Keskkonnaülevaatuse analüüs 2018

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 

ROHELINE KOOL 

Keskkonnaülevaatuse analüüs 

November 2018 

Eesmärk: 

Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad. 

Protsess: 

Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtis septembris Rohelise Kooli töörühm, kuhu kuuluvad kõigi kooliastmete õpilased, õpetajad ja lapsevanem. Vaadeldi 10 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös. 

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 8.- 19. oktoobril 2018. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme kolmes klassis, tulemused märgiti protokolli, kohapeal kuulati õpilaste mõtteid ja ettepanekuid antud teemal. Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev, keskmiselt oli küsitlustes 10 küsimust. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala olid liidetud üheks teemaks ja küsitluseks. Keskkonnaküsitlusi klassides viisid läbi ja protokollisid Rohelise Kooli töörühma õpilased 2-3-kaupa, igal rühmal oli saatjaks üks Rohelise Kooli töörühma kuuluv õpetaja.  

Personalile saadeti seletused ning küsitluste link meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele. Personali küsitlus sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Iga küsimuse puhul paluti õpilastel on valikut põhjendada ja märgiti olulisemad argumendid ja ettepanekud üles.  

Teemade jagunemine klasside lõikes: 

Globaalne keskkond4A, 7A, 9A 

Prügi ja jäätmed3C, 4A, 6A 

Puhas vesi5C, 4C, 11A 

Kliimamuutused5A, 9C 

Elurikkus ja õueala3C, 7B, 10A 

Meri ja rannik5D, 9B 

Tervis ja heaolu5B, 8C, 10B 

Energia6C, 8A, 12 

Transport 

Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas blogis. Küsitluse tulemusi analüüsitakse põhjalikult Rohelise kooli töörühma koosolekul 5. novembril 2018. Samuti tutvustatakse keskkonnaülevaatuse tulemusi kogu pedagoogilisele personalile. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta tulemusi eelmisel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega. 

Üldine statistika 

Küsitluses osales suur osa 3.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 484 õpilast. Personalile suunatud küsitlusele vastas 60 inimest (80% õpetajatest). 

Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa 

Õpilased 

Globaalne keskkond 

81% (2017 - 66%) õpilastest arvas, et tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu maailmas, samuti oli oluliselt tõusnud teadlikkus ökoloogilise jalajälje teemal.  Mõistet ökoloogiline jalajälg tundis ja oskas selle sisus selgitada 44% õpilastest (2017 – 13%). Õpilaste arvamused erinesid, osad arvasid, et tahaks rohkem kuulda, oli ka arvamus, et ei huvita see teema. 

98% pidas oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist maailmas. Põhjendati, et mida rikkalikuma keskkonna me tulevastele põlvedele jätame, seda parem. Tunti muret välja surevate looma- ja taimeliikide pärast.  

Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti. Teadlikkus oli oluliselt paranenud. Kui 2017 aasta küsitluses oli vaid 7% õpilastest olid seda märki näinud ja mitte ükski ei osanud päris täpselt kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab, siis nüüd osaks märgi sisu selgitada 24% õpilasi. õpilased ütlesid, et neile räägiti sellest eelmisel aastal tunnis. Suured olid kursis, väikesed pigem ei teadnud. Küsitluses osalenud 4. klassi õpilastele selgitati märgi tähendust. 

Küsimusele, kas koolis on räägitud kliimamuutuse mõjust maailmale ja kas sa tead, mis on kliimamuutus vastas 60% jaatavalt. Teatakse, et poolused sulavad, muretsevad kliimamuutuse pärast, teavad, et uputused ja katastroofid on tihti kliimamuutuste tagajärg. Õpilased arvavad, et kliimamuutused on otseselt inimtegevuse tagajärg. 

 57% (2017 - 44%) õpilastest on koos pere või klassiga osalenud keskkonnateemalises heategevusprojektis. Osaletus on klassiga koristustalgutel, „Teeme ära“ talgutel, Maailmakoristuspäeval (9% peredest osales). On käidus abiks loomade varjupaigas ja annetatud raha heategevuseks. On soov rohkem aidata ja osaleda.  

100% vastanutest väitis, et meie koolis kasutatakse õppetöös teiste maade muinasjutte ja muusikat. Põhiliselt oli sellealaseid kogemusi eesti keele ja muusikaõpetuse tundidest. Loetakse kirjandust, muusikaõpetuses rohkelt välismaa muusikat. Tahavad lugeda kaasaegset väliskirjandust. Meenub Korea ja Ameerika muusika kuulamine tundides.  

91% teab, et meie koolis tutvustatakse teiste maade kombeid ja toitu. Mainiti Halloweeni-päeva, oodatakse põnevusega erinevate rahvaste toitude nädalat, mis toimub novembri lõpus. 

86% õpilastest leidis, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Üksikud poisid on kogenud kiusamist rahvuslikul foonil. Õpilased leiavad, et rahvust ei saa ise valida, seetõttu ei tohi sel teemal kiusata. Üks näide, et kiusati kõnedefekti pärast eelmises koolis. On kiusatud viletsamate kehaliste võimete pärast. 

Prügi ja jäätmed 

81% ( 2017 - 47%) õpilastest väitsid, et nende kodus sorteeritakse prügi, reaalne tegutsemisvalmidus on seega olulisel määral kasvanud. Samas teadlikkus prügi sorteerimisest on oluliselt langenud – kui eelmisel aastal arvasid 86% teadvat, kuidas prügi sorteerida, siis nüüd vaid 64%. Seda saab põhjendada sellega, et nüüd, kui ka koolis eri jäätmete konteinerid ja sorteerimine vältimatu, on õpilastel tekkinud sel teemal hoopis rohkem küsimusi ja teadmatust. Seega tuleb teha edasist pidevat selgitustööd. Samas väidab 92% vastanutest, et viskab prügi koolis õigesse prügikasti. Õpilaste arvamus - väga hea, et on 3 erinevat prügikasti koolis. Samas vaid 5% arvab teadvat, milliseid konteinereid on kooli õuealal. Oli vaja selgitada ka mõisteid olmejäätmed ja biojäätmed (3 klass).  

