Tallinna Kuristiku Gümnaasium
|
|
||
Rohelise Kooli projektikoosoleku
protokoll
|
|
17. september 2018, nr. 1
|
|
Tallinn
|
|
||
Algus 14.00, lõpp 14.50
Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus
Protokollisid: Ly Melesk, Marleen Kadak 7B
Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, huvijuht T. Tibar,
lapsevanem K. Ratassepp, õpilased: Jan Anders Võisula 9B, Lydia Skrabutenas 9A,
Merit Matsalu 9A, Henry Elmest 5D, Patricia Puusepp 8C, Karmen Silm 7A, Lisette
Lind 7A, Darja Kisseljova 7B, Marleen Kadak 7B, Teele Pallas 4A, Laura Peterson
4B, Mark Ilyuchenko 4B, Karmen Kiivit 4B, Eliis Kaera 4B, Anastasia Blahhin 4B,
Hanna Einama 6C, Marta Pallas 6C, Mirtel Natur 7A, Aiki Leola 7A, Milena
Beloussova 5B, Liis Auväärt 5C, Rasmus Õunap 4B, Annabel Sander 3B
Päevakord:
1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele
õpilastele
2. Kolme põhiteema võimalike tegevuste valimine 2018./19. õppeaastaks
4. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks
1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele
õpilastele
KUULATI:
Karmen Kisel andis ülevaate Rohelise kooli projektist, et uued
töörühmaga liitunud õpilased teemaga kurssi viia. Eesmärk on saada teada, kui
keskkonnasõbralikult on korraldatud meie kooli igapäevane tegevus, kui hästi on
õppetöös korraldatud meie õpilaste võimalus kujuneda keskkonnasõbralikuks ja
uurida võimalusi tegutsemiseks, et meie kool muutuks senisest
keskkonnasõbralikumaks. Oodatud on erinevad algatused ja ettevõtmised, mis
aitaks Kuristiku koolipere keskkonnateadlikkust tõsta. Kisel tunnustas kevadel
Linnamäe tee koristustalgutel osalenud Rohelise Kooli töörühma liikmeid ja
teavitas, et nende panust on märgatud ning talgutel osalejad valiti kooli
maikuu tegijateks.
2. Kolme põhiteema võimalike tegevuste valimine 2018./19. õppeaastaks
KUULATI:
Aire Luugus teatas töörühmale, et käesoleva aasta põhilised teemad,
millega kavatseme süvendatult tegeleda on:
·
Kliimamuutused
·
Transport
·
Õueala
Luugus palus õpilastel mõtteid avaldada, milliseid tegevusi nad sooviks
koolis läbi viia. Õpetaja Vooglaid selgitas noorematele kohalviibijatele, mis
on kliimamuutus ja mida kaasa toob. Kisel arvas, et võiks teha temaatilise
viktoriini või ka teavitavaid seinalehti või infomaterjali stendidele.
Õpilastelt tuli ettepanek teha millalgi üks keskkonnafilmi-tund, kus üle kooli
kõik klassid vaataksid samal ajal mõnda harivat kliimamuutust käsitlevat filmi.
Kirsti Vooglaid lubas paremad ja igale kooliastmele sobilikud teosed välja
otsida ja loodetavasti saab selline filmitund 2. veerandil teoks. Vooglaid
arvas ka, et vanemad õpilased võiks mõne ainetunni raames välja arvutada oma
globaalse jalajälje suuruse, ehk saab õp. Piibar selles osas infot anda ja
aidata.
