Otse põhisisu juurde

Toimus selle aasta esimene Rohelise Kooli koosolek


Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli projektikoosoleku protokoll




16. september 2019, nr. 1
Tallinn


Algus 14.00, lõpp 14.45
Juhatas: Karmen Kisel
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa:
õpetajad Kirsti Vooglaid, Külli Ratassepp, Katrin Näär, Margit Onga
õpilased Eliis Kaera 5B, Rivo Tolga, Jarko Rööpson 10B, Jan Anders Võisula 10B, Diana Juuse 12A, Claudia Järve 7B, Ines märkus 7B, Mia Toomse 3A, Heidi-Liis Laupa 3A,  Kerttu-Liisa Birnbaum 3A, Helene Tali 3A, Sofie Vilberg 3A, E.T.N. Trumm 12B, Robi Pinta 12B, Merian Rööpson 8A, Patricia Puusepp 9C, Kaspar-Marcus Birnbaum 5C, Andrette-Ly Süsi 5C, Maria Lisette Haugas 8A, Marta Pallas 7C, Teele Pallas 5A, Victoria Keiu Katrina Prunn 3C, Eleli Voorel 3C, Kerlin Kreutzberg 3C

Päevakord:
1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele
2. Kolme põhiteema tutvustamine 2019/20 õppeaastaks ja tegevuste planeerimine
4. Keskkonnaküsitluse läbi viimisest

1. Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele
KUULATI:
Karmen Kisel andis ülevaate Rohelise kooli projektist, et uued töörühmaga liitunud õpilased teemaga kurssi viia. Eesmärk on saada teada, kui keskkonnasõbralikult on korraldatud meie kooli igapäevane tegevus, kui hästi on õppetöös korraldatud meie õpilaste võimalus kujuneda keskkonnasõbralikuks ja uurida võimalusi tegutsemiseks, et meie kool muutuks iga aastaga keskkonnasõbralikumaks. Oleme projektis alates sügisest 2017. Oodatud on erinevad algatused ja ettevõtmised, mis aitaks Kuristiku koolipere keskkonnateadlikkust tõsta. Kisel tunnustas kevadel kooliõue ja ümbruse koristustalgutel osalenud Rohelise Kooli töörühma liikmeid ja teavitas, et nende panust on märgatud ning talgutel osalejad valiti kooli maikuu tegijateks. Eelmise aasta suurematest sündmustest tasub meenutada veel autovaba päeva korraldamist. Kevadel kaardistati loovtöö raames ka kooli õueala puud ja põõsad ja need saavad veel sügisel märgistused, et ka loodusainete õppetööd kooli hoovis eesmärgipärasemalt korraldada.
Sel aastal on põhieesmärk Rohelise kooli tegemisi koolile laiemalt tutvustada, et kogu koolipere panustaks ja keskkonnateemadega ei tegeleks kitsalt ainult keskkonnatöörühm.
K. Kisel rääkis, et kuna sel aastal lahkus meilt töölt Aire Luugus, kes oli Rohelise kooli projekti koordinaator, siis Kisel üksi nii juhtida kui koordineerida (aruandlus, taotlusvormid, tegevuskava jmt) ei jõuaks. Seega saab A. Luuguse tööülesanded enda kanda K. Ratassepp. Kisel tänas K. Ratasseppa, et ta on nõus aega ja energiat projekti panustama.
OTSUSTATI:
1.1  Kaasata kõik klassid aktiivsemalt Rohelise kooli tegevustesse.

