Otse põhisisu juurde

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 
Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll 



14. jaanuar 2019, nr. 3 
Tallinn  
Algus 14.00, lõpp 14.45 
Juhatasid: Karmen Kisel, Aire Luugus 
Protokollis: Ly Melesk 
Võtsid osa: õpetajad H. Kivila, K. Vooglaid, lapsevanem K. Ratassepp, Ele-Marika Sooväli, Katrin Näär ja 13 õpilast 4.b, 5. c,  4.a, 8.c, 9.a, 7.b klassist   

Päevakord: 
1.      Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias 
2.      Sooja kampsuni päeva korraldamine 
3.      Ressursikulu analüüs 
4.      Lindude toitmine 
5.      Maa päeva tähistamine aprillis 

1. Söödavate taimede kasvatamine õppeasutuse aias 
Karmen kisel avaldas kahetsust, et kohal polnud ühtki gümnaasiumi õpilaste esindajat, II ja III kooliaste olid mitme liikmega esindatud. Alates käesolevast aastast ei avaldata protokollides enam õpilaste nimesid seoses andmekaitse seaduse karmistumisega. Õpetajad Luugus ja Melesk, käisid koolitusel, kus tutvustati võimalusi kooli õuel söödavate taimede kasvatamiseks. Küsimus on,kas ühineme 2019.a linnaaianduse kavaga,mis eeldab, et jaanuari lõpuks tuleb saata vabalt vormistatud aiaplaan koos seletuskirjaga, veebruaris teha kulude planeerimine ja täpsustused ja osaleda aiandusteraapia seminaril. Märtsis toimuks seminar kogemuste jagamiseks ja mais tuleb saata plaanid 2020.a hooajaks. Kuna meil pole plaani projekti lausa suure linanaiana ette võtta nagu Laagna aias tehti (Vaata kodukat: https://lasnaidee.ee/laagna-aed/ ), sest suvel jääks taimed mingil ajal kastamata ja kipuks ilmselt kastides ja konteinerites kuivama, võiks ehk katsetada lihtsalt mõne huvitava istumisalustega seotud lahendusega, nagu tehti Saksa Gümnaasiumis, kus põneva projektina õpilased ehitati pingid ja haljastati loodusõpetuse ja kunstiõpetuse tundide raames: http://www.saksa.tln.edu.ee/galerii2013/index.php?/category/541 
Seal võeti asi muidugi ka väga suurelt ette, aga kui saaks 1-2 sellist pinkigi, oleks võimalik istutamist ja taimede vastupidavust katsetada. 
4. klassi õpilane avaldas arvamust, et kui temal on suvel igav, siis tuleks ta hea meelega taimi kastma. Õpetaja Kisel arvas, et kõige vastupidavamad kuivale on erinevad ürdid ja maitsetaimed nagu liivatee, piparmünt, murulauk jmt. Õpilased avaldasid arvamust, et istealuseid ja pinke oleks õuele kindlasti vaja. Ehk on võimalik tellida või siis tööõpetuse tundides valmistada selliseid, kuhu istutuskastid sisse saaks panna. 


OTSUSTATI: 
1.1. Kisel uurib majandusjuhatajalt ja direktorilt, millised oleks kooli võimalused antud projekti toetada ja kas ja kuhu selliseid pinke võiks paigaldada 
1.2. Kutsuda järgmisele koosolekule 8. B õpilane S. S. rääkima Laagna aia projektist, kus ta osales 

2. Sooja kampsuni päev 

Luugus rääkis, et sooja kampsuni päeva tähistatakse belglaste algatusel alates 2005. aastast. Sel aastal tähistatakse seda 12. veebruaril ja teemaks on seekord transport ning energia kliimamuutuste aspektist. 7-10 aastaste õpilastega sobib sel päeval arutamiseks hästi ka Rohelise Kooli kodulehel olev materjal „Hiiglane Hiid saab pahaseks“. https://www.google.com/search?q=hiiglane+hiid&rlz=1C1GGRV_enEE811EE811&oq=hiiglane+hiid&aqs=chrome..69i57.3679j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8 
See slaidimaterjal sobib suurepäraselt ühe loodusõpetuse tunnis sisustamiseks I ja II kooliastmes, ka tööülesanded ja arutlusküsimused on juures, toetab igati õppekava ja võimaldab õpilastel oma keskkonnakäitumist energia kasutamise aspektist analüüsida. 12. veebruaril võiks koolipere riietuda soojadesse kampsunitesse, et saaks kütte klassiruumides 1,5 peale keerata ja sellega energia säästmist propageerida. Loomulikult sõltub lõplik otsus ilmaoludest õues sel ajal, aga kui pole väga külm, oleks hea lastele Sooja kampsuni päeva ideest rääkida (klassijuhataja tunnis 5-10 minutit). Väga hästi sobib temaatilise arutluse algatamiseks ka see lihtne Euroopa Komisjoni sõnadeta filmiklipp: 

