Otse põhisisu juurde

Valmis Kuristiku Gümnaasiumi 2019/20 keskkonnaülevaatuse analüüs!


Tallinna Kuristiku Gümnaasium
ROHELINE KOOL
Keskkonnaülevaatuse analüüs
November 2019
Eesmärk:
Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad.
Protsess:
Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtis septembris ja oktoobris Rohelise Kooli töörühm, kuhu kuuluvad kõigi kooliastmete õpilased, õpetajad ja lapsevanem. Keskkonnaküsitlusse kaasati sel aastal suuremas mahus õpetajaid, selle aitasid läbi viia klassijuhatajad koos enda klassis olevate Rohelise kooli töörühma õpilastega. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös.
Keskkonnaülevaatus viidi läbi 20.09 – 29.10. 2019. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme kolmes klassis, meie selleaastaseid põhiteemasid neljas erineva vanuseastme klassis. Tulemused märgiti protokolli, kohapeal kuulati õpilaste mõtteid ja ettepanekuid antud teemal. Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev, keskmiselt oli küsitlustes 10 küsimust. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala olid sarnaselt varasematele aastatele liidetud üheks teemaks ja küsitluseks. Keskkonnaküsitlusi klassides viisid läbi ja protokollisid klassijuhatajad koostöös Rohelise Kooli töörühma õpilastega.
Töötajatele koostati samuti keskkonnaküsitlus veebis, mille link saadeti kõigi töötajate meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Iga küsimuse puhul paluti õpilastel on valikut põhjendada ja märgiti olulisemad argumendid ja ettepanekud üles.
Teemade jagunemine klasside lõikes:
Globaalne keskkond              3c, 5d, 9b, 12a
Prügi ja jäätmed                     3a. 5b, 8a, 11a
Puhas vesi                               5c, 7a, 7c, 8b
Kliimamuutused                     3b, 6c, 11b
Elurikkus ja õueala                 2b, 4c, 6b,
Meri ja rannik                         4a, 6a, 9a
Tervis ja heaolu                      2c, 4e, 5a, 6e, 10b
Energia                                   4b, 7b, 10a
Transport                                4d, 6d, 9c, 9e, 12b                 
Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas blogis. Küsitluse tulemusi analüüsiti Rohelise kooli töörühma koosolekul 4. novembril 2019. Samuti tutvustatakse keskkonnaülevaatuse tulemusi kogu pedagoogilisele personalile. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta tulemusi eelmisel kahel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega, keskenduses enim siiski võrdlusele eelmise aastaga.
Üldine statistika
Küsitluses osales suur osa 2.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 740 õpilast, s.o 81% terve kooli õpilastest. Personalile suunatud küsitlusele vastas 55 inimest (82% õpetajatest).
Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa
Õpilased
Globaalne keskkond
Küsitlusele vastas kokku 84 õpilast. 82% (2018 - 81%) õpilastest arvas, et tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu maailmas, samuti oli oluliselt tõusnud teadlikkus ökoloogilise jalajälje teemal.  Mõistet ökoloogiline jalajälg tundis 76% õpilastest (2018 – 44%). Samas nentisid osad õpilased, et ei oska selle mõiste sisu päris lahti seletada, ehkki olid seda korduvalt kuulnud. Teati, et põlevkivist elektri tootmine suurendab eestlaste ökoloogilist jalajälge. Õpilased arvasid, et enim käsitletakse keskkonnaga seotud teemasid bioloogia, geograafia ja ühiskonnaõpetuse tunnis.
99% pidas oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist maailmas. Põhjendati, et muidu kaob mitmekesisus, tunti suurt muret planeedi hävimise ja inimkonna püsimise pärast. Õpilased mõistsid, et kui hävib loodus ja loomastik, surevad ka inimesed välja. Mainiti toimiva toiduahela olulisust.
Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti. Teadlikkus oli pisut paranenud. Kui 2018 aasta küsitluses oli 24% õpilastest olid seda märki näinud ja oskasid kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab, siis nüüd tundis märgi ära 26% õpilasi, aga enamik neist ei osanud selle olemust täpselt seletada. Õpilastele selgitati märgi tähendust.
Küsimusele, kas koolis on räägitud meie planeedi jätkusuutlikkusest vastas 56% jaatavalt. Eelmisel aastal oli küsimus sõnastatud pisut teisiti, seega võrreldavat statistikat hetkel pole.  Märkimisväärselt on kasvanud heategevates projektides või kodanikualgatustes osalemise protsent. 75% (2018 - 57%) õpilastest on koos pere või klassiga osalenud keskkonnateemalises heategevusprojektis. Peamiselt mainiti osalemist koristustalgutel, eriti koos kooli või klassiga. Lisaks olid osad käinud abiks kasside varjupaigas ja osalenud koos perega „Teeme ära“ talgutel. 90% (2018 – 91%) vastanutest väitis, et meie koolis tutvustatakse teiste maade kultuuri ja kombeid. Mainimist leidis Maailmaränduri tund 6. klassis (Vahemeremaade ajaloo õpetamine lõiminguainena) ja sööklas korda aastas toimuv rahvustoitude nädal.