97% õpilastest leiab, et prügi sorteerimine on oluline. Õpilased on teadlikud prügi sorteerimise vajalikkusest, oskasid põhjendada sorteerimise olulisust – taaskasutus, liigne puude maha raiumine. Vähesed teavad, et tetrapakid peaks enne konteinerisse viskamist ära loputama, ei teata, miks seda teha vaja. 1/3 õpilastest ei teadnud, et pappkarbid ja tetrapakendid tuleb enne konteinerisse viskamist kokku vajutada-ei mõelnud sellele, et nii mahutab konteiner rohkem prügi. Paljud ei teadnud, millisesse prügikasti kommipaberid visata, arvati, et käib paberi hulka.  

57% (2017 – 53%) lastest arvas,  et nende arvates ei ole nende võimuses prügi kogust vähendada. Osad lapsed vastasid, et ei osta mittevajalikke asju. Tuleb osta niipalju toiduaineid ja teha niipalju süüa, kui ära süüakse, nii ei teki jäätmeid. Saab ise korjata õuest maha visatud sodi ja konteinerisse toimetada. 

32% (2017 - 49%) õpilastest möönis, et on prügi maha visanud, põhjendustena toodi, et vahel juhtub, et väike kommipaber/näts satub maha. Prügi on väljaspool kooli maha visatud põhjusel, et ei ole prügikasti läheduses, kuhu sodi panna. Pole mõeldud, et mittemääriva võiks kotti või taskusse pista. Õunasüdameid on maha loobitud. 

68% (2017 - 95%) õpilastest ütles, et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud riideid ära vaid müüakse ära, antakse tuttavatele. Osad panevad konteineri peale, et kel vaja, saab võtta. Paaris kodus õmmeldakse vanadest riietest koertele riideid, pikkadest pükstest on õmmeldud lühikesed. Siiski on võrreldes eelmise aastaga teadlikkus sel teemal madalam. Koolis korraldatakse jaanuari alguses kindlasti taas heategev kasutatud rõivaste laat, mis propageerib taaskasutust ja säästvat tarbimist. 

74% (2017 - 94%) vastanutest, et sorteerimata olmeprügist ei ole võimalik midagi kasulikku toota. Isegi kui teadsid, et saab midagi kasulikku toota, ei osatud näiteid tuua. Vaid paar last teadsid, et olemprügi kasutatakse soojuselektrijaamades. 

Vaid 38% (2017 – 64%) õpilastest oli kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi ja teadsid enamasti nimetada ka näiteks kasutatud patareide kogumiskohti. Teati, et vanad värvipurgid tuleb jäätmejaama viia. Kuna eelmisel aastal oli teadlikkus sel teemal kõrgem, tuleb kindlasti antud teemaga tegeleda. 

Küsimusele, kas nende kodudes tarvitatakse pabertaskurätte ja -käterätte, väikseid kilekotte või ühekordseid nõusid, vastasid 85% õpilastest jaatavalt. Riidest taskurätte kasutatakse kodus, mitte koolis. 44% peredes kasutatakse ühekordseid nõusid pidude korraldamisel. Ühekordseid nõusid kasutatakse, et ei peaks nõusid pärast pesema. Enamasti kasutatakse plastikust nõusid aga vahel ka papist nõusid. Paar õpilast mainis, et nad kasutavad pidude korraldamisel alati küll ühekordseid nõusid, aga neid üritusi on neil vaid paar korda aastas kus selliseid asju kasutavad. 

Puhas vesi 

Õpilastel paluti oma veekasutust hinnata skaalal 1-5, millest 1 oli väga vähe ja 5 väga palju. 76% hindas oma veekasutust keskmiseks ja vaid 3% arvas, et kasutab väga vähe vett ja 6%, et veekasutus on ülemäära suur. Küsimust kuuldes kõlas klassis arusaam, et nad teavad, et tarbivad vett natuke rohkem kui peaks. Küsimusele, kas inimesed peaksid üldiselt säästlikumalt puhast vett kasutama, vastas 63% (2017 - 54%) jaatavalt. Põhjendused: sest meil on puhast vett vähe. Et raha läheks vähem ja ei raiskaks loodust, siis tuleb vett säästa. 93% õpilastest väitis, et kodus ja koolis on olnud juttu puhta vee säästmise vajadusest. Eriti nooremad õpilased teadsid rääkida, kuidas vanemad neid keelanud on ja korrale kutsunud, kui nad vett raiskama kipuvad. 

Oluliselt oli kasvanud teadlikkus tualetis käies vee säästmise võimaluse teemadel. Vaid 18 % (2017 - 58%) vastanud õpilastest ei teadnud põhjust, miks on enamike tualettpottide kaanel kaks nuppu. Samas ka need, kes teadsid, ei kasutanud seda alati nii nagu peaks. Osad vajutavad mõlemat nuppu korraga, et pott korralikult puhtaks saaks. Osad õpilased väitsid, et vajutavad pidevalt kahte nuppu korraga. Algklassides viidi eelmisel õppeaastal läbi ka suurem teavituskampaania, on näha, et teadlikkus on tõusnud. 

80% (2017 - 65%) õpilastest eelistab käia dušši all ja ei kasuta vanni, põhjendustena ütlesid mitmed, et dušš säästab vett ja osad ütlesid ka seda, et panevad vahepeal vee ka kinni ja ei lase niisama joosta. 99% (2017 - 86%) vastanutest väitis, et sulgeb veekraani hambapesu ajaks, oldi teadlikud, et see on vee raiskamine, kui sel ajal veel joosta lasta. Seega teadlikkus vee säästmise olulisusest on märkimisväärselt tõusnud.  

