Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2023 postitused

Liikumisnädalal tegime sporti, matkasime ja mängisime maastikumängu

2.-12. klassidele toimusid traditsioonilised spordipäevad kooli staadionil. 2.-5. klasside õpilased osalesid maastikumängul - Tondiloo pargis orienteeruti kaardi abil ning lahendati erinevaid vahvaid ülesandeid. 6.-12. klassid matkasid Järvi järvestiku matkarajal, mis on osa suurest RMK matkaradade võrgustikust. Mens sana in corpore sano!  

3. klassid käisid Astangul liigirikkusega tutvumas

3. klassid külastasid KIK-i programmi raames Astangu roehala, mida peetakse Tallinna kõige liigirikkamaks alaks. Seal elab palju liblikaid, kimalasi, linde, kahepaikseid ja roomajaid. Huvitavaks vaatamisväärsuseks matkal oli 15 meetri kõrgune Mäeküla pank. Lisaks looduslikule ilule ja väärtusele, on Astangul ka üle 100 aasta vanused maa-alused tunnellaod, kus tehti tutvust ka ajaloo ja militaarpärandiga. Maa-alustes tunnelites on ennast sisse seadnud nahkhiired. Õpilased tutvusid liigirikka loopealse taimestikuga ning uurisid lindude ja loomade tegutsemisjälgi. Koobastes liikumiseks olid lastel kaasa võetud taskulambid.   

Kuristiku prügikoristustalgud

Osalesime maailmakoristusnädalal ka sellel aastal, korraldades Kuristiku prügikoristustalgud koolimaja territooriumil ja selle ümbruses Tondiloo pargis. Teisipäeval, 26. septembril kogunes kenake kamp entusiaste Rohelise kooli töörühma eestvedamisel sooviga muuta ümbrus puhtamaks. Õpilastel olid kaasa võetud taaskasutusprügikotid, et mitte talgute käigus veelgi rohkem plastikprügi juurde toota. 3.a klassi õpilased rohisid talgupäeval kooliaias puhtaks arooniapõõsad ning korjasid peenardelt sügisest saaki - tomateid, piparmünti ning saialilli. Kuna käimas oli ka liikumisnädal, siis tabasime kaks kärbest ühe hoobiga - tunnike liikumist värskes õhus ja boonuseks veidike puhtam maailm. Kokku osales talgutel üle 85 õpilase I-III kooliastmest. 

4.a ja 4.d käisid Järvi-Suursoos

Neljapäeval, 21. septembril käisid 4.a ja 4.d klassid Kõrvemaal rabamatkal. Ilm oli imeline ning mets sügiseselt värviline ja kaunis. Ühiselt liiguti Järvi-Suursoo laugastikku ehitatud laudteed mööda Paukjärve oosi jalamini. Järvi-Suursoo ja Paukjärve vahelisele oosile on ehitatud vaatetorn, kust avanevat vaadet võib pidada üheks Kõrvemaa kaunimaks. Liivaste kallastega kauni männimetsa rüppe peitunud Paukjärv on Eesti üks puhtamaid järvi (vee läbipaistvus küünib kuue meetrini). Rabas õpiti tundma rabataimi nagu sookail, vaevakask, mustikas, kanarbik, murakas jne. Lapsed sõid mustikaid, sinikaid ja jõhvikaid, mida oli sügiseses rabas külluslikult. Kohtuti ka vaskussi ja veidi unise konnaga. Paukjärve-äärses lõkkekohas peeti piknikku ning nauditi kauneid vaateid, et siis taas tagasi kõndida. Kokku matkati värskes õhus tempokal sammul 7 kilomeetrit.  

