|
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
|
|
||
|
Rohelise Kooli projektikoosoleku
protokoll
|
|
16. september 2019, nr. 1
|
|
|
Tallinn
|
|
||
Algus
14.00, lõpp 14.45
Juhatas:
Karmen Kisel
Protokollis:
Ly Melesk
Võtsid
osa:
õpetajad
Kirsti Vooglaid, Külli Ratassepp, Katrin Näär, Margit Onga
õpilased
Eliis Kaera 5B, Rivo Tolga, Jarko Rööpson 10B, Jan Anders Võisula 10B, Diana
Juuse 12A, Claudia Järve 7B, Ines märkus 7B, Mia Toomse 3A, Heidi-Liis Laupa
3A, Kerttu-Liisa Birnbaum 3A, Helene
Tali 3A, Sofie Vilberg 3A, E.T.N. Trumm 12B, Robi Pinta 12B, Merian Rööpson 8A,
Patricia Puusepp 9C, Kaspar-Marcus Birnbaum 5C, Andrette-Ly Süsi 5C, Maria
Lisette Haugas 8A, Marta Pallas 7C, Teele Pallas 5A, Victoria Keiu Katrina
Prunn 3C, Eleli Voorel 3C, Kerlin Kreutzberg 3C
Päevakord:
1.
Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele
2.
Kolme põhiteema tutvustamine 2019/20 õppeaastaks ja tegevuste planeerimine
4.
Keskkonnaküsitluse läbi viimisest
1.
Rohelise kooli projekti tutvustamine töörühmas olevatele uutele õpilastele
KUULATI:
Karmen
Kisel andis ülevaate Rohelise kooli projektist, et uued töörühmaga liitunud
õpilased teemaga kurssi viia. Eesmärk on saada teada, kui keskkonnasõbralikult
on korraldatud meie kooli igapäevane tegevus, kui hästi on õppetöös korraldatud
meie õpilaste võimalus kujuneda keskkonnasõbralikuks ja uurida võimalusi
tegutsemiseks, et meie kool muutuks iga aastaga keskkonnasõbralikumaks. Oleme
projektis alates sügisest 2017. Oodatud on erinevad algatused ja ettevõtmised,
mis aitaks Kuristiku koolipere keskkonnateadlikkust tõsta. Kisel tunnustas
kevadel kooliõue ja ümbruse koristustalgutel osalenud Rohelise Kooli töörühma
liikmeid ja teavitas, et nende panust on märgatud ning talgutel osalejad valiti
kooli maikuu tegijateks. Eelmise aasta suurematest sündmustest tasub meenutada
veel autovaba päeva korraldamist. Kevadel kaardistati loovtöö raames ka kooli
õueala puud ja põõsad ja need saavad veel sügisel märgistused, et ka
loodusainete õppetööd kooli hoovis eesmärgipärasemalt korraldada.
Sel
aastal on põhieesmärk Rohelise kooli tegemisi koolile laiemalt tutvustada, et
kogu koolipere panustaks ja keskkonnateemadega ei tegeleks kitsalt ainult
keskkonnatöörühm.
K.
Kisel rääkis, et kuna sel aastal lahkus meilt töölt Aire Luugus, kes oli
Rohelise kooli projekti koordinaator, siis Kisel üksi nii juhtida kui
koordineerida (aruandlus, taotlusvormid, tegevuskava jmt) ei jõuaks. Seega saab
A. Luuguse tööülesanded enda kanda K. Ratassepp. Kisel tänas K. Ratasseppa, et
ta on nõus aega ja energiat projekti panustama.
OTSUSTATI:
1.1 Kaasata kõik
klassid aktiivsemalt Rohelise kooli tegevustesse.
2.
Kolme põhiteema tutvustamine 2019/20 õppeaastaks ja tegevuste planeerimine
KUULATI:
K.