65% (2017 - 49%) vastanute kodudes pestakse nõusid igapäevaselt nõudepesumasinaga. Vanemate õpilaste seas oli arusaam, et käsitsi pestes kulub vähem vett. Nooremate seas tekkis arutlus, aga siiski rohkemad arvasid, et masinaga on soodsam. Tuli ka jutuks, et mitte voolava vee all pesta. Masinaga pesijad pidid vahel ka käsitsi pesema. 

51% õpilastest hindas oma päevaseks joodavaks veekoguseks üle 1 liitri, 18 (2017 - 39%) oli seisukohal, et tarbib joogina alla 1 liitri vett ööpäevas. Kraanivett kasutab joogiveena 72% vastanutest, õpilaste hinnangul on kraanivesi hea kvaliteediga, alati kättesaadav ja selle tarbimisel ei teki plastprügi nagu pudelivee ostmisel. Ühele õpilasele maitseb vaid gaseeritud vesi. Pudelivee hind pidi olema määrav miks seda väga ei tarbita, pigem joovad kraanivett korduvkasutatavast pudelist. Mainiti ka, et kloori maitse kraaniveel ei meeldi. 

Kliimamuutused 

Õpilastelt uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest. 68% on asjaga kursis. Mainiti, et eelmisel aastal räägiti koolis sellest mitmel korral. 

Ehkki Kuristiku Gümnaasium on piirkonnakool ja enamik meie õpilastest elab kooli läheduses, selgus küsitlusest, et 39% (2017-51%) õpilastest ei tule jalgsi kooli, siiski on tulemused võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra paranenud. Osaliselt tulevad õpilased ühistranspordiga, aga paljud tuuakse ka autodega. Märkimisväärselt on tõusnud rattaga tulijate arv. Kooli hoovi on rajatud ka uus katusega rattaparka, mis selle võimaluse veelgi mugavamaks muudab. 

63% (2017-56%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. Enamus olid lasteaias puid istutanud (lõpetamise puhul), kuid oli ka neid kes ka mujal oli istutanud, aga pigem vähe. Lapsed olid ka lihtsalt juures olnud, kui täiskasvanu istutab. 

78% vastanutest on seisukohal, et puulehtede ja kulu põletamine sügisel või kevadel pole arukas tegu. Eelmisel aastal uurisime siinkohal, kas õpilased on ise lehti põletanud, aga küsimus oli pigem teoreetiline, kuna enamikel vastanutest pole maakodusid või aedu. Seetõttu sai küsimus ümber sõnastatud ja seekord uuritud õpilaste teadlikkust lehtede põletamise kahjulikkusest. Pigem arvatakse, et see ei ole arukas tegu. Samas ei saadud väga hästi ka küsimusest aru ja selle tõttu ei suutnud õpilased otsustada. Segaduse seas aga kõlas ühelt õpilaselt lõpuks ka korralik ja selge seletus miks on meile neid puulehti siiski vaja ja neid põletama ei peaks.  

Vaid 10% (2017-39%) õpilastest väitis, et nende peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti. Näitaja on võrreldes eelmise aastaga oluliselt paranenud. Pigem jääb harva toitu üle, kõik süüakse kodus enamasti ära ja ei osteta liiga palju toitu koju seisma. 

76% vastanute peredes süüakse igapäevaselt liha ja vorsti. Eelmisel aastal oli tulemus täpselt sama, seega püsib näitaja stabiilne. Mõned mainisid kohe ära, et nemad söövad rohkem kala. Liha on enamusel kogu aeg kodus olemas. Mainiti, et liha maitseb, rohkem süüakse kanaliha. Küsitlejad tutvustasid vastajatele liigse lihatarbimise keskkonnale kahjulikke mõjutegureid. 

Õpilastelt uuriti ka nende puuviljavaliku eelistuste kohta. Vaid 20% (2017 - 81%) vastanute peredest ei sööda suvel ja sügisel sageli võõramaist päritolu puuvilju (banaan, apelsin, virsik), sest saadaval on kodumaised viljad. Õpilased ise sellele varem mõelnud polnud, et tarbida puuvilju selle järgi, mille hooaeg Eestis on. Samas kõlas mitmelt poolt, et õunu siiski armastatakse ja süüakse päris palju just sügisel. Arvasid, et ehk satub mõnda muud troopilist puuvilja sellisel perioodil siis ka vähem koju kuna õunu on siis rohkem. Banaanid lihtsalt maitsevad. Küsitlusest järeldub, et õpilaste teadlikkust antud teemal tuleks tõsta. Ka kooli sööklas pakutakse paraku sageli puuviljaampsuks just banaani- või melonitükke. Tegelikkuses võiks valikus olla pigem kodumaine õun, porgand, kaalikas, kapsatükk. 

Elurikkus 

42% (2017-89%) õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. Oleme istutanud puid, osaleme Rohelise kooli projektis (mis aitab tõsta elurikkust), kooli territooriumil on kohatud isegi jänest, teati et 12.klass istutab igal aastal uue puu. Samas tuli õpilastelt siiski tagasiside, et suur osa territooriumist on asjalikult kasutamata. 7% arvab, et meie õuel on ala, mida ei niideta. Tegelikkuses seda ala hetkel pole olnud, aga oleks vaja, et hinnata taimekooslusi, mis Lasnamäe hoovis niitmata alal tekiks ja anda putukatele paremad elutingimused. 7B klassist arvasid 4 õpilast, et selle ala alla võib lugeda nt staadioni või aiaääres kitsal ribal kasvavat taimestikku. 