OTSUSTATI: 
2.1. 12. veebruarile eelnevas klassijuhataja tunnis räägitakse energia säästmisest ja sooja kampsuni päeva ideest 
2.2. 12. veebruaril keerame kütte klassiruumides võimalusel 1,5 peale 

3. Ressursikulu analüüs  

Aire Luugus andis teada, et Rohelise kooli vahearuande tegemiseks tuleb kevadel aprilli alguseks koos õpilastega taas koostada ressursikulu analüüs. K. Näär ja K. Vooglaid saavad andmed A. Suursaarelt ja selle töö saab koos 10. klassi õpilastega ainetunni raames ära teha. 

OTSUSTATI: 3.1. K. Näär ja K. Vooglaid jagavad ressursikulu teemad ja saadavad tulemuse hiljemalt 12. aprilliks A. Luuguse ja K. Kiseli mailile 

4. Lindude toitmisest kooliõuel 

Lapsevanem ja õpetaja K. Ratassepp andis teada, et tema klassis tuli õpilaste poolt algatus kooli hoovi madalamatele puuokstele rasvapallikeste riputamiseks, et toita väikseid linde. Õpilased tõid ise lindude toidu kooli ja rasvapallide riputamine toimub 16.jaanuaril. Pallid on soodsad ja kestavad kaua, seemnete panek oleks tülikas ja läheks kulukaks. Kisel ja Luugus ütlesid, et algatus on tervitatav, algklasside õpetajad võiks seda klassides tutvustada ja kui on veel õpilasi, kes soovivad lindude toitmisele karmidel talvekuudel kaasa aidata, siis võib rasvapalle tuua ja kasvõi üheskoos klassiga puude külge riputama minna. Kooli territoorium on suur ja ka puid on palju – tõsi küll, suurte puude oksad on laste jaoks liiga kõrgel. Rasvapallide riputamiseks sobib hästi pehme nöör, tuleb hoolega jälgida, et riputamise käigus talvistele habrastele puuokstele viga ei tehtaks. 

5. Maa päeva tähistamine  
Luugus rääkis, et ametlikult tähistatakse Maa päeva sel aastal 22.04. meie koolis toimuvad sündmused nädala enne koolivaheaega. 18. aprillil on planeeritud 1. klasside iluõunapuude istutamine. Puud tuuakse meile projekti raames ja istutavad õpilased koos juhendajaga. Kisel avaldas arvamust, et hea oleks, kui saaks kolm puud, nii et iga 1. klass saaks oma puu.  Spetsialist tuleb veel eelnevalt olusid hindama ja vaatama, kuhu oleks ilupuude ansambel parem istutada. 
Maa päeva puhul toimuvad ka keskkonnaviktoriinid I ja II kooliastmes. I kooliastme viktoriiniks koostame küsimused järgmisel keskkonnatöörühma koosolekul, mis toimub 11. märtsil. 

OTSUSTATI: 
5.1. Korraldada keskkonnaviktoriin I ja II kooliastmele 
5.2. koostada küsimused viktoriiniks Rohelise kooli töörühma poolt 
5.3. Korraldada järgmine töörühma koosolek 11. 03.2019

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Maa päeva viktoriin

3. -6. klassid tähistasid saabuvat Maa päeva vahva, tempoka ja kaasakiskuva keskkonnaviktoriiniga. Initsiatiiv selliseks ürituseks tuli õpilaste poolt viimasel Rohelise kooli koosolekul. Õpilased arvasid, et taoline võistlus aitaks kaasa õpilaste teadlikkuse tõstmisele. Viktoriin toimus 19. aprillil, võisteldi kahes vanusekategoorias: 3.-4. klass ja 5.-6. klass. Iga klass pani välja 3-liikmelise võistkonna, ülejäänud õpilased elasid mängulisele Kahoot-viktoriinile elavalt kaasa. Küsimused olid põnevad ja arendavad, näiteks said õpilased teada, et Eestis raiutakse iga minuti jooksul 1000 puud, et turvas on taastumatu loodusvara, et Eestis on alates pandipakendi süsteemi käivitumisest kokku kogutud 3,5 miljardit pandipakendit, aga ka, et alumiiniumpurk laguneb looduses 200-500 aastat ning plastpudel maa sisse maetuna koguni kuni 1000 aastat. 3.-4. klasside arvestuses oli võistlus üsna tasavägine. Veebipõhine viktoriin mängis lisaks veel vingerpussi ja ei näidanud terve mängu jooks