2. Kolme põhiteema tutvustamine 2019/20 õppeaastaks ja tegevuste planeerimine
KUULATI:
K. Kisel teatas töörühmale, et käesoleva aasta põhilised teemad, millega kavatseme süvendatult tegeleda on:
·       Globaalne kodakondsus (N. Kedrovi koordineerimisel ühine projekt Ukraina Gymnasium A+ kooliga; S. Vilgats, 2B ja rahvusvaheline toataimede projekt Hob´s Adventure; välisvabatahtliku Galina kaasamine tegevustesse)
·       Tervis ja heaolu (Liikuv kool, söökla menüü, puhveti tervislikkus, õuetundide sisustamine, liiklusturvalisus)
·       Prügi ja jäätmed (teadlikkus sorteerimisest, säästev eluviis, plastiku vähendamine)
Kisel palus õpilastel mõtteid avaldada, milliseid tegevusi nad sooviks koolis läbi viia.
Õpilased olid kursis, et eesoleval nädalavahetusel toimub Maailmakoristuspäev. Kisel rääkis, et seekord on põhirõhk pisiprügi koristamisel ja kutsus töörühma liikmeid üles talgutest osa võtma. Võiks ju arvata, et mis see üks suitsukoni loodusele ikkagi teeb, aga nt sademeveega kanalisatsiooni sattudes saastab üks koni 1000 liitrit vett! Õpilased pakkusid välja uueks aastaks selliseid tegevusi:
-       Õuealal võiks vähemalt septembris-oktoobris ja aprillis-juunis olla puhta vee kraan avatud, et nii õuetunnis olijad kui kehalisest tulijad saaksid juua värsket vett, ilma et peaks kasutama plastpudeleid või ostma pudelivett õue kaasa
-       5. kl. õpilane tegi ettepaneku korraldada „Energiasäästu päev“, kus õpetajad ei kasutaks projektoreid, jälgitaks valgustuse kasutamist, minimeeritaks suurte arvutiekraanide kasutamist jne
-       3A tegi ettepaneku, et rohkem loodusõpetuse tunde peaks väljas korraldama, hetkel toimuvat neid õuealal liiga vähe
-       Õpilastelt tuli ettepanek korraldada müravaba päev, teha selleks reklaami ja jälgida, et sel päeval oleks maja vaiksem (telefoniapiga saab mürataset mõõta)
-        Sooviti uuesti korraldada sooja kampsuni päev veebruaris (kütte säästmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks)
-       Samuti palusid õpilased teha jälle ühe autovaba kooliõue päeva. Kuna nüüd on ilmad juba halvad ja palju muid sündmusi tulemas, otsustasime, et püüame kooliõue autodele sulgeda maikuus ühel päeval

K. Kisel tänas töörühma liikmeid aktiivselt mõtteid avaldamast. Ta tutvustas oma plaani, et kuna Rohelise kooli programm on nüüdseks meie majas juba „vana olija“, siis peaks kõik õpilased ja õpetajad rohkem panustama ja kaasa mõtlema. Töörühm on väike ja tegevused ei jõua seeläbi kõigini. Mis oleks, kui sel aastal teeks iga klass oma nn „keskkonnateo“. See võib olla väike asi, muutused algavadki pisiasjadest. 5. klasside tegu on näiteks juba tehtud – nad markeerisid projekti Peatu! Vaata! Veendu! raames ohtlikke teeületuskohti kooli ümbruses, see haakub Rohelise kooli teemadega „Transport“ ja „Tervis ja heaolu“. Kisel rääkis, et klassid võivad teha väga erinevaid asju – korraldada väiksematele keskkonnateemalise viktoriini või õppetunni, kuidas prügi sorteerida, organiseerida helkurite kontrolli oma klassiga nt nädala jooksul novembri alguses. Kõige kiiremat reageerimist nõudev hea idee oleks maailmakoristuspäeval osalemine 20. septembril, kus mõni klass võiks minna väikeprügi korjama, eriti kui sel päeval on nt klassijuhataja tund, mille raames annaks seda korraldada. Veel võib mõni põhikooliklass teha kätepesukontrolli söökla juures, eriti kuna kätepesu on problemaatiline just selles vanuseastmes. Algklassidele võiks jääda helkuripuu korraldamine, lindude söötmine, kunstivõistlus, mille käigus valmiks vees säästmiste vajalikkust meenutavad kenad pildid terve kooli kraanikausside kohale.
Ükski tegu pole liiga väike ja konkreetselt aktsioonis ei pea osalema terve klass, nt võib kätepesu või helkureid kontrollida korraga 3 õpilast, aga mitmel päeval järjest. Aga maikuus koristustalgutele võib minna mõni terve klass.  
Keskkonnategu võib olla ka taaskasutuslaat, liikumisvahetundide sisustamine ja nende juures aitamine.
Sobiks ka see, kui klassile kutsutakse hariv loeng või töötuba keskkonnateemadel. Siiski on eelistatud aktiivsed tegevused, mitte passiivne loeng, õpilasele jääb paremini meelde kõige rohkem ikka tegevus, kus ta saab aktiivne olla.
NB! KIK-käigud keskkonnateo alla ei liigitu, kuna on üldised ja organiseeritud mujalt, mitte klassi omal initsiatiivil. 
Iga klassijuhataja arutab võimalusi ja mõtteid oma klassiga ja annab hiljemalt 11. oktoobriks teada, millise keskkonnateo tema klass teeb. Tegu peab toimuma hiljemalt 5. juuniks ja hea oleks, kui tegevused jaguneks ühtlaselt aasta peale laiali, ei tasu viimasel hetkele jätta. Väga teretulnud on, kui mõni klass organiseerib lausa mitu keskkonnategu.
Peale sündmust tuleks saata K. Kiseli mailile paar pilti ja lühike kirjeldus, mida tehti, info läheb kooli FB lehele ja Rohelise kooli blogisse, et kajastada meie huvitavaid igapäevategemisi.