Kisel teatas töörühmale, et käesoleva aasta põhilised teemad, millega kavatseme
süvendatult tegeleda on:
·
Globaalne kodakondsus (N. Kedrovi koordineerimisel ühine projekt Ukraina
Gymnasium A+ kooliga; S. Vilgats, 2B ja rahvusvaheline toataimede projekt Hob´s
Adventure; välisvabatahtliku Galina kaasamine tegevustesse)
·
Tervis ja heaolu (Liikuv kool, söökla menüü, puhveti tervislikkus, õuetundide
sisustamine, liiklusturvalisus)
·
Prügi ja jäätmed (teadlikkus sorteerimisest, säästev eluviis, plastiku vähendamine)
Kisel
palus õpilastel mõtteid avaldada, milliseid tegevusi nad sooviks koolis läbi
viia.
Õpilased
olid kursis, et eesoleval nädalavahetusel toimub Maailmakoristuspäev. Kisel
rääkis, et seekord on põhirõhk pisiprügi koristamisel ja kutsus töörühma
liikmeid üles talgutest osa võtma. Võiks ju arvata, et mis see üks suitsukoni
loodusele ikkagi teeb, aga nt sademeveega kanalisatsiooni sattudes saastab üks
koni 1000 liitrit vett! Õpilased pakkusid välja uueks aastaks selliseid
tegevusi:
-
Õuealal võiks
vähemalt septembris-oktoobris ja aprillis-juunis olla puhta vee kraan avatud,
et nii õuetunnis olijad kui kehalisest tulijad saaksid juua värsket vett, ilma
et peaks kasutama plastpudeleid või ostma pudelivett õue kaasa
-
5. kl. õpilane
tegi ettepaneku korraldada „Energiasäästu päev“, kus õpetajad ei kasutaks
projektoreid, jälgitaks valgustuse kasutamist, minimeeritaks suurte
arvutiekraanide kasutamist jne
-
3A tegi
ettepaneku, et rohkem loodusõpetuse tunde peaks väljas korraldama, hetkel
toimuvat neid õuealal liiga vähe
-
Õpilastelt tuli
ettepanek korraldada müravaba päev, teha selleks reklaami ja jälgida, et sel
päeval oleks maja vaiksem (telefoniapiga saab mürataset mõõta)
-
Sooviti uuesti korraldada sooja kampsuni päev
veebruaris (kütte säästmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks)
-
Samuti palusid
õpilased teha jälle ühe autovaba kooliõue päeva. Kuna nüüd on ilmad juba halvad
ja palju muid sündmusi tulemas, otsustasime, et püüame kooliõue autodele
sulgeda maikuus ühel päeval
K.
Kisel tänas töörühma liikmeid aktiivselt mõtteid avaldamast. Ta tutvustas oma
plaani, et kuna Rohelise kooli programm on nüüdseks meie majas juba „vana
olija“, siis peaks kõik õpilased ja õpetajad rohkem panustama ja kaasa mõtlema.
Töörühm on väike ja tegevused ei jõua seeläbi kõigini. Mis oleks, kui sel aastal teeks iga klass oma nn
„keskkonnateo“. See võib olla väike asi, muutused algavadki pisiasjadest.
5. klasside tegu on näiteks juba tehtud – nad markeerisid projekti Peatu!
Vaata! Veendu! raames ohtlikke teeületuskohti kooli ümbruses, see haakub Rohelise
kooli teemadega „Transport“ ja „Tervis ja heaolu“. Kisel rääkis, et klassid võivad
teha väga erinevaid asju – korraldada väiksematele keskkonnateemalise
viktoriini või õppetunni, kuidas prügi sorteerida, organiseerida helkurite
kontrolli oma klassiga nt nädala jooksul novembri alguses. Kõige kiiremat
reageerimist nõudev hea idee oleks maailmakoristuspäeval osalemine 20.
septembril, kus mõni klass võiks minna väikeprügi korjama, eriti kui sel päeval
on nt klassijuhataja tund, mille raames annaks seda korraldada. Veel võib mõni
põhikooliklass teha kätepesukontrolli söökla juures, eriti kuna kätepesu on
problemaatiline just selles vanuseastmes. Algklassidele võiks jääda helkuripuu
korraldamine, lindude söötmine, kunstivõistlus, mille käigus valmiks vees
säästmiste vajalikkust meenutavad kenad pildid terve kooli kraanikausside
kohale.
