Otse põhisisu juurde

Leitud riiete ja jalanõude taaskasutus

Maailmas toodetakse ja ostetakse iga päev miljoneid
riideesemeid ja jalatseid. Vaadates kiirmoepoodides allahindluste ajal kõrguvaid tohutu suuri kuhilaid kohe-kohe moest välja minevaid särke ja pükse, tekib hirm. Kuhu kõik see toodetud ja üle jääv kraam pannakse? Kui palju maakera ressurssi selline asjatu tarbimine ära kasutab?
Ka meie koolis tekib igal aastal suur hulk jalatseid ja riideid, mille lapsed kooli unustavad, kaotavad või jätavad, kuna esemed on neile üleliigseksvõi väikseks jäänud. Kogume need kokku, sorteerime ja korraldame juba mitmendat aastat jaanuaris nädala aja jooksul omamoodi tasuta rõivaste laada. 07.01-09.01 oli endistel omanikel võimalik oma kadunud esemed uuesti üles leida ja kasutusse võtta. 10. ja 11. jaanuaril on väljapanek avatud kogu kooliperele, kes võivad asjade hulgast endale meeldivad ja sobivad esemed välja valida ja kaasa võtta.
Sellisel moel püüame anda oma väikse panuse rõivaste ja jalatsite aktiivsesse taaskasutusse suunamisel. Peale jagamist alles jäänud jalatsid ja rõivid pakime kokku ja viime uuskasutuskeskusesse.
Prügisse viskamine on alati kõige kiirem ja mugavam moodus. Keskkonna säästmise nimel püüame aga teisiti tegutseda ja ka laste hulgas taaskasutust ning keskkonna säästmist propageerida.
K.Kisel
Image may contain: stripes and indoor
Image may contain: shoes
No photo description available.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Maa päeva viktoriin

3. -6. klassid tähistasid saabuvat Maa päeva vahva, tempoka ja kaasakiskuva keskkonnaviktoriiniga. Initsiatiiv selliseks ürituseks tuli õpilaste poolt viimasel Rohelise kooli koosolekul. Õpilased arvasid, et taoline võistlus aitaks kaasa õpilaste teadlikkuse tõstmisele. Viktoriin toimus 19. aprillil, võisteldi kahes vanusekategoorias: 3.-4. klass ja 5.-6. klass. Iga klass pani välja 3-liikmelise võistkonna, ülejäänud õpilased elasid mängulisele Kahoot-viktoriinile elavalt kaasa. Küsimused olid põnevad ja arendavad, näiteks said õpilased teada, et Eestis raiutakse iga minuti jooksul 1000 puud, et turvas on taastumatu loodusvara, et Eestis on alates pandipakendi süsteemi käivitumisest kokku kogutud 3,5 miljardit pandipakendit, aga ka, et alumiiniumpurk laguneb looduses 200-500 aastat ning plastpudel maa sisse maetuna koguni kuni 1000 aastat. 3.-4. klasside arvestuses oli võistlus üsna tasavägine. Veebipõhine viktoriin mängis lisaks veel vingerpussi ja ei näidanud terve mängu jooks