85% õpilastest leidsid, et meie kooli õuealal on loodud võimalused õuesõppeks ja 87% vastanutest on ka kooli õuealal toimunud õuesõppetundides viibinud ning selle käigus loodust uurinud. Enim on õuesõppetunde toimunud loodusõpetuse, geograafia ja bioloogia tundides. Samas vaid 15% küsitletutest väidab, et nad on uurinud, mis putukaid võib kooliõuel kohata. Uurinud on kõige rohkem 3C klass, teised klassid on märganud erinevaid putukaliike, aga neid pole otse uurinud. Nähtud on herilasi, mesilasi, lepatriinusid, liblikaid, sipelgaid, kärbseid. Nimetati ka ämblike, aga nemad ei kuulu putukate hulka.  

25% (2017-58%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid. Arvati, et võiks olla rohkem, tehti ettepanek teha ka suurematele õpilastele mingi ala, kus nemad saaksid ronida, nt parkuur alad. Statistika on huvitav, sest eelmisel aastal oli võimalusi veelgi vähem, aga siis oli õpilaste hinnang positiivsem. Järeldus on, et käiakse rohkem õues, tuntakse puudust liikumisvahenditest ja -aladest.  

Vaid 12% (2017-68%) õpilastest ei oska öelda, millised puud ja põõsad kooliõuel kasvavad. Seega on teadlikkus olulisel määral tõusnud. Enamus teadsid vähemalt 3 liiki. Kõige rohkem nimetati kaske, pärna, kuuske, vahtrat, tamme, pihlakas, õunapuu. 73% õpilastest teadis, et kooliõuel kasvab ka lilli. Mainiti  et õuesõppealal peenral kasvatatakse, treppidel pottides, mõned aga pole üldse näinud kooliõuel lilli. 83% teadis ka, et kooli territooriumil puudub ala, mida ei niideta. Õpilastele selgitati küsitluse käigus, miks oleks selline ala elurikkuse seisukohast oluline. Mõned õpilased arvasid, et kooliõue kaugemas nurgas siiski on niitmata ala.  

62% (2017-77%) õpilastest ei olnud kooliõues puude küljes märganud ühtki pesakasti, ehkki eelmisel kevadel sai õuele mitu pesakasti paigaldatud. Samas puudub info, kas linnud need kastid pesitsuspaigana omaks võtsid. Staadioni juures puu otsas on märgatud varese pesa. 

59% (2017-45%) õpilastest on märganud, et koolis on mõned hästi kujundatud nurgad toataimedega. Mainiti, et need paiknevad esimesel korrusel, õues, loodusõpetuse klassis (A422). 98% õpilastest väitis, et klassides on toataimi. Võiks olla mõnes klassis rohkem, 3C algul ei teadnud mõistet „toataim“. Oldi ühel arvamusel, et igas klassis peaks olema toataimi. On ka klasse, kus pole ühtki toataime. Käesoleval aastal koostab üks 9. klassi õpilane loovtööd Kuristiku Gümnaasiumi sisehaljastuse kaardistamiseks. Selle käigus peaks selguma meie majas kasvatatavate toataimede arv ja levinumad liigid. 

Meri ja rannik 

76% (2017-91%) vastanutest on leidnud rannast tühje plastpudeleid. Õpilased on leidnud tühje plastpudeleid Pirita rannas, kuid mitte väga tihti. 

8% (2017-21%) õpilastest on rannas õlist vett näinud. Nimetati õlilaike Pirita rannas. Õpilastelt küsiti ka, kas Läänemeri on nende hinnangul puhas. 42% vastas sellele küsimusele jaatvalt, 58% eitavalt. Toodi välja, et Läänemeri on puhas võrreldes kusagil reisil nähtud merega ja et Läänemeres kõlbab ujuda. 

79% (2017-66%) õpilastest ei toida talvel veelinde. Avaldati arvamust, et linnud peavad ise hakkama saama, õpilased ei käi talvel mere ääres. Teadlikkus on tõusnud ja nüüd ollakse teadlik põhjustest, miks seda teha ei tohi. Küsitlejad selgitasid vastajatele veelkord veelindude talvise vale toitmisega seotud ohtusid. 

53% (2017-62%) vastanutest on käinud klassiga õppekäigul mere ääres, kohtadena nimetati Aegna saart, Naissaart ja Kihnu saart. Tõenäoliselt oli õppekäikude arv eelmisel aastal suurem seetõttu, et KIK õppekäike sai suuremas mahus ja tihti uuriti nende käigus rannikut ja merd. 58% (2017-96%) õpilastest on kuulnud õppetundides infot mere saastumise kohta. Räägitakse loodusõpetuses, keemias, bioloogias, geograafias. 53% (2017-34%) on näinud veekogus sinivetikaid, kohana nimetasid õpilased Pirita randa. 

Paranenud on õpilaste teadlikkus reovee teekonnast, aga endiselt ei oska 55% (2017-70%) vastanutest vastata, kuhu läheb meie reovesi. Vanemad õpilase valdavalt teadsid, et reovesi läheb veepuhastusjaama  Paljassaare poolsaarel. 

Õpilastelt uuriti, kas nende hinnangul on põhjust muret tunda liikide säilimise pärast maailma mereelus, vastused jagunesid täpselt pooleks – 50% arvab, et on põhjust muretsemiseks. Arvati, et plastik kahjustab veeloomade tervist, liike jääb vähemaks. Kui üks liik välja sureb, siis pole teisel liigil ka enam midagi süüa ja et prügi on varsti rohkem kui vees loomi. 

Tervis ja heaolu 

89% (2017-82%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Siiski tuli ka arvamus, et koridorides on liiga vähe ruumi. Ruumipuuduse tõttu on mõnele puhkealale viimastel aastatel klassiruum juurde ehitatud ja lapsed tunnetavad ruumipuudust teravalt. Alternatiivina pakutakse ju samas liikumisvahetunde aulas ja võimlas.  

77% õpilastest on oma hinnangul piisavalt õues, tulemus on täpselt võrdne eelmisel aastal saaduga. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues ei meeldi olla või et loetakse toas raamatut. 

