Otse põhisisu juurde

Ressursikulu analüüs 2018/2019


Ressursikulu analüüs 2018/2019
  
Analüüs on koostatud 10.a ja 10.b klassi õpilaste poolt ainetundide raames. Võrreldud on kulusid aastatest 2016-2018. 2019. aasta kuluandmeid võrdleme järgmisel õppeaastal eelneva kahe aastaga.

Küttekulude võrdlus

Võrdlesime Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi soojuse kulu aastatel 2016-2018. Soojust kasutame maja kütmiseks. Tulemustes tuli välja, et soojust kasutame me kõige vähem suvel, sest siis ei toimu koolitegevust. Kõige rohkem kulutati soojust talvel, sest siis on õhk külmem ja toimub täismahus koolitöö.

Tulemused olid järgmised :
Aastal 2018 kulutasime kokku 824,169 W.
Kõige rohkem kulutati soojust veebruaris ja kõige vähem augustis.

Aastal 2017 kulutati kokku 776,74W.
Kõige rohkem kulutati soojust jaanuaris ja kõige vähem augustis.


Aastal 2016 kulutati kokku 742,44W.
Kõige rohkem kulutati soojust jaanuaris ja kõige vähem juulis.

Kokkuvõttes kulutati kõige rohkem soojust aastal 2018 ja kõige vähem 2016.
Aastate keskmine oli 781,116W

Keskmise temperatuuri ning soojuskasutatavuse võrdlused
2018 aasta keskmine soojuskasutatavus oli 824,169W, keskmine temperatuur 7,1C.
2017.aasta keskmine soojuskasutatavus oli 776,74W, keskmine temperatuur 6,3C.
2016.aasta keskmine soojuskasutatavus oli 742,44W, keskmine temperatuur 6,6C.

Soovitused
Soojust oleks võimalik kokku hoida, sest hetkel on soojuskasutatavus kõige kõrgem aastal, mil ka temperatuur on kõrgeim. 
Koostajad: Liisa-Maria Lest, Anete Liis Sikk, Patrick Stamm. 






Kätepaberi kulu analüüs
Kätepaberi kulu analüüs Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis aastal 2016
Kätepaberit kasutati TKGs aastal 2016 kokku 990 inimese peale 321 pakki, keskmiselt telliti kuus 26,75 pakki. Pakis on 150 paberit. Ühe inimese peale läks aastas 0,32 pakki paberit, mis on 48 paberit inimese kohta.


Kätepaberi kulu analüüs Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis aastal 2017
Kätepaberit kasutati TKGs aastal 2017 kokku 990 inimese peale 525 pakki. See on 204 pakki rohkem, kui aastal 2016. Keskmiselt telliti 43,75 pakki. Ühe inimese peale läks 0,53 pakki, mis on 0,21 pakki ehk 31,5 paberit rohkem, kui eelneval aastal.


Kätepaberi kulu analüüs Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis aastal 2018
Kätepaberit kasutati TKGs aastal 2018 kokku 990 inimese peale 735 pakki. See on 210 pakki rohkem, kui aastal 2017. Keskmiselt telliti kuus 67 pakki. Ühe inimese peale läks 0,74 pakki ehk 111 paberit. See on 31,5 paberit rohkem, kui eelneval aastal.

Kolme aasta jooksul läks kokku 1581 pakki kätepaberit. See on 237 150 paberit. Ühe õpilase peale kulus 2 paberit nädalas. Meie arvates ei ole see märkimisväärne kogus.
Et kasutada veel vähem kätepaberit tuleks rohkem kasutada kätekuivateid.

Koostajad: Margaret Juhkam, Jelizaveta Gusseva, Markus Pedak, Artur Sepp








Vee tarbimise kulud


 
2016. aastal tarbiti kõige rohkem vett novembris ja kõige vähem juulis. Kokku tarbiti 2016. aastal 2786 m3 vett ning ühe inimese kohta 4,1 m3 vett.
2017. aastal tarbiti kõige rohkem vett mais ja kõige vähem augustis. Kokku tarbiti 2017. aastal 3218 m3 vett ning ühe inimese kohta 3,3 m3 vett.
2018. aastal tarbiti kõige rohkem vett mais ja kõige vähem augustis. Kokku tarbiti 2018. aastal 2833 m3 vett ning ühe inimese kohta 2,9 m3 vett.
Näeme, et kõige rohkem tarbiti vett kokku 2017. aastal, kuid inimese kohta tarbiti kõige rohkem vett 2016. aastal. Suurema veekoguse tarbimine kokku 2017 aastal võib olla tingitud sellest, et alates 2017. aastast on meie kooli õpilaste arv suurenenud.
Igal aastal veetarbimine inimese kohta väheneb. Inimese kohta vee tarbimine on vähenenud, sest koolis on toimunud palju infotunde ja õpilastele on räägitud, kuidas vee tarbimist vähendada lihtsate võtetega tänu sellele, et oleme liitunud Rohelise Kooli projektiga.
Koostasid: Vanda Pakina, Paula Pakina, Virsavia Treimane

