Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 
Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 



14. jaanuar 2019, nr. 3 
Tallinn  
Algus 14.00, lõpp 14.45 
Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus 
Protokollis: Ly Melesk 
Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, lapsevanem K. Ratassepp, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär ja 13 õpilast 4.b, 5. c,  4.a, 8.c, 9.a, 7.b klassist   

Päevakord: 
1.      Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias 
2.      Sooja kampsuni päeva korraldamine 
3.      Ressursikulu analüüs 
4.      Lindude toitmine 
5.      Maa päeva tähistamine aprillis 

1. Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias 
Karmen kisel avaldas kahetsust, et kohal polnud ühtki gümnaasiumi õpilaste esindajat, II ja III kooliaste olid mitme liikmega esindatud. Alates käesolevast aastast ei avaldata protokollides enam õpilaste nimesid seoses andmekaitse seaduse karmistumisega. Õpetajad Luugus ja Melesk, käisid koolitusel, kus tutvustati võimalusi kooli õuel söödavate taimede kasvatamiseks. Küsimus on,kas ühineme 2019.a linnaaianduse kavaga,mis eeldab, et jaanuari lõpuks tuleb saata vabalt vormistatud aiaplaan koos seletuskirjaga, veebruaris teha kulude planeerimine ja täpsustused ja osaleda aiandusteraapia seminaril. Märtsis toimuks seminar kogemuste jagamiseks ja mais tuleb saata plaanid 2020.a hooajaks. Kuna meil pole plaani projekti lausa suure linanaiana ette võtta nagu Laagna aias tehti (Vaata kodukat: https://lasnaidee.ee/laagna-aed/ ), sest suvel jääks taimed mingil ajal kastamata ja kipuks ilmselt kastides ja konteinerites kuivama, võiks ehk katsetada lihtsalt mõne huvitava istumisalustega seotud lahendusega, nagu tehti Saksa Gümnaasiumis, kus põneva projektina õpilased ehitati pingid ja haljastati loodusõpetuse ja kunstiõpetuse tundide raames: http://www.saksa.tln.edu.ee/galerii2013/index.php?/category/541 
Seal võeti asi muidugi ka väga suurelt ette, aga kui saaks 1-2 sellist pinkigi, oleks võimalik istutamist ja taimede vastupidavust katsetada. 
4. klassi õpilane avaldas arvamust, et kui temal on suvel igav, siis tuleks ta hea meelega taimi kastma. Õpetaja Kisel arvas, et kõige vastupidavamad kuivale on erinevad ürdid ja maitsetaimed nagu liivatee, piparmünt, murulauk jmt. Õpilased avaldasid arvamust, et istealuseid ja pinke oleks õuele kindlasti vaja. Ehk on võimalik tellida või siis tööõpetuse tundides valmistada selliseid, kuhu istutuskastid sisse saaks panna. 


OTSUSTATI: 
1.1. Kisel uurib majandusjuhatajalt ja direktorilt, millised oleks kooli võimalused antud projekti toetada ja kas ja kuhu selliseid pinke võiks paigaldada 
1.2. Kutsuda järgmisele koosolekule 8. B õpilane S. S. rääkima Laagna aia projektist, kus ta osales 

2. Sooja kampsuni päev 

Luugus rääkis, et sooja kampsuni päeva tähistatakse belglaste algatusel alates 2005. aastast. Sel aastal tähistatakse seda 12. veebruaril ja teemaks on seekord transport ning energia kliimamuutuste aspektist. 7-10 aastaste õpilastega sobib sel päeval arutamiseks hästi ka Rohelise Kooli kodulehel olev materjal „Hiiglane Hiid saab pahaseks“. https://www.google.com/search?q=hiiglane+hiid&rlz=1C1GGRV_enEE811EE811&oq=hiiglane+hiid&aqs=chrome..69i57.3679j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8 
See slaidimaterjal sobib suurepäraselt ühe loodusõpetuse tunnis sisustamiseks I ja II kooliastmes, ka tööülesanded ja arutlusküsimused on juures, toetab igati õppekava ja võimaldab õpilastel oma keskkonnakäitumist energia kasutamise aspektist analüüsida. 12. veebruaril võiks koolipere riietuda soojadesse kampsunitesse, et saaks kütte klassiruumides 1,5 peale keerata ja sellega energia säästmist propageerida. Loomulikult sõltub lõplik otsus ilmaoludest õues sel ajal, aga kui pole väga külm, oleks hea lastele Sooja kampsuni päeva ideest rääkida (klassijuhataja tunnis 5-10 minutit). Väga hästi sobib temaatilise arutluse algatamiseks ka see lihtne Euroopa Komisjoni sõnadeta filmiklipp: 

OTSUSTATI: 
2.1. 12. veebruarile eelnevas klassijuhataja tunnis räägitakse energia säästmisest ja sooja kampsuni päeva ideest 
2.2. 12. veebruaril keerame kütte klassiruumides võimalusel 1,5 peale 

3. Ressursikulu analüüs  

Aire Luugus andis teada, et Rohelise kooli vahearuande tegemiseks tuleb kevadel aprilli alguseks koos õpilastega taas koostada ressursikulu analüüs. K. Näär ja K. Vooglaid saavad andmed A. Suursaarelt ja selle töö saab koos 10. klassi õpilastega ainetunni raames ära teha. 