Teine põhiteema on meil sel aastal „transport“. Õpilased tegid
ettepaneku kooliõuel liiklust piirata. Koheselt tuli mõte, et kuna Tallinnas on
22.09 autovaba päev, siis võiks ka kooli hoovis vähemalt ühe päeva autovabaks
kuulutada, kus autovärav on suletud, keegi parklasse ei sõida ja õpilased
saavad end terves kooliõues turvaliselt tunda, joosta ja mängida. Ühises
arutelus jõuti järeldusele, et selline päev oleks arukas korraldada
liikumisnädala lõpetuseks, kui meil ongi terve päev pühendatud
liikumismängudele ja -tegevustele. Ehk viib see suurema osa õpilastest mõttele,
et sel päeval tasuks auto asemel kooli liikumiseks jalgratas valida või
jalutades tulla. Õpilased pakkusid välja, et kes ikkagi kaugelt tuleb ja
bussiga hästi kohale ei saa, võiks tulla autoga, aga turvaline oleks autost
väljuda Selveri parklas. Seejärel saab õpilane väiksegi jalutuskäigu
koolimajani teha, ülekäigurajad, mis Selverist koolini toovad, on selleks ajaks
meie 5.-6. klassi õpilaste poolt värskelt markeeritud Peatu!Vaata!Veendu!
kirjetega. Kisel arvas, et sel juhul tuleb kooli juhtkonnaga aru pidada, kas
taoline idee on vastuvõetav. Juhul, kui otsustatakse autovaba kooliõue päev
läbi viia, teavitavad klassijuhatajad aegsasti vanemaid, et sel päeval autoga
üldse kooli värava ette ei keerataks ja ummikuid ega liiklusohtlikke olukordi
ei tekitataks. Ka õpetajad, kelle põhiliseks liikumisvahendiks on auto, peaks
sel päeval alternatiivina ühistransporti kasutama või püüdma auto kooliõuest
eemale parkida.
Õpilaste poolt tuli ettepanek, et maikuus, kui ilm on soe ja ilus,
võiks kindlasti korraldada sammulugemise võistluse. Osaleda saaks nt
nutitelefoni abil, kuhu on laetud vastav app. Seejärel võiks välja selgitada
„Kooli usinaima kõndija“. Kõik see aitaks vähendada autoga sõitmist ja suunaks
õpilasi keskkonnasõbralikumaid liikumisviie valima.
Aire Luugus tegi tähelepaneku, et eelkõige I kooliastme õpilastele
võiks suunata väikse võistluse või mõne õppemängu, mis aitaks neil liiklusmärke
paremini tundma õppida.
Kolmas käesoleva aasta teema on „õueala“. Karmen Kisel ütles, et on
loovtööna pakkunud välja hästi vajaliku teema kooli seisukohast, see on kooli
õuehaljastuse kaardistamine ja märgistamine. Kui seda teemat keegi ei vali ja
loovtööna ei tee, peaks Rohelise Kooli töörühm selle kevadel ise ära tegema, et
kooliõues kasvavad huvitavad puud nimede ja väikse kirjeldusega ilmakindlad
sildid juurde saaks. Õpilastelt tuli tähelepanek, et koolihoovi äärtes ja
väljaspool aia ääres on palju prahti ja klaasikilde ning muud sodi. Koheselt
tuli õpilaste poolt ka ettepanek selleaastane koristuspäev maikuus koolihoovi
ja selle ümbruse puhastamisele pühendada.
Aire Luugus meenutas varasemat plaani, et osa territooriumist aia ääres
peaks jätma niitmata, et õpilased saaks loodusainete tundides varasügisel
uurida, kas ja mida Lasnamäe haljasalal kasvab, kui muru ei niideta. Luugus ja
Kisel arvasid, et vastav maalapike tuleks kindla märgistusega kevadel enne
niitmishooaja algust eraldada, et ka ISS töötajad teaks, et seda la ei
hooldata. K. Vooglaid arvas, et see ala ei pea üldse suur olema, piisab täiesti
mõnemeetrisest maalapist.