WC paberi tarbimiskulude analüüs

Aasta 2017 aprillis ja oktoobris kasutati rohkem wc paberit , kui ülejäänud kuudel. Kõige vähem kasutati aasta 2016 juunis, juulis ja augustis. See võib sõltuda sellest, et suvel ei toimu õppetegevust. Iga aastaga on aasta keskmine wc paberi rullide kasutamine tõusnud, see võib sõltuda sellest, et suurenendud on õpilaste arv koolis.
WC paberi tarbimist saaks vähendada, kui rääkida inimestele, et nad prooviksid võimalikult palju kokku hoida. Võiks panna seinale memo.
Koostajad: Gregor Ojaveer, Theodor Peeter Linnap, Albert Baranov, Bogdan Labanov



Koopiapaberi kuluanalüüs

Analüüsides Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi koopiapaberi tarbimise tabelit näeme, et 2016 aastal kasutati kokku 67500 lehte koopiapaberit, mis tähendab, et kuus kasutati keskmiselt 5625 lehte. Võtsime aluseks, et koolis kasutajate arv aastal 2016  on umbes 680 inimest, siis on inimese kohta umbes 4 lehte kuus. Aastas 1 inimese kohta kasutati 99 lehte koopiapaberit.
Aastal 2017 kasutati kokku 100 000 lehte koopiapaberit, et kuus kasutati keskmiselt 8333 lehte. Võtsime aluseks, et koolis kasutajate arv aastal 2017 on umbes 990 inimest, siis on inimese kohta umbes 8 lehte kuus. Aastas 1 inimese kohta kasutati 101 lehte koopiapaberit.
Aastal 2018 kasutati kokku 150 000 lehte koopiapaberit, et kuus kasutati keskmiselt 12 500 lehte. Võtsime aluseks, et koolis kasutajate arv aastal 2018 on umbes 990 inimest, siis on inimese kohta umbes 13 lehte kuus. Aastas 1 inimese kohta kasutati 151 lehte koopiapaberit.
Et vähem koopiapaberit kasutada tuleks teha rohkem elektroonilisi töid, töölehti jms.
Koostajad: Sylvia Ly Vahter, Laura Raesaar, Sandra Vill, Silver Saatväli
Elektrienergia tarbimise analüüs