OTSUSTATI: 3.1. K. Näär ja K. Vooglaid jagavad ressursikulu teemad ja saadavad tulemuse hiljemalt 12. aprilliks A. Luuguse ja K. Kiseli mailile 

4. Lindude toitmisest kooliõuel 

Lapsevanem ja õpetaja K. Ratassepp andis teada, et tema klassis tuli õpilaste poolt algatus kooli hoovi madalamatele puuokstele rasvapallikeste riputamiseks, et toita väikseid linde. Õpilased tõid ise lindude toidu kooli ja rasvapallide riputamine toimub 16.jaanuaril. Pallid on soodsad ja kestavad kaua, seemnete panek oleks tülikas ja läheks kulukaks. Kisel ja Luugus ütlesid, et algatus on tervitatav, algklasside õpetajad võiks seda klassides tutvustada ja kui on veel õpilasi, kes soovivad lindude toitmisele karmidel talvekuudel kaasa aidata, siis võib rasvapalle tuua ja kasvõi üheskoos klassiga puude külge riputama minna. Kooli territoorium on suur ja ka puid on palju – tõsi küll, suurte puude oksad on laste jaoks liiga kõrgel. Rasvapallide riputamiseks sobib hästi pehme nöör, tuleb hoolega jälgida, et riputamise käigus talvistele habrastele puuokstele viga ei tehtaks. 

5. Maa päeva tähistamine  
Luugus rääkis, et ametlikult tähistatakse Maa päeva sel aastal 22.04. meie koolis toimuvad sündmused nädala enne koolivaheaega. 18. aprillil on planeeritud 1. klasside iluõunapuude istutamine. Puud tuuakse meile projekti raames ja istutavad õpilased koos juhendajaga. Kisel avaldas arvamust, et hea oleks, kui saaks kolm puud, nii et iga 1. klass saaks oma puu.  Spetsialist tuleb veel eelnevalt olusid hindama ja vaatama, kuhu oleks ilupuude ansambel parem istutada. 
Maa päeva puhul toimuvad ka keskkonnaviktoriinid I ja II kooliastmes. I kooliastme viktoriiniks koostame küsimused järgmisel keskkonnatöörühma koosolekul, mis toimub 11. märtsil. 

OTSUSTATI: 
5.1. Korraldada keskkonnaviktoriin I ja II kooliastmele 
5.2. koostada küsimused viktoriiniks Rohelise kooli töörühma poolt 
5.3. Korraldada järgmine töörühma koosolek 11. 03.2019

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Osalesime taas Rohejahil

Juba traditsiooniliselt kogume igal talvel alumiiniumist küünlaümbriseid ja vanaelektroonikat. Nii ka sel aastal. Selle aasta "saak" oli küll veidi tagasihoidlikum kui eelnevatel aastatel, ent saime siiski anda oma panuse keskkonnasõbralikkuse poole liikumisel. Aitäh kõigile kogujatele!  

Toimus järjekordne Rohelise kooli veebiseminar teemal "Elurikkus ja õueala"

9. aprillil toimus Rohelise kooli võrgustikuseminar teemal "Elurikkus ja õueala". Osalejad said kuulda ettekandeid põnevate ideedega, kuidas antud teemasid Rohelise kooli igapäevaelus ja õppetöös käsitleda.  Väga vahva idee tuli Laupa koolilt, kus abituriendid külvasid kevadel porgandiseemneid kingituseks sügisel kooli asutvatele 1. klasside õpilastele. Vahvaid mõtteid oli veelgi, nagu näiteks vanade T-särkide ribadest istumisaluste punumine või toalilledele puidujääkidest nimesiltide tegemine.

Osalesime õpilaskonverentsil "Lasnamäe - nutikas ja keskkonnasõbralik linnaosa"

11. aprillil toimus Lindakivi kultuurikeskuses keskkonnateemaline õpilaskonverents. See oli juba teine omalaadne. Seekord kandis see pealkirja "Lasnamäe - nutikas ja keskkonnasõbralik linnaosa". Konverentsi korraldavad Lasnamäe koolid ning seekord oli võõrustaja rollis Lasnamäe Vene Gümnaasium. Konverentsil osalesid kokku 8 Lasnamäe kooli esindajad. Päeva esimeses pooles kuulati ettekandeid kliimamuutustest, kaasavast eelarvest Lasnamäe keskkonnasõbralikumaks muutmisel ja õppeaedade loomisest ning hooldamisest. Samuti korraldati lühike ekskursioon Lasnamäe vaatamisväärsustega tutvumiseks. Pärast lõunapausi viis iga osalenud kool läbi töötoa teemal "Vanade asjade uus elu".  Meie kooli tiimis olid Annabel Ader ja Lisandra Leisson 9.d klassist, Helle Pallas, Mariete Teder, Grete Värnik ja Kendra Marjapuu 7.b klassist, Kristina Kolesova 9.a klassist, õpetajad Liis Klimov, Jana Zebergs ja Külli Ratassepp ning koolijuht Aivi Osman.  Annabel ja Lisandra viisid läbi meie ko