OTSUSTATI:
2. 1 Kõik klassijuhatajad saadavad hiljemalt 11. oktoobriks K. Kiseli mailile info, millise keskkonnateo ja millal nad oma klassiga plaanivad korraldada
2.2 Peale sündmuse toimumist saadavad klassijuhatajad Kiselile mõne pildi ja lühikese kokkuvõtte, millal, kellega ja mida tehti ja kuidas see õnnestus
2.3 Keskkonnategu peab aset leidma enne 5. juunit 2020

3. Keskkonnaküsitluse läbi viimisest
KUULATI:
Karmen Kisel peatus keskkonnaküsitluse teemadel. Sarnaselt eelmisele aastale tuleb meil läbi viia küsitlus klassides, nii et iga 3.-12. klass saaks ühele teemale vastata ja kommentaariks oma arvamust avaldada. Vastavad ka 2b ja 2c klass, vastasel juhul ei tule valim täis. Varasemalt on küsitluse läbi viinud Rohelise kooli töörühm, see on tehtud erinevate ainetundide ajal, läbi viijateks on olnud 5-6 õpetajat, kes on siis sellega hõivatud olnud paar nädalat ja see on oluliselt raskendanud nende igapäevatööd. Sel aastal on plaan lasta küsitlus läbi viia klassijuhataja tunni raames. Igale klassile on teema ja küsitlusleht juba välja prinditud. Ly Melesk toimetab I kooliastme omad klassijuhatajatele kätte, Karmen Kisel II kooliastme-gümnaasiumi. Neis klassides, kus on Rohelise kooli töörühma liikmeid, on asi väga lihtne: needsamad töörühma liikmed aitavad klassijuhataja tunnis klassijuhatajal küsitluse läbi viia ja tulemusi märkida. Kindlasti tuleb paberile märkida ka see, mitu õpilast küsitlemise ajal üldse klassiruumis viibis, sest osad võivad osadele küsimustele vastamata jätta ja siis on tulemuste arvutamine keeruline, kui ei tea, kui suur algne valim oli.
Väga soovitatav on küsitluse ajal lastelt kommentaare küsida ja nende arvamust iga küsimuse kohta või lisamõtteid – need saab kirjutada arvude lahtri taha kommentaaride kasti.  Üldiselt teenib see keskkonnaküsitlus ikkagi eesmärki teadlikkust tõsta, mida oskab oma kogemuste ja teadmistega teha iga täiskasvanu, eriti õpetajaharidusega. Seega, kui ankeedis on nt küsimus, kas õpilane teab, kuhu viia ohtlik prügi, siis võiks peale vastuste kokku lugemist rääkida ka lastele, kuhu need patareid ja värvijäägid viima peaks, eriti hea, kui seda räägiks kaaslastele mõni teadlik õpilane mitte õpetaja . Küsitlus toimub lihtsal põhimõttel: õpetaja loeb küsimuse ja kuna need on valdavalt kas-küsimused, siis õpilased hääletavad (vastavalt kas siis ei- või jah-vastuse poolt). Abilised (Kui klassis on, siis RK töörühma liikmed, kui pole, siis hakkajamad õpilased) märgivad tulemused arvuliselt tabelisse ja püüavad ka kommentaarid üles kirjutada kiiresti. Seda viimast võib ka õpetaja teha peale küsitlust.
Kasutame eelmise aasta küsimusi, kokku 9 suurt teemat. Iga klass saab juhuvaliku alusel ühe teema, küsitlus võtab ühes klassis aega 15-25 minutit, sõltudes sellest, mil määral huvitatud küsitletavad teemast on. Ankeedid toob väikeste maja õpetajatele selle nädala jooksul kätte Ly Melesk, suurte poole klassijuhatajatele K. Kisel. 
Küsitlus tuleb klassijuhatajatunnis ära teha oktoobrikuu jooksul, mida kiiremini, seda parem. Kui küsitlus on tehtud ja tabel täidetud, tuleks see tuua Karmen Kiseli kätte, kes koordineerib edasist andmeanalüüsi. Kõige hilisem tabeli tagastamise tähtaeg on 31. oktoober, seega on küsitluse tegemiseks aega päris mitu nädalat. Kõigi küsimuste või arusaamatustega võib pöörduda Karmen Kiseli poole.  
Sel aastal on kaks õpilast – Diana Juuse ja Martti Viitkar, kes soovivad oma gümnaasiumi uurimuse keskkonnaanalüüsi ja ressursikulu analüüsiga seostada ja seeläbi on K. Nääril ja K. Kiselil siinjuures juhendaja ja suunaja roll.
Novembris viiakse netipõhine lühiküsitlus läbi ka töötajatele. Hiljem koostatakse analüüs, mis näitab, kas teadlikkus ja keskkonnakäitumine on muutunud. Muutus peaks kajastuma õpilaste hoiakutes ja tõekspidamises.
OTSUSTATI:
3.1 K. Kisel ja L. Melesk jagavad lähipäevil kõigile klassijuhatajatele keskkonnaküsitluse ankeedid
3.2 Klassijuhatajad viivad oma klassi Rohelise Kooli töörühma liikmete abiga klassijuhataja tunni raames küsitluse läbi ajavahemikus 18.09-30.10.2019
3.3 Klassijuhatajad tagastavad täidetud ankeedi kõige hiljemalt 31.10 K. Kiselile
3.4 Töötajate veebipõhine keskkonnaküsitlus toimub novembri alguses