Diagrammilt on näha Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 2016-2018 aastate elektrikasutus. Tulbad kujutavad elektri tarbimist MWh.
Võrreldes 2016-2018 aasta elektrikulu, kulus kokku elektrit kõige enam 2018. aastal (328,76 MWh). 2018. aastal kulus kõige enam elektrit novembris, mil kulutati 39,883 MWh elektrit. Samuti kulus keskmiselt kõigi kuude kokkuvõttes kõige enam elektrit 2018. aastal, mis tarbiti ligikaudu 27,4 MWh elektrit. 2018.aastal kulus samuti ühe inimese kohta kõige enam elektrit – 0,365 MWh.
Kolme aastat võrreldes, hakkas elektri tarbimine kasvama 2016. aastast. Näiteks 2016. aastal kulus kokku 299,067 MWh elektrit, ent 2017. aastal kulus keskmiselt 25,1 MWh elektrit.
Ühe inimese kohta kulus elektrit kõige vähem 2016. aastal, mida oli ligikaudu 0,332 MWh. Seevastu 2017. aastal  kulus ühe inimese kohta juba rohkem elektrit – 0,335 MWh.
2017. aastal kulus kõige rohkem elektrit novembris – 33,749MWh. Samuti kulus kõige rohkem elektrit 2016. aasta novembris – 34,089MWh. Sellest ei erine ka 2018. aasta novembrikuu, kus kulus elektrienergiat 39,883MWh. Nagu näga, on aastatega suurenenud elektri tarbimine novembris. Seda võib seletada sellega, et novembris ei ole koolivaheaega ja tegemist on kõige pimedama kuuga aastas.
2016. aastal kulutati elektrit kõige vähem juulis – 6,078MWh. Samuti kulus 2017.aasta juulis kõige vähem elektrit – 6,116MWh. Sama jätkub ka 2018. aasta juulis – 4,908MWh. Aastatega võrreldes, on elektri tarbimine juulikuus väheke kõikunud. Juulis on elektri tarbimine koolimajas kõige väiksem, kuna ei toimu õppetööd ja enamik kooli töötajaid on sel ajal puhkusel. Tarbimise väike kõikumine võib tekkida siis, kui koolis teostatakse suvel remonttöid või toimuvad majas üritused.
Soovitused: Et koolimajas veel vähem elektrit tarbida, tuleks soojushulka/kütmist nt novembris vähendada ja selle asemel kanda kampsuneid (võtsime osa “Sooja kampsuni päevast”). Novembris kasvab oluliselt elektri tarbimise hulk ja seepärast ongi hea temperatuuri paari kraadi võrra klassides alandada. See säästaks aastas elektrit ja oleks ressursside mõttes kasulik. Samuti võiks ka teistel talvekuudel vähendada elektri tarbimist soojuse arvelt ja kanda soojemaid riideid. Pole mõtet kütta ruume, kus enamjaolt vähe viibitakse. Üheks soovituseks on ka see, et seadmed, mida parasjagu ei kasutata, võib lihtsalt välja lülitada(seadmed, mis on jäetud ooterežiimile, ei tee parasjagu kasulikku tööd ja tarbivad samas ikkagi elektrit). Samuti on lood ka klassiruumidega, kus tuleks vahetundide ajaks, kui keegi klassiruumis ei viibi, kustutada tuled.

Koostaja : Annabel Võerahansu








Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Osalesime taas Rohejahil

Juba traditsiooniliselt kogume igal talvel alumiiniumist küünlaümbriseid ja vanaelektroonikat. Nii ka sel aastal. Selle aasta "saak" oli küll veidi tagasihoidlikum kui eelnevatel aastatel, ent saime siiski anda oma panuse keskkonnasõbralikkuse poole liikumisel. Aitäh kõigile kogujatele!  

Toimus järjekordne Rohelise kooli veebiseminar teemal "Elurikkus ja õueala"

9. aprillil toimus Rohelise kooli võrgustikuseminar teemal "Elurikkus ja õueala". Osalejad said kuulda ettekandeid põnevate ideedega, kuidas antud teemasid Rohelise kooli igapäevaelus ja õppetöös käsitleda.  Väga vahva idee tuli Laupa koolilt, kus abituriendid külvasid kevadel porgandiseemneid kingituseks sügisel kooli asutvatele 1. klasside õpilastele. Vahvaid mõtteid oli veelgi, nagu näiteks vanade T-särkide ribadest istumisaluste punumine või toalilledele puidujääkidest nimesiltide tegemine.

Osalesime õpilaskonverentsil "Lasnamäe - nutikas ja keskkonnasõbralik linnaosa"

11. aprillil toimus Lindakivi kultuurikeskuses keskkonnateemaline õpilaskonverents. See oli juba teine omalaadne. Seekord kandis see pealkirja "Lasnamäe - nutikas ja keskkonnasõbralik linnaosa". Konverentsi korraldavad Lasnamäe koolid ning seekord oli võõrustaja rollis Lasnamäe Vene Gümnaasium. Konverentsil osalesid kokku 8 Lasnamäe kooli esindajad. Päeva esimeses pooles kuulati ettekandeid kliimamuutustest, kaasavast eelarvest Lasnamäe keskkonnasõbralikumaks muutmisel ja õppeaedade loomisest ning hooldamisest. Samuti korraldati lühike ekskursioon Lasnamäe vaatamisväärsustega tutvumiseks. Pärast lõunapausi viis iga osalenud kool läbi töötoa teemal "Vanade asjade uus elu".  Meie kooli tiimis olid Annabel Ader ja Lisandra Leisson 9.d klassist, Helle Pallas, Mariete Teder, Grete Värnik ja Kendra Marjapuu 7.b klassist, Kristina Kolesova 9.a klassist, õpetajad Liis Klimov, Jana Zebergs ja Külli Ratassepp ning koolijuht Aivi Osman.  Annabel ja Lisandra viisid läbi meie ko