Otse põhisisu juurde

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi haridusliku lõimumise projekt "Õpime koos ja kõikjal" eesti ja vene emakeelega õpilastele



Septembris-oktoobris 2017 sai teoks haridusliku lõimumise projekt Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 1. klasside õpilastele.  
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õpib ligi 40% eesti keelest erineva kodukeelega õpilasi. Sellest tulenevalt oli projekti eesmärk toetada muu kodukeelega õpilasi eesti keeles õppimisel, aidata neid koolis toimetulekul. Samuti pakkuda tuge lastevanematele oma laste abistamisel. 
Projekti tegevused olid valitud selliselt, et need toetaksid suhtlemisoskust eesti keeles, eestikeelse sõnavara arengut, toimetulekut erinevates situatsioonides, liikluses. Kuristiku ja Läänemere koolide 1. klasside õpilased said nelja järjestikuse päeva jooksul koos tegutseda. 
3. oktoobril 2017 toimus liikluspäev Kuristiku gümnaasiumis. Tegutsesid erinevad töötoad: esmaabi andmine ja elustamine, liiklusmäng, liiklusmärkide tutvustamine, liiklusvideote vaatamine, tegevused liikluslinnakus, tõukerataste takistusraja läbimine. 
4. oktoobril oli meisterdamise-nuputamise päev. Pandi kokku ja tehti ise puslesid, tangrameidvooliti plastiliinist loomi, joonistati, töötati BeeBot robotitega. 
5. oktoober oli spordipäev Läänemere gümnaasiumis, kus toimusid erinevad teatevõistlused, liikumis-tantsulised tegevused, pallimängud. 
6. oktoobril toimus projekti lõpetamine Kuristiku gümnaasiumis. Toimus karneval, mõistatuste mõistatamine, ühine tantsimine ja tordisöömine.   
Toimusid ka loeng-seminarid lastevanematele teemal „Kuidas toetada oma last õppimisel“. Külalisesinejaks Tallinna õppenõustamiskomisjoni koordinaator Ruuda Lind.  
Nii õpperühma töös kui ka üritusi tehes kasutati võimalikult palju aktiivõppemeetodeid ja meeskonnatööd, mis soodustasid lapselt lapsele õppimist, loomingulisust, õpilaste omaalgatust. Läbi mängude ja sportlike tegevuste tekkis soodus pinnas erinevatest rahvustest õpilaste omavaheliseks suhtlemiseks. Läänemere gümnaasiumi keelekümblusklasside õpilased said hea võimaluse praktiseerida eesti keelt läbi erinevate arendavate tegevuste. 
Muukeelsete õpilaste eestikeelse õppe toetuseks on Kuristiku gümnaasiumis avatud täiendav eesti keele õppe rühm 1. klasside õpilastele (pikapäeva-keeleõpperühm), mida viib läbi õpetaja Ellen Plaado.  
Tallinna Läänemere Gümnaasiumist aitas projektitegevusi ette valmistada ja ellu viia õpetaja Marge Visnapuu. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis vedasid projekti õpetajad Viia Hang ja Külli Ratassepp. 







Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Maa päeva viktoriin

3. -6. klassid tähistasid saabuvat Maa päeva vahva, tempoka ja kaasakiskuva keskkonnaviktoriiniga. Initsiatiiv selliseks ürituseks tuli õpilaste poolt viimasel Rohelise kooli koosolekul. Õpilased arvasid, et taoline võistlus aitaks kaasa õpilaste teadlikkuse tõstmisele. Viktoriin toimus 19. aprillil, võisteldi kahes vanusekategoorias: 3.-4. klass ja 5.-6. klass. Iga klass pani välja 3-liikmelise võistkonna, ülejäänud õpilased elasid mängulisele Kahoot-viktoriinile elavalt kaasa. Küsimused olid põnevad ja arendavad, näiteks said õpilased teada, et Eestis raiutakse iga minuti jooksul 1000 puud, et turvas on taastumatu loodusvara, et Eestis on alates pandipakendi süsteemi käivitumisest kokku kogutud 3,5 miljardit pandipakendit, aga ka, et alumiiniumpurk laguneb looduses 200-500 aastat ning plastpudel maa sisse maetuna koguni kuni 1000 aastat. 3.-4. klasside arvestuses oli võistlus üsna tasavägine. Veebipõhine viktoriin mängis lisaks veel vingerpussi ja ei näidanud terve mängu jooks