 38% (2017-77%) õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla, jaatavalt. Põhjendustena, miks koolis ei meeldi,  toodi välja pidev müra ja karjumine, rahu ei ole. Samuti soov, et tunnid oleks aktiivsemad ja lõbusamad ja et kool algab liiga vara. 41% õpilastest on teadlik, mida tähendab kiusamisvaba keskkond. Mainiti küberkiusamist, mis on levinud ja ka seda, et mõni õpetaja kiusab.  

91% õpilastest teab, millistes koolimaja piirkondades on nutitelefoni kasutamine koolipäeva ajal keelatud. Teatakse ka, et sööklas ja tundide ajal ei tohi telefoni kasutada.  

2% (2017-50%) õpilastest on kogenud liikumispause tundide ajal. Öeldi, et seda tuleb ette väga harva, vaid 1-2 tunnis on kogetud või istumise vahele liikumispause tehtud. Tulemusest järeldub, et taas on vaja tõsta õpetajate teadlikkust ja pakkuda võibolla ka koolitust, kuidas siiski igas ainetunnis on võimalik liikumist ainealase tegevusega ühildada. Õpilased väitsid, et soovivad igal juhul rohkem liikumispause. 

Kooli tervishoiu kabinetti kasutab sageli 8% küsitletutest, toodi välja, et seal käiakse ainult hädavajadusel.  

42% (2017-71%) õpilastest peseb enne söömist käsi. Tuuakse välja, et käsi kuivatada on ebamugav – lapsi palju, kuivateid vähe, need on viletsad. Seetõttu jäävadki käed enamasti pesemata. 

91%  (2017-98%) õpilastest arvab teadvat, mis on tervislik toit, aga vaid 73% (2017-71%) sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju. Õpilased ütlesid, et puhvetis võiks müügil olla kodujuust. Puu- ja juurviljapalasid ei taheta võtta, sest õpilased on näinud, et neid sobratakse ja asi tundub ebahügieeniline.  

94% (2017-49%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Õpilased ütlesid, et toitu saab ka juurde, kui küsida. Soovitakse, et õpilased saaks ise toitu tõsta ja portsu suurust määrata. 39% (2017-61%) õpilastest väitsid, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu prügisse. Põhjuseks öeldi toidu kehv kvaliteet. Samas on rõõmustav, et ära visatava toidu hulk ja ka toidu prügisse viijate hulk on vähenenud.  

83% meie kooli õpilastest tunneb end koolis turvaliselt. Mainitakse küll, et kooli aia juures on kohatud süstlaid ja narkomaane ja valvuri tähelepanu on rohkem arvutis kui kooliuksest sisenevatel võõrastel inimestel.  

Energia 

91% (2017-75%) õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule. Õpilastelt tuli tähelepanek, et kodus teevad nad seda alati, aga koolis jääb klassiruumi tuli vahel põlema. 

70% (2017- 59%) jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei vaata. Vastustest selgus õpilaste arvamus, et nad jätavad seadme tööle pigem siis, kui plaanivad seda veidi aja pärast edasi vaadata. 

89% (2017-25%) kustutab ruumis tule, kui päike paistab. Probleemina nimetasid õpilased, et päiksepoolses klassis ei saa rahulikult õppida, kui päike silma paistab. Kui aga ruloo alla lasta, on ikka nii pime, et süüdatakse laetuli.  

12% (2017-26%) õpilastest teadis, et nende peres kasutatakse päikseenergia toimel töötavaid seadmeid, nimetati dekoratsioone, päikseenergia paneele, aialampe ja kalkulaatorit. 

Küsimusel, mitu tehnikavahendit või kodumasinat nende peres õhtu vältel töötab, vastas 3% (2017-21%) õpilastest, et töötab üle 10 seadme ja 30% (2017-15%) õpilastest, et üle 7 seadme. 1-3 elektrit tarbivat seadet töötab vaid mõnel protsendil küsitletutest.  

42% (2017-64%) küsitletute kodudes mängib telekas taustaks terve õhtu, kusjuures rohkem kui üks teler mängib korraga päris mitmes kodus. Samas toovad õpilased välja, et kodudes ei vaadata enam telerit ja et seda isegi pole kodus.  

Rohelisest energiast väitis end teadlik olevat 42% õpilastest. Mida vanemad olid küsitletud õpilased, seda rohkem teati päikse- ja tuuleenergiast. 

21% (2017-57%) õpilastest ei lülita ööseks arvutit välja ja 14% (2017-21%) õpilaste kodudes ei kustutata öösiti ka kõiki tulesid. 58% laeb oma telefoni, kui see on tühi, aga 38% teeb seda igal ööl, olenemata aku seisukorrast. Lühikese maa läbimiseks kasutab mootorsõidukit 20% peredest. Põhjendusena toodi, et poest tuleb tuua suurte kottidega süüa või on kiire ja pole aega ühistransporti kasutada. 

70% peab energia säästmist tähtsaks. Põhjendati, et siis on arve väiksem, seadmete lained mõjutavad aju. kõik vanemad õpilased peavad energia säästmist oluliseks  - tänapäevased energiaallikad pole igavesed. 27% väidab end teadvat, millele kulub nende kodus kõige rohkem elektrit (külmkapp, ahi, elektriradiaator, köögimasinad, telekas, arvuti). 

Transport 

90% õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. Põhjendati, et paljud vanemad toovad lapsi kooli. 81% (2017-90%) hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks ja 46% väitis, et neid segab autoliiklus kooli ees. Lapsed käiksid rohkem jala kui kooli ümbruses muudetaks liiklusskeemi. Õpilastelt tuli soovitus paigaldada suure värava ette lisavalgustus. Leiti ka, et kui olla ise tähelepanelik, siis on kõik hästi. Väga raske on sealset ülekäigurada turvaliselt ületada.  

