Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll nr 1 2018/2019

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll		17. september 2018, nr. 1
Tallinn

Algus 14.00, lõpp 14.50

Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus

Protokollisid: Ly Melesk, Marleen Kadak 7B

Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, huvijuht T. Tibar, lapsevanem K. Ratassepp, õpilased: Jan Anders Võisula 9B, Lydia Skrabutenas 9A, Merit Matsalu 9A, Henry Elmest 5D, Patricia Puusepp 8C, Karmen Silm 7A, Lisette Lind 7A, Darja Kisseljova 7B, Marleen Kadak 7B, Teele Pallas 4A, Laura Peterson 4B, Mark Ilyuchenko 4B, Karmen Kiivit 4B, Eliis Kaera 4B, Anastasia Blahhin 4B, Hanna Einama 6C, Marta Pallas 6C, Mirtel Natur 7A, Aiki Leola 7A, Milena Beloussova 5B, Liis Auväärt 5C, Rasmus Õunap 4B, Annabel Sander 3B

Päevakord:

1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele

2. Kolme põhiteema võimalike tegevuste valimine 2018./19. õppeaastaks

4. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks

1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele

KUULATI:

Karmen Kisel andis ülevaate Rohelise kooli projektist, et uued töörühmaga liitunud õpilased teemaga kurssi viia. Eesmärk on saada teada, kui keskkonnasõbralikult on korraldatud meie kooli igapäevane tegevus, kui hästi on õppetöös korraldatud meie õpilaste võimalus kujuneda keskkonnasõbralikuks ja uurida võimalusi tegutsemiseks, et meie kool muutuks senisest keskkonnasõbralikumaks. Oodatud on erinevad algatused ja ettevõtmised, mis aitaks Kuristiku koolipere keskkonnateadlikkust tõsta. Kisel tunnustas kevadel Linnamäe tee koristustalgutel osalenud Rohelise Kooli töörühma liikmeid ja teavitas, et nende panust on märgatud ning talgutel osalejad valiti kooli maikuu tegijateks.

2. Kolme põhiteema võimalike tegevuste valimine 2018./19. õppeaastaks

KUULATI:

Aire Luugus teatas töörühmale, et käesoleva aasta põhilised teemad, millega kavatseme süvendatult tegeleda on:

·         Kliimamuutused

·         Transport

·         Õueala

Luugus palus õpilastel mõtteid avaldada, milliseid tegevusi nad sooviks koolis läbi viia. Õpetaja Vooglaid selgitas noorematele kohalviibijatele, mis on kliimamuutus ja mida kaasa toob. Kisel arvas, et võiks teha temaatilise viktoriini või ka teavitavaid seinalehti või infomaterjali stendidele. Õpilastelt tuli ettepanek teha millalgi üks keskkonnafilmi-tund, kus üle kooli kõik klassid vaataksid samal ajal mõnda harivat kliimamuutust käsitlevat filmi. Kirsti Vooglaid lubas paremad ja igale kooliastmele sobilikud teosed välja otsida ja loodetavasti saab selline filmitund 2. veerandil teoks. Vooglaid arvas ka, et vanemad õpilased võiks mõne ainetunni raames välja arvutada oma globaalse jalajälje suuruse, ehk saab õp. Piibar selles osas infot anda ja aidata.

Teine põhiteema on meil sel aastal „transport“. Õpilased tegid ettepaneku kooliõuel liiklust piirata. Koheselt tuli mõte, et kuna Tallinnas on 22.09 autovaba päev, siis võiks ka kooli hoovis vähemalt ühe päeva autovabaks kuulutada, kus autovärav on suletud, keegi parklasse ei sõida ja õpilased saavad end terves kooliõues turvaliselt tunda, joosta ja mängida. Ühises arutelus jõuti järeldusele, et selline päev oleks arukas korraldada liikumisnädala lõpetuseks, kui meil ongi terve päev pühendatud liikumismängudele ja -tegevustele. Ehk viib see suurema osa õpilastest mõttele, et sel päeval tasuks auto asemel kooli liikumiseks jalgratas valida või jalutades tulla. Õpilased pakkusid välja, et kes ikkagi kaugelt tuleb ja bussiga hästi kohale ei saa, võiks tulla autoga, aga turvaline oleks autost väljuda Selveri parklas. Seejärel saab õpilane väiksegi jalutuskäigu koolimajani teha, ülekäigurajad, mis Selverist koolini toovad, on selleks ajaks meie 5.-6. klassi õpilaste poolt värskelt markeeritud Peatu!Vaata!Veendu! kirjetega. Kisel arvas, et sel juhul tuleb kooli juhtkonnaga aru pidada, kas taoline idee on vastuvõetav. Juhul, kui otsustatakse autovaba kooliõue päev läbi viia, teavitavad klassijuhatajad aegsasti vanemaid, et sel päeval autoga üldse kooli värava ette ei keerataks ja ummikuid ega liiklusohtlikke olukordi ei tekitataks. Ka õpetajad, kelle põhiliseks liikumisvahendiks on auto, peaks sel päeval alternatiivina ühistransporti kasutama või püüdma auto kooliõuest eemale parkida.

Õpilaste poolt tuli ettepanek, et maikuus, kui ilm on soe ja ilus, võiks kindlasti korraldada sammulugemise võistluse. Osaleda saaks nt nutitelefoni abil, kuhu on laetud vastav app. Seejärel võiks välja selgitada „Kooli usinaima kõndija“. Kõik see aitaks vähendada autoga sõitmist ja suunaks õpilasi keskkonnasõbralikumaid liikumisviie valima.