Õpilased tegid tähelepaneku, et kooliõues veedetakse meelsasti aega,
aga seal pole pinke ega mööblit, mis teeks olemise mugavamaks. Positiivse
näitena toodi välja üksik loovtööna valminud pink ja laud õueklassis, kus
pidevalt keegi istub. Ehk on võimalik sellised ilmastikukindlaid ja alati õues
seisvaid mööbliesemeid juurde valmistada, kuna ühest pingist ilmselgelt ei
piisa. Või on koolil võimalik õuele kooli ette, kus kõige meelsamini ilusa
ilmaga aega veedetakse, mõned ilmastikukindlad seljatoega pingid soetada. See
meelitaks ehk ka vanemat kooliastet rohkem õue vahetunde veetma.
OTSUSTATI:
1. Juhtkonna koosolekul esitatakse ettepanek 28.09.2018 „Autovaba kooliõue“ päeva korraldamiseks
1. Juhtkonna koosolekul esitatakse ettepanek 28.09.2018 „Autovaba kooliõue“ päeva korraldamiseks
2. Uuritakse võimalusi pinkide lisamiseks kooliõue
3. Teisel õppeveerandil tõstetakse õpilaste teadlikkust
kliimamuutusest, viies läbi temaatilisi viktoriine või filmitunni
4. Kevadel koristatakse kooliõue ääred ja piiratakse niitmisvaba ala
5. Kevadeks 2019 kaardistatakse ja varustatakse siltidega kooliõue
olulised puud ja põõsad (õppeotstarbel, et infot kasutada loodusainete
tundides)
3. Ettevalmistused keskkonnaanalüüsiks
KUULATI:
Aire Luugus peatus keskkonnaküsitluse teemadel. Sarnaselt eelmisele
aastale tuleb meil läbi viia küsitlus klassides, nii et soovitatavalt iga
3.-12. klass saaks ühele teemale vastata ja kommentaariks oma arvamust
avaldada. Küsitluse viivad läbi Rohelise Kooli töörühma õpilased koostöös
täiskasvanutega, kelleks on erinevad õpetajad või huvijuht. Kasutame eelmise
aasta küsimusi, kokku 10 teemat. Iga klass saab juhuvaliku alusel ühe
loodetavasti erineva teema, kui eelmisel aastal oli, küsitlus võtab ühes
klassis aega 15-25 minutit, sõltudes sellest, mil määral huvitatud küsitletavad
teemast on.
Loomulikult teavitatakse aineõpetajat eelnevalt, võimalusel viiakse
küsitlused läbi loodusainete ainetundides, aga johtuvalt erinevatest
saatjatest, kes pole alati loodusainete õpetajad, ei saa seda 100% teha. Seda
püüavad Luugus ja Kisel nimekirja kokku pannes ka jälgida. Küsitlus
analüüsitakse ja novembris viiakse netipõhine lühiküsitlus läbi ka töötajatele.
Hiljem koostatakse analüüs, mis näitab, kas teadlikkus ja keskkonnakäitumine on
muutunud. Muutus peaks kajastuma õpilaste hoiakutes ja tõekspidamises. Samuti
peaks jälgima, et keskkonnatemaatikat kõigisse ainetundidesse lõimitaks, kuna
see on õppekava osa.
Koosolekul moodustati õpilastest grupid, kes saadavad täiskasvanuid
küsitluse ajal, aitavad tulemusi loendada ja märgivad tähelepanekud üles. Kisel
ja Luugus panevad küsitlejad, teemad ja klassid hiljemalt 21. septembriks kokku
ja edastavad info klassijuhatajatele ning aineõpetajatele. Seejärel lepib
täiskasvanud küsitlusrühma liige ise tema „vastutusvaldkonnas“ oleva klassi
mõne aineõpetajaga kokku, millal saaks tulla klassi küsitlema.
Keskkonnaküsitlus peab saama tehtud ajavahemikus 8.10-18.10.2018.
OTSUSTATI:
3.1 Kisel ja Luugus koostavad keskkonnaküsitlust läbi viima töörühma ja
informeerivad töörühma küsitluse korraldusest
3.2 Keskkonnaküsitlus viiakse läbi ajavahemikus 8.10-18.10.2018.
3.3 Töötajate küsitlus viiakse läbi novembris
Kommentaarid
Postita kommentaar