29% (2017-52%) meie õpilastest tuleb hommikul jalgsi kooli. Õpilased ütlesid, et hommikuti on kiire, kuid pärast tundi lähevad jala koju. Samuti toodi põhjuseks lihtsalt mugavus ja see, et õues on pime ka. Koju läheb jalgsi juba 55% (2017-59%) õpilastest. 

35% (2017-12%) õpilastest kasutab kooli tulekuks jalgratast või rula. Hea on tõdeda, et rattaga käijate hulk on oluliselt kasvanud, paranenud on ka rataste hoidmise tingimused. Need, kes rattaga ei käi, tõid põhjuseks kauge elukoha või selle, et hommikul on liiga kiire.  

Kui õpilastelt küsiti, kumb transpordivahend saastab õhku nende arvates rohkem, kas auto või buss, arvas 30% (2017-72%) vastanutest, et auto. 70% (2017-28%) hinnangul oli suuremaks saastajaks buss. Õpilastele selgitati, et bussi mahub alati rohkem reisijaid kui sõiduautosse, seetõttu on ühistranspordiga liikumine keskkonnasõbralikum. Õpilased arvasid, et buss saastab rohkem, kuna kasutab diiselkütust. Vastused näitavad, et sel teemal on vaja lastele veel selgitustööd teha.  

Õpilastelt küsiti ka pereliikmete liiklemisharjumuste kohta. 38% (2017-86%) peredest kasutatakse päeva jooksul autot. 62% (2017-30%) õpilastest vastas, et nende pereliikmed kasutavad päeva jooksul ühistransporti. Ära mainimist leidis, et tallinna ühistransport on tasuta. 

Tallinna autovaba päeva üritusel osales vaid üks pere küsitletud laste hulgast. Põhjendusena toodi, et oma liikumisharjumusi on väga raske muuta.  

Õpetajate küsitluse kokkuvõte 

Elektroonilisele küsitlusele vastas 60 (2017-35) õpetajat. Järgnevalt on ära toodud õpetajate vastuste jagunemine ja sulgudes on kogu aeg märgitud eelmise aasta sama küsimuse tulemus, mis võimaldab andmeid võrrelda.  

71% (57%) vastanud õpetajatest ütles, et on oma ainetunnis käsitlenud ökoloogilise jalajälje teemat. 25% (37%) õpetajatest ei ole enda hinnangul teemat tunnis käsitlenud, 4% (6%) ei oska hinnangut anda. 

Õiglase kaubanduse (Fair Trade) kaubamärgi tähendust ja kasutusvaldkondi tunneb 92% (89%) õpetajatest, 5% (2%) vastanutest ei tunne seda märgistust ja  3% (9%) on Fair Trade logo kaupadel näinud, aga ei tea, mida see tähendab. 

75% (83%) küsitletutest on pere või õpilastega osalenud heategevus- või ühiskondliku initsiatiivi projektides nagu koristustalgud ja annetuste tegemine. 25% (17%) ei ole enda hinnangul heategevates aktsioonides osalenud. 

62% (62%) õpetajatest sorteerib kodus prügi, 30% (31%) sorteerib osaliselt, kogudes näiteks taara ja vanapaberi eraldi. 7% ei sorteeri prügi. Samas on 80 (86%) vastanute hinnangul prügi sorteerimine väga oluline, 13% (9%) ei oska teema olulisust hinnata ja ülejäänud 7% jaoks ei ole prügi sorteerimine oluline teema. 

26% (26%) õpetajate väitel jääb neil kodus sageli toitu üle ja see visatakse ära. 68% (69%) õpetajatest vastas, et toitu ei jää sageli üle ja 6% ei oska toidu raisku minemise kogust hinnata. 

83% (77%) õpetajatest ei põleta aias ega maakodus lehti, 17% (23%) sõnul tuleb lehtede põletamist ette. 

71% (68%) õpetajatest kasutab puhast vett kokkuhoidlikult, 10% (26%) ei säästa vett ja 19% (6%) ei oska oma veekasutusele hinnangut anda. 

Jalgsi või jalgrattaga tuleb hommikul tööle 18% (20%) meie kooli õpetajatest, 30% (31%) tuleb osaliselt bussiga, osaliselt jalgsi ja 52% (49%) kasutab tööle tulekuks sõiduautot. Küsimusele, milline on tema peamine liikumisvahend, vastas 46% õpetajatest, et auto ja 46% õpetajatest, et ühistransport. 8% vastanute hinnangul käivad nad kõige rohkem jala. 

Hommikuse kooliõuel toimuva liikluse turvalisust hinnates arvas 57% õpetajatest, et see pole turvaline, 34% ei osanud turvalisuse taset hinnata ja 9% arvas, et liiklus kooliõuel on turvaline. 

83% (75%) vastanutest kasutab meie kooliõue võimalusi õuesõppeks, 17% (25%) seda teinud ei ole. 75% (40%) õpetajatest arvab, et meie kooliõuel on õpilastele piisavalt tegelusvahendeid ja 25% (60%) hinnangul võiks neid rohkem olla. On selgelt näha, et liikumisvahendite ja – võimaluste hulk kooli õuel on paranenud.  

72% (89%) vastanute hinnangul võiksid õpilased iga päev veeta vähemalt ühe vahetunni õues, 25% (11%) arvas, et õuevahetunnis võiks käima noorem kooliaste. Üks vastaja arvas, et õuevahetunde ei peaks korraldama. 

84% (86%) õpetajate hinnangul kasutavad lapsed liigselt nutivahendeid, 6% (8%) arvab, et nutivahendeid ei kasutata ebamõistlikult palju ja 10% (6%) ei oska kasutust hinnata. 