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Keskkonnaküsitluse põhjal valmis selle aasta keskkonnaanalüüs

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 2022. aasta keskkonnaülevaatuse analüüs Oktoober 2022 Eesmärk: Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis ja leida suurimad probleemid ja muutmist vajavad olukorrad. Protsess: Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist septembris ja oktoobris koordineeris Rohelise Kooli töörühma juht K. Ratassepp. Keskkonnaküsitluse viisid läbi kõikide klasside klassijuhatajad. Küsitlus oli elektrooniline. Võimalusel viidi küsitlemine läbi koolis klassijuhataja tunni raames, et õpilasel oleks võimalik saada abi või lisainfot küsimuste osas. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös. Keskkonnaülevaatus viidi läbi 26.09 – 11.10. 2022. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides. Küsitlused olid koostatud keskkonnas MS Forms. Õpilased said vastata nutitelefoni, tahvelarvuti või arvuti abil. Keskmiselt oli küsitluste

Maailmaharidusnädal Kuristiku Gümnaasiumis

Maailmahariduse teemad on õppekava pädevusi toetavad teemad paljudes ainevaldkondades. Seetõttu on meie koolis maailmahariduspäevi või nädalat mitmel korral läbi viidud. Sel aastal keskenduti lasteõiguste teemale ja laste olukorrale maailmas. Klassijuhatajad viisid läbi teemakohase tutvustava tunni, puudutades laste elu ja õiguste teemat mujal maailmas. Koolimaja A-korpuse I korrusel olid väljas erinevate maade kooliolusid ja maailmaharidust tutvustavad infoplakatid ning fotod. Maailmahariduse nädala raames toimusid mitmesugused tegevused: sotsiaalainete tundides koostati inimõiguste puu, vaadati filme ja arutleti nähtu üle, osaleti MTÜ Mondo poolt läbiviidud töötubades ning kohtuti külalistega International Organization of Migration. Kõige suuremaks ürituseks oli 11. klasside osavõtul toimunud ÜRO istungi simulatsioon, kus õpilased tutvustasid 14 erineva riigi laste võimalusi koolis käia ning lasteõigusi üldisemalt. Eelnevalt otsiti teemakohast infot, valmistati tutvustavaid plakat