Ükski
tegu pole liiga väike ja konkreetselt aktsioonis ei pea osalema terve klass, nt
võib kätepesu või helkureid kontrollida korraga 3 õpilast, aga mitmel päeval
järjest. Aga maikuus koristustalgutele võib minna mõni terve klass.
Keskkonnategu
võib olla ka taaskasutuslaat, liikumisvahetundide sisustamine ja nende juures
aitamine.
Sobiks
ka see, kui klassile kutsutakse hariv loeng või töötuba keskkonnateemadel.
Siiski on eelistatud aktiivsed tegevused, mitte passiivne loeng, õpilasele jääb
paremini meelde kõige rohkem ikka tegevus, kus ta saab aktiivne olla.
NB!
KIK-käigud keskkonnateo alla ei liigitu, kuna on üldised ja organiseeritud
mujalt, mitte klassi omal initsiatiivil.
Iga
klassijuhataja arutab võimalusi ja mõtteid oma klassiga ja annab hiljemalt 11.
oktoobriks teada, millise keskkonnateo tema klass teeb. Tegu peab toimuma
hiljemalt 5. juuniks ja hea oleks, kui tegevused jaguneks ühtlaselt aasta peale
laiali, ei tasu viimasel hetkele jätta. Väga teretulnud on, kui mõni klass
organiseerib lausa mitu keskkonnategu.
Peale
sündmust tuleks saata K. Kiseli mailile paar pilti ja lühike kirjeldus, mida
tehti, info läheb kooli FB lehele ja Rohelise kooli blogisse, et kajastada meie
huvitavaid igapäevategemisi.
OTSUSTATI:
2. 1 Kõik klassijuhatajad saadavad hiljemalt 11. oktoobriks K. Kiseli
mailile info, millise keskkonnateo ja millal nad oma klassiga plaanivad
korraldada
2.2 Peale sündmuse toimumist saadavad klassijuhatajad Kiselile mõne
pildi ja lühikese kokkuvõtte, millal, kellega ja mida tehti ja kuidas see
õnnestus
2.3 Keskkonnategu peab aset leidma enne 5. juunit 2020
3.
Keskkonnaküsitluse läbi viimisest
KUULATI:
Karmen
Kisel peatus keskkonnaküsitluse teemadel. Sarnaselt eelmisele aastale tuleb
meil läbi viia küsitlus klassides, nii et iga 3.-12. klass saaks ühele teemale
vastata ja kommentaariks oma arvamust avaldada. Vastavad ka 2b ja 2c klass,
vastasel juhul ei tule valim täis. Varasemalt on küsitluse läbi viinud Rohelise
kooli töörühm, see on tehtud erinevate ainetundide ajal, läbi viijateks on
olnud 5-6 õpetajat, kes on siis sellega hõivatud olnud paar nädalat ja see on
oluliselt raskendanud nende igapäevatööd. Sel
aastal on plaan lasta küsitlus läbi viia klassijuhataja tunni raames. Igale
klassile on teema ja küsitlusleht juba välja prinditud. Ly Melesk toimetab I
kooliastme omad klassijuhatajatele kätte, Karmen Kisel II
kooliastme-gümnaasiumi. Neis klassides, kus on Rohelise kooli töörühma
liikmeid, on asi väga lihtne: needsamad töörühma liikmed aitavad klassijuhataja
tunnis klassijuhatajal küsitluse läbi viia ja tulemusi märkida. Kindlasti tuleb
paberile märkida ka see, mitu õpilast küsitlemise ajal üldse klassiruumis
viibis, sest osad võivad osadele küsimustele vastamata jätta ja siis on
tulemuste arvutamine keeruline, kui ei tea, kui suur algne valim oli.
