Rohelise Kooli koosoleku protokoll nr 5

Rohelise Kooli projekti koosoleku protokoll		12. veebruar 2018, nr. 5
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 15.10

Juhatas: Karmen Kisel ja Aire Luugus

Protokollis: Ly Melesk

Võtsid osa: Katrin Näär, Ele-Marika Sooväli, Hanna Kivila, Jan Anders Võisula 8B, Teele Pallas 3A, Lilian Vehk 10B, Henry Elmest 4D, Rasmus Õunap 3B, Laura Lote Dobrjakov 4B, Laura Sussi 4B, Milena Beloussova 4B, Stiina Kreutzberg 3D, Darja Kisseljova 6B, Merit Matsalu 8A, Lydia Skrabutenas 8A, Triinu Marleen Metsalu 8A, Silver Saatväli 9B, Marleen Kadak 6B, Elis Anette Priimets 6B, Laura Tammik 6B

Päevakord:

1.      Järgmise õppeaasta tegevusteemade valimine

2.      Hanna Kivila lühiülevaade Rohelise Kooli seminaril kuuldust

3.      Prügikastide disainimine sorteerimise eesmärgil

1.      Järgmise õppeaasta tegevusteemade valimine

KUULATI:

Aire Luugus andis teada, et järgmiseks aastaks oleks vaja uued tegevusteemad valida. Välja pakuti järgmised teemad: kliimamuutused, transport ja õueala. Viimase teema puhul saaks algatada tegevusi, kus õpilased saaks ise käed külge panna ja midagi ära teha. Karmen Kisel tuletas töörühmale meelde, mis olid 10 peateemat ja mis on meie käesoleva aasta põhitemaatika: globaalne kodakondsus, prügi aj jäätmed ning tervis ja heaolu. Kisel andis ka teada, et kõige paremini on meil läinud prügi ja jäätmete teemaga, kus on toimunud mitmeid tegevusi teadlikkuse tõstmiseks. Ka globaalse kodakondsuse teemaga on tegeldud – vabatahtlik Richard on III kooliastmes viinud läbi harivad õiglase kaubanduse töötoad. Tervise ja heaolu osas on häid uudiseid liikumisprojektide vallast – meil on aktiivsed vahetunnid, hetkel toimuvad igapäevaselt ka õuetunnid, suusatamine. Tulekul on vahva üritus 5. klassidele - Autobahn, mida saab käsitleda osalt globaalse kodakondsuse teemana (Saksamaa kultuur ja seosed Eestiga), aga ka liikumisprojektina (interaktiivne, tuleb palju liikumist). Kisel ja Luugus nentisid, et sööklaga on raske läbi rääkida. Igasugused muudatused (toidu lauale serveerimine, et õpilased saaks ise ette tõsta, peale lõunat üle jäänud söögi jagamine) tähendaks neile lisakulutusi ja nad pole arusaadavatel põhjustel motiveeritud. Siiski võib täheldada ära visatava toidu koguste vähenemist, lapsed on muutunud teadlikumaks.

2.      Hanna Kivila lühiülevaade Rohelise Kooli seminaril kuuldust

KUULATI:

Hanna Kivila rääkis mustamäe Reaalkoolis toimunud Rohelise kooli seminaril nähtust-kuuldust. Seal on automaatsed kraanid ja automaatne valgustus. Koridorid on muidu pimedad, kui seal keegi ei liigu, mis on suur sääst. Koolis tehakse erinevaid aktsioone ja projekte nt paberi kogumine eraldi, lillede istutamine, „Teeme ära“ talgutel osalemine. 9. klasside õpilased viivad väiksemates klassides läbi keskkonnahariduslikke tunde, õpetajad juhendavad ja aitavad. Linnaosa valitsusega on hea koostöö, õpilased käivad metsa ja parke korrastamas, antakse töövahendid ja toetatakse igati. Tasuks kaaluda sarnast aktsiooni Lasnamäel heategevuskuu raames mais. Väga palju hangib kool ise toormaterjali, millest saab ehitada õuesõppevahendeid, lindude pesakaste jmt. Üldisest seminariosast meenusid Hanna Kivilale kõige huvitavamate mõtetena eraldi ohutu kõnnitee rajamise plaan nutiseadme kasutajatele ja idee, et autoparklad peaks olema koolihoonest eemal ja eraldi jalakäijatele mitte mõeldud sissepääsuga.

3.      Prügikastide disainimine sorteerimise alustamise eesmärgil

KUULATI:

Karmen Kisel informeeris koosolekul viibijaid võimalusest alustada aktiivse prügi sorteerimise  kampaaniaga. Keldris on 15 kena välimusega metalltünni, millel on peal küll sildid ehitusvahendi reklaamiga, aga mille saaks kinni katta vastava sisuga uute siltidega.  Rohelise kooli õpilastelt uuriti, mida oleks arukas eraldi sorteerida. Koguti mõtteid, toimus arutelu. Kisel andis ka teada, mida oleks võimalik kooli hoovis olevatesse konteineritesse eraldi koguda. Otsustati A-korpuse 2., 3. ja 4. korrusele ja B-korpuse 2. ja 3. korpusele paigaldada igale poole kolm tünni kirjadega: pandipakend (ära viimise eest vastutab ja tulu saab ÕE!), paber ja papp ja olmejäätmed.

Sildid tuleks Rohelise Kooli töörühma õpilastel disainida ja tünnidele on neid mugav kinnitada õpiku kaanetamiseks mõeldud kleepkilega. Sildid tulevad suuruses A4, kiri peab olema hästi nähtav, aga hea oleks, kui igal sildil oleks ka temaatiline pilt, foto või illustratsioon.  Ühele tünnile pannakse kaks silti – üks mõlemale poole, et koristaja ei peaks igapäevaselt tünnide asendit sättima.

Moodustati 4-5-liikmelised töörühmad, Karmen Kisel tõi rühmadele sülearvutid ja kohapeal disainiti mitmeid ilusaid näidiseid, mille hulgast sobivaimad värviliselt välja prinditakse ja kasutusse lähevad,. Otsustati kasutada mingil kujul ja vajadusel pisut korrigeerides iga rühma poolt saadetud silte, et õpilased enda kaasatuna tunneks.

Darja Kisseljova viitas vajadusele viia kunstiklassi suurem prügikast, kuna see ajavat seal kogu aeg üle ääre ja sodi on põrandal. Karmen Kisel ütles, et kuna koridoridest vabanevad suured puidust prügikastid, võib ühe neist loovutada kunstiklassile.

Töörühmad saatsid valmis kujundusega sildid Kiseli mailile, nädala lõpuks prinditakse vajalik kogus välja ja uuest nädalast püüaks alustada sorteerimisega, sõltub, kui kiiresti 15 tünni märgistatud ja paigutatud saab. Vanad papist rohelised pandipakendite konteinerid ei ole kõige asjalikumad, need on kinnised ja kuna õpilastel on põnev pisikese augu sisse asju loopida, sisaldavad lisaks pandipakenditele suures osas olmeprügi. Need tuleks tühjaks teha ja korruste pealt eemaldada.

Söökla lähedusse võiks üks jääda, seal tekib ehk pandipakendit kõige rohkem.