Aire Luugus tegi tähelepaneku, et eelkõige I kooliastme õpilastele võiks suunata väikse võistluse või mõne õppemängu, mis aitaks neil liiklusmärke paremini tundma õppida.

Kolmas käesoleva aasta teema on „õueala“. Karmen Kisel ütles, et on loovtööna pakkunud välja hästi vajaliku teema kooli seisukohast, see on kooli õuehaljastuse kaardistamine ja märgistamine. Kui seda teemat keegi ei vali ja loovtööna ei tee, peaks Rohelise Kooli töörühm selle kevadel ise ära tegema, et kooliõues kasvavad huvitavad puud nimede ja väikse kirjeldusega ilmakindlad sildid juurde saaks. Õpilastelt tuli tähelepanek, et koolihoovi äärtes ja väljaspool aia ääres on palju prahti ja klaasikilde ning muud sodi. Koheselt tuli õpilaste poolt ka ettepanek selleaastane koristuspäev maikuus koolihoovi ja selle ümbruse puhastamisele pühendada.

Aire Luugus meenutas varasemat plaani, et osa territooriumist aia ääres peaks jätma niitmata, et õpilased saaks loodusainete tundides varasügisel uurida, kas ja mida Lasnamäe haljasalal kasvab, kui muru ei niideta. Luugus ja Kisel arvasid, et vastav maalapike tuleks kindla märgistusega kevadel enne niitmishooaja algust eraldada, et ka ISS töötajad teaks, et seda la ei hooldata. K. Vooglaid arvas, et see ala ei pea üldse suur olema, piisab täiesti mõnemeetrisest maalapist.

Õpilased tegid tähelepaneku, et kooliõues veedetakse meelsasti aega, aga seal pole pinke ega mööblit, mis teeks olemise mugavamaks. Positiivse näitena toodi välja üksik loovtööna valminud pink ja laud õueklassis, kus pidevalt keegi istub. Ehk on võimalik sellised ilmastikukindlaid ja alati õues seisvaid mööbliesemeid juurde valmistada, kuna ühest pingist ilmselgelt ei piisa. Või on koolil võimalik õuele kooli ette, kus kõige meelsamini ilusa ilmaga aega veedetakse, mõned ilmastikukindlad seljatoega pingid soetada. See meelitaks ehk ka vanemat kooliastet rohkem õue vahetunde veetma.

OTSUSTATI:
1. Juhtkonna koosolekul esitatakse ettepanek 28.09.2018 „Autovaba kooliõue“ päeva korraldamiseks

2. Uuritakse võimalusi pinkide lisamiseks kooliõue

3. Teisel õppeveerandil tõstetakse õpilaste teadlikkust kliimamuutusest, viies läbi temaatilisi viktoriine või filmitunni

4. Kevadel koristatakse kooliõue ääred ja piiratakse niitmisvaba ala

5. Kevadeks 2019 kaardistatakse ja varustatakse siltidega kooliõue olulised puud ja põõsad (õppeotstarbel, et infot kasutada loodusainete tundides)

3. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks

KUULATI:

Aire Luugus peatus keskkonnaküsitluse teemadel. Sarnaselt eelmisele aastale tuleb meil läbi viia küsitlus klassides, nii et soovitatavalt iga 3.-12. klass saaks ühele teemale vastata ja kommentaariks oma arvamust avaldada. Küsitluse viivad läbi Rohelise Kooli töörühma õpilased koostöös täiskasvanutega, kelleks on erinevad õpetajad või huvijuht. Kasutame eelmise aasta küsimusi, kokku 10 teemat. Iga klass saab juhuvaliku alusel ühe loodetavasti erineva teema, kui eelmisel aastal oli, küsitlus võtab ühes klassis aega 15-25 minutit, sõltudes sellest, mil määral huvitatud küsitletavad teemast on.

Loomulikult teavitatakse aineõpetajat eelnevalt, võimalusel viiakse küsitlused läbi loodusainete ainetundides, aga johtuvalt erinevatest saatjatest, kes pole alati loodusainete õpetajad, ei saa seda 100% teha. Seda püüavad Luugus ja Kisel nimekirja kokku pannes ka jälgida. Küsitlus analüüsitakse ja novembris viiakse netipõhine lühiküsitlus läbi ka töötajatele. Hiljem koostatakse analüüs, mis näitab, kas teadlikkus ja keskkonnakäitumine on muutunud. Muutus peaks kajastuma õpilaste hoiakutes ja tõekspidamises. Samuti peaks jälgima, et keskkonnatemaatikat kõigisse ainetundidesse lõimitaks, kuna see on õppekava osa.

Koosolekul moodustati õpilastest grupid, kes saadavad täiskasvanuid küsitluse ajal, aitavad tulemusi loendada ja märgivad tähelepanekud üles. Kisel ja Luugus panevad küsitlejad, teemad ja klassid hiljemalt 21. septembriks kokku ja edastavad info klassijuhatajatele ning aineõpetajatele. Seejärel lepib täiskasvanud küsitlusrühma liige ise tema „vastutusvaldkonnas“ oleva klassi mõne aineõpetajaga kokku, millal saaks tulla klassi küsitlema. Keskkonnaküsitlus peab saama tehtud ajavahemikus 8.10-18.10.2018.

OTSUSTATI:

3.1 Kisel ja Luugus koostavad keskkonnaküsitlust läbi viima töörühma ja informeerivad töörühma küsitluse korraldusest

3.2 Keskkonnaküsitlus viiakse läbi ajavahemikus 8.10-18.10.2018.

3.3 Töötajate küsitlus viiakse läbi novembris