Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli seminar teemal "Kliimamuutused"

Karmen Kisel osales 30. oktoobril Tallinna Õpetajate Majas toimunud Rohelise kooli seminaril, mille põhiarutlus oli seekord teemal: Kas kliima kisub käest? Väga huvitava ettekandega esines riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. 10-15 aastat tagasi ei olnud kliimamuutus eriline teema, arenenud riigid tõid vabanduseks, et pole mõtet üle mõelda ja küllap see on mööduv nähe. Tänaseks on aru saadus, et meil tuleb käesoleval sajandil rida pista nelja väga suure probleemiga, milleks on rasvastiku kasv (kasvab võrreldes varasemaga väga kiiresti aj eriti arenguriikides), vananemine (kui 2015. aastal oli 12% elanikkonnast pensionieas, siis 2050. aastaks on juba 21% elanikest pensionärid), tehnoloogia areng (mõju inimkonnale on väga suur, töökohad automatiseeritakse) ja kliimamuutus, mis on selle sajandi suurim väljakutse kõigile riikidele. Pentus-Rosimannus rääkis, et 8000 aastat on meie kliima olnud küllaltki stabiilne stabiilne ja oluliste muutusteta, tööstusrevolutsiooni saabudes algas soojenemine. Kasvuhoonegaaside tase on kõrgeim viimase 400000 aasta jooksul. Meie piirkonna jaoks tähendavad muutused eelkõige seda, et hakkavad sagenema äärmuslikud ilmaolud – kuum, tormid, paduvihmad. Maailma mastaabis ajab kliimamuutus sel sajandil liikuma hinnanguliselt 200 miljonit inimest, kellest saavad nn kliimapagulased, rääkis Pentus-Rosimannus. Umbes 1 miljard inimest elab juba täna suures veepuuduses, 21. sajandi lõpuks on veeta 2,5 miljardit inimest. Toodi näide Aegna-suurusest saarest, kus täna elab umbes 180000 inimest ja kus puudub igasugune mageda puhta vee varustus. Kogu vesti tuuakse saarele plastpudelites, mis tekitab tohutul hulgal prügi. Mida me saame kliimamuutuste osas ette võtta? Eestis peaks esikohal olema teema, mida võtta ette meie elektrimajandusega, st milliseid elektri tootmise võimalusi meil peale põlevkivi oleks. Hetkel on põlevkivi Eesti saasteallikas nr. 1, see viib meid Euroopa kolme kõige suurema saastaja hulka. Alternatiivid oleks tuumaenergia, mille rajamine on ala üle meie võimete või taastuv energia (tuule-, päikese- ja vee-energia), mille kasutamisega on aga see probleem, et napib veel sobivaid akusid ja salvestajaid, mis aitaks sellist energiat koguda. Kokkuvõtteks ütles Pentus-Rosimannus, et me kõik saame kliimamuutuse aeglustamiseks midagi ära teha. Märksõnad on: taaskasutamine, energia kokkuhoid ja tark tarbimine. Süüa tasub toitu, mis on meie kodu lähedal kasvatatud, liikumiseks tuleks kasutada ühistransporti või jalgratast. Oma olmejäätmeid tuleks liigiti sorteerida. Vähemalt korra nädalas võiks kõik süüa ainult taimetoitu. Ühe kilo veiseliha kasvatamiseks kulub 15 tonni puhast vett!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Maa päeva viktoriin

3. -6. klassid tähistasid saabuvat Maa päeva vahva, tempoka ja kaasakiskuva keskkonnaviktoriiniga. Initsiatiiv selliseks ürituseks tuli õpilaste poolt viimasel Rohelise kooli koosolekul. Õpilased arvasid, et taoline võistlus aitaks kaasa õpilaste teadlikkuse tõstmisele. Viktoriin toimus 19. aprillil, võisteldi kahes vanusekategoorias: 3.-4. klass ja 5.-6. klass. Iga klass pani välja 3-liikmelise võistkonna, ülejäänud õpilased elasid mängulisele Kahoot-viktoriinile elavalt kaasa. Küsimused olid põnevad ja arendavad, näiteks said õpilased teada, et Eestis raiutakse iga minuti jooksul 1000 puud, et turvas on taastumatu loodusvara, et Eestis on alates pandipakendi süsteemi käivitumisest kokku kogutud 3,5 miljardit pandipakendit, aga ka, et alumiiniumpurk laguneb looduses 200-500 aastat ning plastpudel maa sisse maetuna koguni kuni 1000 aastat. 3.-4. klasside arvestuses oli võistlus üsna tasavägine. Veebipõhine viktoriin mängis lisaks veel vingerpussi ja ei näidanud terve mängu jooks