6.a koristas 18 30-liitrist kotti prügi ja olmejäätmeid. Tublimad olid  Carola, Carmen Maikov ja Hanna Vernik, kes said metsakoristuse käigus 3 kotti sorteeritud prügi ning  Evelin Vares, Albina Baranova, Ainur Valiyeva, kes koristasid  Priisle Maxima vastas olevalt maa-alalt 5 kotti prügi. Renar Velav, kes koristas liivakasti Mahtra mänguväljakul, kommenteeris talgupäeva:  "Ülesanne oli minu jaoks keeruline, kuna ei leia nii kergelt kohti, kuhu saab minna nii vabalt koristama. Teema leidis mulle ema. Nimelt käib ta õega (2-aastane) iga päev mänguväljakutel mängimas ning märkas, et ühel on tavalisest rohkem prügi laiali visatud ning õde noppis suitsukonisid. Koristuse tegin Lasnamäel, Mahtra tänaval asuval mänguväljakul. Koristusvahendid o