58% (72%) õpetajatest on oma ainetundides kasutanud liikumist soodustavaid tegevusi ja mänge, 35% (20%) kasutab neid vahel harva ja 7% ei kasuta kunagi tunnis liikumistegevusi. Kui võrrelda õpetajate vastuseid õpilaste küsitluses selgunud tulemusega, kus vaid 2% õpilastest arvab, et tundides toimub liikumispause, tundub, et õpilaste ja õpetajate arusaam liikumisest on erinev. 

Klassiga on õppekäigul looduses käinud 73% (71%) õpetajatest, 27% (29%) ei ole seda aasta jooksul teinud. 

Koolisöökla toiduportsjoni kohta arvas 74% (54%) vastanud õpetajatest, et see on tervislik, 20% (32%) ei osanud portsjoni kvaliteeti hinnata ja 6% (14%) hinnangul ei vasta see nõuetele. 

62% (71%) vastanutest sööb koolis salatit, juur- ja puuvilja. 32% (23%) võtab ise kodust tervisliku toidu kaasa ja 6% ei söö koolis viibides eelpool nimetatud tooteid. 

Klassist lahkudes kustutab vahetunniks tule 70% (63%) õpetajatest, 26% (29%) teeb seda vahetevahel ja 4% (8%) ei kustuta ruumist lahkudes tuld. 

Küsisime sel aastal õpetajatelt ka kaks uut küsimust, kuna selle aasta üks põhiteemadest on „transport“. Küsimusele, kas tema hinnangul on hommikune liiklus kooli eest turvaline, vastas 18% vastanutest jaatavalt. 41% ei osanud liiklusolukorda kooliõuel hinnata ja 41% arvas, et see ei ole turvaline. Õpetajatelt uuriti ka nende pere peamise liiklusvahendi kohta. 43% peredes on põhiliseks liikumisvahendiks auto, 42% eelistab ühistransporti ja 13% väidavad, et nende peredes liigutakse põhiliselt jalgsi. 

Keskkonnaanalüüsi küsimused õpilastele:

Transport

1. Kas hommikul on kooli ees palju või vähe autosid?
2. Kas hommikune liiklus kooli ees on turvaline?
3. Kas sa tuled hommikul jalgsi kooli? Kui ei, siis miks?
4. Kes tuleb kooli jagrattaga, tõukerattaga? Millised probleemid sellega seoses on tekkinud?
5. Kumb transpordivahend saastab sinu arvates rohkem - buss või auto?
6. Millise transpordivahendiga liiguvad päeva jooksul sinu pereliikmed?
7. Kas sinu pere osales Tallinna autovaba päeva üritusel?
8. Kas autoliiklus kooli ees segab sind?

Globaalne kodakondsus

1.  Kas tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu maailmas? 

2.   Kas sa pead oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist kogu maailmas? 

3.  Kas sa tead midagi „Fair Trade“(õiglase kaubanduse) kaubamärgistusest.    

4.  Kas koolis on käsitletud ökoloogilise jalajälje teemat? Kas sa tead, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada? 

5.  Kas koolis on räägitud kliimamuutuse mõjust maailmale? Kas sa tead, mis on kliimamuutus? 

6. Kas sa oled osalenud koos pere või klassiga keskkonnateemalistes heategevusprojektides? (koristustalgud, loomade varjupaik, Teeme ära!, maailmakoristuspäev, sõpruskoolid teistes riikides) 

7. Kas õppetöös kasutatakse teiste maade muinasjutte ja muusikat? 

8. Kas meie koolis rõhutatakse, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu? 

9. Kas koolis tutvustatakse teiste maade kombeid ja toitu? 

Prügi ja jäätmed

1.  Kas teil sorteeritakse kodus prügi? 

2. Kas sa tead kuidas sorteerida prügi õigesti? 

3. Kas prügi sorteerimine on oluline? 

4. Kas sa viskad koolis oma prügi õigesse prügikasti? 

5. Kas sa viskad prügi maha? 

6. Kas sa viskad vanad/väikseks jäänud riided prügikasti  või teed nendega midagi muud? 

7. Kas sa saaksid midagi teha, et prügi oleks vähem? 

8. Kas sorteerimata olmeprügist on võimalik ka midagi kasulikku toota? 

9. Kas sa tead, kuhu viia ohtlik prügi? 

10. Kas sina ja su pere või tuttavad osalesid 15.09 Maailmakoristuspäeval? 

11. Kas teie kodus kasutatakse:
*Pabertaskurätte
*Paberkäterätte
*Väikeseid kilekotte poest
*Ühekordseid nõusid 

Puhas vesi

1.      Kuidas hindad enda vee kasutust? Skaalal 1-5, millest 1 on väga vähe ja 5 liiga palju. 

2.      Kas sinu meelest peaks inimesed vähem vett kasutama? 

3.      Kas sa tead, mida tähendavad kaks nuppu tualettpoti loputuskastil? 

4.      Kas kasutad rohkem sooja või külma vett? Sooja/ külma 

5.      Kas käid vannis või dušši all? vann/ dušš 

6.      Kas sinu peres pestakse nõusid käsitsi või nõudepesumasinaga? käsitsi/ masinaga 

7.      Kui palju sa päevas vett joogina tarbid? alla 1L/ ligikaudu 1L/ üle 1L 

8.      Kas sa paned hambaid pestes vee kinni? 

9.      Kas kasutad kraanivett joogiveena või eelistad pudelivett/gaseeritud vett? 

Kliimamuutused

1.      Kas tuled hommikul jala kooli? 

2.      Kas joote kodus sageli pudelivett? 

3.      Kas sa sööd suvel ja sügisel sageli troopilisi puuvilju, nagu banaan, virsik, apelsin, vaatamata sellele, et Eestis on sellel ajal palju kohalikke marju ja puuvilju? 