Väga
soovitatav on küsitluse ajal lastelt kommentaare küsida ja nende arvamust iga
küsimuse kohta või lisamõtteid – need saab kirjutada arvude lahtri taha
kommentaaride kasti. Üldiselt teenib see
keskkonnaküsitlus ikkagi eesmärki teadlikkust tõsta, mida oskab oma kogemuste
ja teadmistega teha iga täiskasvanu, eriti õpetajaharidusega. Seega, kui
ankeedis on nt küsimus, kas õpilane teab, kuhu viia ohtlik prügi, siis võiks peale
vastuste kokku lugemist rääkida ka lastele, kuhu need patareid ja värvijäägid
viima peaks, eriti hea, kui seda räägiks kaaslastele mõni teadlik õpilane mitte
õpetaja . Küsitlus toimub lihtsal põhimõttel: õpetaja loeb küsimuse ja kuna
need on valdavalt kas-küsimused, siis õpilased hääletavad (vastavalt kas siis
ei- või jah-vastuse poolt). Abilised (Kui klassis on, siis RK töörühma liikmed,
kui pole, siis hakkajamad õpilased) märgivad tulemused arvuliselt tabelisse ja
püüavad ka kommentaarid üles kirjutada kiiresti. Seda viimast võib ka õpetaja
teha peale küsitlust.
Kasutame
eelmise aasta küsimusi, kokku 9 suurt teemat. Iga klass saab juhuvaliku alusel
ühe teema, küsitlus võtab ühes klassis aega 15-25 minutit, sõltudes sellest,
mil määral huvitatud küsitletavad teemast on. Ankeedid toob väikeste maja
õpetajatele selle nädala jooksul kätte Ly Melesk, suurte poole
klassijuhatajatele K. Kisel.
Küsitlus
tuleb klassijuhatajatunnis ära teha oktoobrikuu jooksul, mida kiiremini, seda
parem. Kui küsitlus on tehtud ja tabel täidetud, tuleks see tuua Karmen Kiseli
kätte, kes koordineerib edasist andmeanalüüsi. Kõige hilisem tabeli tagastamise
tähtaeg on 31. oktoober, seega on küsitluse tegemiseks aega päris mitu nädalat.
Kõigi küsimuste või arusaamatustega võib pöörduda Karmen Kiseli poole.
Sel
aastal on kaks õpilast – Diana Juuse ja Martti Viitkar, kes soovivad oma
gümnaasiumi uurimuse keskkonnaanalüüsi ja ressursikulu analüüsiga seostada ja
seeläbi on K. Nääril ja K. Kiselil siinjuures juhendaja ja suunaja roll.
Novembris
viiakse netipõhine lühiküsitlus läbi ka töötajatele. Hiljem koostatakse
analüüs, mis näitab, kas teadlikkus ja keskkonnakäitumine on muutunud. Muutus
peaks kajastuma õpilaste hoiakutes ja tõekspidamises.
OTSUSTATI:
3.1 K. Kisel ja L. Melesk jagavad
lähipäevil kõigile klassijuhatajatele keskkonnaküsitluse ankeedid
3.2 Klassijuhatajad viivad oma klassi Rohelise
Kooli töörühma liikmete abiga klassijuhataja tunni raames küsitluse läbi ajavahemikus
18.09-30.10.2019
3.3 Klassijuhatajad tagastavad täidetud
ankeedi kõige hiljemalt 31.10 K. Kiselile
3.4 Töötajate veebipõhine
keskkonnaküsitlus toimub novembri alguses
Kommentaarid
Postita kommentaar