Toimus selle aasta esimene Rohelise kooli koosolek

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll                                                                                                                            18. sept 2023/nr 1 Algus 14.00, lõpp 14.50 Juhatas: Külli Ratassepp Protokollis: Ly Melesk Võtsid osa õpilased 7.c, 12.a, 7.a, 3.a, 4.b, 4.c, 5.b, 8.c, 3.c ja 4.a klassidest. Õpetajad Eike Eikkinen, Aivi Osman. Päevakord: 1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele. 2. Kolme põhiteema valimine 2023/24 õppeaastaks. 3. Iga klassi keskkonnategu. 4. Keskkonnaküsitlus 2023/24 õppeaastal. 5. Ideekorje õpilastelt.   1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele KUULATI: Külli Ratassepp andis kiire ülevaate Rohelise kooli projekti sisust ja eesmärkidest töörühmaga liitunud uutele liikmetele. Roheline kool on rahvusvaheline programm, milles osaleb kokku 74 riiki. Eestist osaleb 212 õppeasutust (sh lasteiaiad,

Toimus Rohelise kooli võrgustikuseminar linnaloodusest

14. septembril, Rohelise kooli selle aasta esimesel töörühma veebinaril jagas tuntud loomaökoloog Tuul Sepp huvitavaid ideid linnaloodusest ja selle elurikkuse suurendamisest. Mõtiskleti selle üle, mida annab linnaloodus inimesele ning mida ise selleks ette võtta, et linn oleks hea ja mõnus paik elamiseks. Mõned näited ideedest: Sõida vähem autoga. Niida vähem. Külva ja istuta kodumaiseid taimeliike. Loo elupaiku. Osale kogukonna tegemistes. Õpi eristama kohalikke liike ja invasiivseid võõrliike.

Kuristiku lillering sai värske väljanägemise

Kuristiku gümnaasiumi ringpeenar ehk lillering oli suve kenasti üle elanud ja jõudsalt lopsakust kogunud. Ilmataat oli vihmaga üsna helde, nii et põuahirmu polnud ja taimed pärast pikka suve täies elujõus. Roosid ja hortensiad õitsesid rikkalikult, elupuud ja jugapuud rohetasid rõõmsalt. Augusti lõpus kooli naasnuna võttis õpetaja Aiki Pärle oma südameasjaks lillering korrastada, rohida ning teha taimedele vajalik noorenduslõikus. Seda tehti koos entusiastlike õpilaste Hannes Teldre (10.B) ning Kirill Švetsovi ja Adelia Teknedzaniga (10.A). Nagu kiuste kallas sel päeval vihma. Tublid aednikud said küll läbimärjaks, aga alla ei antud.  Lillering näeb nüüd välja värske ja pakub kuristiklastele silmailu. Samuti on see elurikkuse allikana elupaigaks putukatele ning pisiloomadele (meil on kolm oma jänkut!). Kõik soovijad on oodatud sinna õuesõppetunde läbi viima või lihtsalt silma ja närve puhkama. 

2.a ja 2.c tutvusid taluloomade eluga

2.a ja 2.c käisid Silma õpikojas tutvumas eheda maaelu ja taluloomadega.  Käidi vaatamas, kuidas niidul veiseid karjatatakse. Veised on head niidu rohijad, ent teisalt on niitude taimed toiduallikaks meie karjaloomadele.  Lapsed said uurida, kuidas töötab inkubaator ja kohtusid eelmisel päeval koorunud muskuspardi tibudega. Samuti said lapsed pai teha kanadele ja kukkedele. Kõige toredam oli aga ise oma kätega toita kitsi, kanu, kukkesid, hanesid ja parte.

Elurikkus kooliaias

Kuristiku kooliaias on suvi lõpule jõudmas. Augusti viimasel nädalal tervitasid kooli tulnuid elurikkusest pulbitsevad peenrakastid. Piparmünt õitses endiselt ning meelitas ligi mesilasi ja muid väikseid putukaid. Uhkelt õitsesid ka kressid, saialilled ning päevalilled. Maasikataimed olid suve jooksul nii palju kosunud, et neile hakkas peenrakastides ruumi väheks jääma. Tomatitel olid küljes viljad, osad juba punased, osad veel valmimisjärgus. Peenralt suhu saab veel panna lehtpeeti, hapuoblikat ning murulauku. Ka kartulipealsed on suured. Tundub, et k a meie tuttavad pontsakad jänesed on ennast siin hästi tundnud ja rõõmustavad meid aeg-ajalt oma kohalolekuga. Kooliaasta võib nüüd alata ja kõik klassid on lahkesti oodatud kooliaias õuesõppetunde läbi viima.