4.      Kas teie pere sööb sageli liha ja  vorsti? 

5.      Kas teie peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti? 

6.      Kas puulehtede ja kulu põletamine sügisel on sinu hinnangul arukas tegu? 

7.      Kas sa oled istutanud mõne puu? 

8.      Kas teie pere kasutab nt ürituste korraldamisel ühekordseid nõusid? 

9.      Kas oled kuulnud kliimamuutuste põhjustest? 

Elurikkus

1.      Kas kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks?

2.      Kas meie koolis on esteetiliselt hästi kujundatud loodusnurk taimedega? 

3.      Kas meie kooli õuealal on loodud võimalused õuesõppeks? 

4.      Kas meie kooli õuealale on paigaldatud lindudele pesakaste või toidumajakesi? 

5.      Kas oled kooli õuel kasvavatel puudel märganud linnupesi? 

6.      Kas sa tead, millised puu-ja põõsaliigid kasvavad kooli territooriumil? 

7.      Kas olete õues õppinud ja loodust uurinud? 

8.      Kas kooli territooriumil on ala, mida ei niideta? 

9.      Kas oled uurinud, millised putukad elavad kooli territooriumil? 

10.  Kas klassides on toataimi? 

11.  Kas sa tead, mitu olmejäätmete ja biojäätmete prügikonteinerit on kooli õuealal? 

12.  Kas kooliõuel kasvatatakse lilli? 

13.  Kas õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid? 

Meri ja rannik

1.      Kas oled leidnud rannast tühje plastpudeleid ? 

2.      Kas oled rannas näinud õlist vett? 

3.      Kas Läänemere vesi on sinu hinnangul piisavalt puhas? 

4.      Kas oled talvel toitnud veelinde? 

5.      Kas teete klassiga õppekäike mere äärde? 

6.      Kas õppetundides räägitakse mere saastumisega seonduvatel teemadel? 

7.      Kas oled suvel vees näinud sinivetikaid? 

8.      Kas sinu hinnangul on põhjust muret tunda liikide säilimise pärast maailma mereelus? 

Tervis ja heaolu

1.      Kas sa saad koolis piisavalt liikuda, nii palju, kui soovid? 

2.      Kas sa oled nädalavahetusel piisavalt õues? 

3.      Kas sa käid vahetunnis õues? 

4.      Kas sulle meeldib koolis olla? 

5.      Kas sa tead, kus koolimajas ei tohi kasutada nutitelefoni? 

6.      Kas sa tead, mis on kiusamisvaba keskkond? 

7.      Kas õppetunnis toimuvate tegevuste ajal on liikumispausid? 

8.      Kas sa külastad tihti kooli tervishoiu kabinetti? 

9.      Kas sa pesed käsi enne söömist? 

10.  Kas sa tead, milline on tervislik toit? 

11.  Kas sa sööd koolis salatit, puu- ning aedvilju? 

12.  Kas sinu jaoks on meie koolisöökla toiduportsjon piisav? 

13.  Kas sul jääb koolisööklas sageli toit järgi? 

14.  Kas sa tunned end koolis turvaliselt? 

Energia kasutamine

1.      Kas unustad ruumist lahkudes tihti tule põlema? 

2.      Kas jätad arvuti või teleka tööle, isegi kui ei kasuta/vaata neid? 

3.      Kas paned päeval toas tule põlema, kui Päike paistab? 

4.      Kas kasutate perega mootorsõidukit (autot) lühikese maa läbimiseks? 

5.      Kas teil kodus kasutatakse päikseenergia toimel töötavaid seadmeid? 

6.      Kui mitu kodumasinat/tehnikavahendit teil õhtuti elektri abil töötavad? 

7.      Kui teadlik sa oled rohelisest energiast? 

8.      Kas kustutate kõik tuled ööseks, kui magama lähete? 

9.      Kas teie kodus mängib telekas terve õhtu? 

10.  Kas sa lülitad ööseks arvuti, arvutiseadmed välja? 

11.  Kas sa arvad, et energia säästmine on tähtis? Miks sa nii arvad? 

12.  Millal sa oma telefoni laadima paned? (1.kui tühjaks saab, 2.iga öö – olenemata akuseisundist, 3.kogu aeg kodus olles on laadimas). 

13.  Kas sa tead, mille peale kulub kodus kõige rohkem elektrienergiat? 

Küsimustik õpetajatele

1.      Kas oled oma ainetundides käsitlenud ökoloogilise jalajälje teemat?

2.      Kas sa tead, mida tähendab Fair Trade kaubamärgistus?

3.      Kas oled osalenud pere või klassiga heategevus- või ühiskondliku initsiatiivi projektides (annetused, koristustalgud??

4.      Kas sa sorteerid kodus prügi?

5.      Kas prügi sorteerimine on sinu jaoks oluline?

6.      Kas sa kasutad enda hinnangul kokkuhoidlikult puhast vett?

7.      Kas sa tuled hommikul jalgsi või jalgrattaga tööle?

8.      Kas sinu peres jääb sagely toitu üle ja see visatakse ära?

9.      Kas sa põletad aias või maakodus sügisel lehti?

10.  Kas sinu klassis on toataimi?

11.  Kas meie kooli õuel on sinu hinnangul piisavalt tegelusvahendeid?

12.  Kas õpilased võiksid sinu hinnangul iga päev vähemalt ühe vahetunni õues veeta?

13.  Kas oled viimase aasta jooksul käinud õpilastega looduses õppekäigul?

14.  Kas õpilased kasutavad sinu hinnangul liigselt nutivahendeid?

15.  Kas sa kasutad oma ainetunnis liikumist soodustavaid tegevusi/mänge?

16.  Kas sinu hinnangul on koolisöökla toiduports tervislik?

17.  Kas sööd koolis salatit, puu-ja köögivilju?

18.  Kas kustutad vahetunniks klassis tule?

19.  Kas hommikune liiklus kooli ees on sinu hinnangul turvaline?

20.  Milline on sinu peamine liikumisvahend?
21. Kas oled  õppeaasta jooksul vähemalt korra viinud läbi ainetunni õues?