63% (2018 - 86%) õpilastest leidis, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu. Õpilased mainisid seda küsimust kommenteerides, et sellist asja ei pea rõhutama, see on iseenesestmõistetav. Samas öeldi ka, et sel teemal peaks rohkem rääkima, eriti nooremate õpilastega.
Küsimusele, kas meie koolis töötab või õpib inimesi, kes on pärit teistest riikidest, vastas jaatavalt 84% küsitletutest. Mainiti inglise ja hispaania keele õpetajat ja välisvabatahtlikku, kelle vahendusel saavad õpilased infot eluolu kohta teistes riikides.
Prügi ja jäätmed
Küsitlusele vastas kokku 92 õpilast. 87% ( 2018 - 81%) õpilastest väitsid, et nende kodus sorteeritakse prügi, reaalne tegutsemisvalmidus on seega pisut veelgi kasvanud. Arvestades 2017. aasta tulemusega (44%), on muutus märgatav. Samas on õpilased murelikud, väidavad, et vanemate teadlikkus on madal ja kodus ei soovita prügi sorteerida, kuna vanemad peavad seda kasutuks. Enamikus kodudes sorteeritakse siiski paberjäätmed ja pandipakend  eraldi, paljudes kodudes ka biojäätmed.
Teadlikkus prügi sorteerimisest on tõusnud – kui eelmisel aastal arvasid 64% teadvat, kuidas prügi sorteerida, siis nüüd jälgib 95%, et prügi satuks õigesse kasti.  Küll mainiti, et igal korrusel pole kõiki kaste, klassiruumides puudub sorteerimise võimalus, vahel on teatud liigi kogumiseks mõeldud prügikast juba täis. 59% õpilastest teab, mis liiki prügi kogumiskastid on koolis igal korrusel. Õpilased, kes vastasid, et ei tea, ei mäletanud kastidel olevate liikide nimetusi korrektselt. 41% leidis, et prügikaste on nii koolimajas kui õuealal piisavalt, seega hinnatakse nende kogust hetkel pigem liiga väikeseks. 46% vastanutest arvas ka, et prügikastid pole kõige õigemates kohtades. Õpilaste hinnangul võiks õues mõni prügikast rohkem olla, samuti tuntakse prügikastidest puudust keldrikorruse koridoris. Algklassid mainisid, et tualettruumides puuduvad kabiinides prügikastid, aga oleks vajalikud.
Küsimusele, kas koolis sees või õuealal vedeleb prahti, vastas 87% jaatavalt, kuigi vastajad ise olid kindlad, et nemad viskavad prügi prügikasti. Kõige rohkem on prahti nähtud õues, kooli hoovi servades ja krossiraja ääres.
88% (2018 - 97%) õpilastest leiab, et prügi sorteerimine on oluline. Teadlikkus on mõnevõrra langenud ja õpilaste hoiakud kohati skeptilised, mainitakse, et sorteeritud prügi ei pruugi õigesse kohta jõuda.
68% (2018 – 57%) lastest arvas,  et nende arvates ei ole nende võimuses prügi kogust vähendada. 61% hindas, et nende peres tekib pigem liiga palju prügi, eriti mainiti pakendeid, mille kogus koduses prügikastis on kõige suurem. Osad lapsed vastasid, et ei osta pakendatud toitu ja väldivad puuviljade ja muu toidu pakkimist väikestesse kilekottidesse. Lisaks öeldi, et pere kasutab korduvkasutatavaid poekotte, kilekotte ei osteta, mis on põhjendatav ilmselt ka EL regulatsiooniga, mis on käesolevast aastast keelanud tasuta kilekottide jagamise koos ostuga.
15% (2018 - 32%) õpilastest möönis, et on prügi maha visanud, põhjendustena toodi, et vahel juhtub, et näts satub kuskile põõsa alla.
80% (2018 - 68%) õpilastest ütles, et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud riideid ära vaid müüakse ära, antakse tuttavatele. Mitmel korral mainite ka taaskasutuskeskusesse viimist ja vanadest asjadest uute õmblemist. Viiakse ka kaubanduskeskuste juures asuvatesse taaskasutuskonteineritesse. Vaid väga katkiseid ja kulunud asju visatakse õpilaste hinnangul ära. Koolis on lääni korraldada heategev kasutatud koolivormi laat, mis propageerib taaskasutust ja säästvat tarbimist.
56% (2018 - 74%) vastanutest arvas, et sorteerimata olmeprügist ei ole võimalik midagi kasulikku toota. Lapsed teadsid, et olemprügi kasutatakse soojuselektrijaamades energia tootmiseks. Samas arvas tervelt 81%, et teab, kuidas saab kasutada sorteeritud olmeprügi. Mainiti, et vanadest pudelitest toodetakse uusi, vanapaberist uut paberit. Õpilased teadsid, et plastikpudelitest saab teha fliisi, metallist lennukiosasid.
Rõõmustaval kombel oli 72% (2018 – 38%) õpilastest kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi ja teadsid enamasti nimetada ka näiteks kasutatud patareide kogumiskohti (nii koolis kui kaupluste juures). Teati, et vanad ravimid saab tagastada ka apteeki.
Puhas vesi
Õpilastel paluti hinnata oma veekasutust. 19% kasutab enda hinnangul liiga palju puhast vett, 81% arvas, et kasutab vett säästvalt. Paljud õpilased ei osanud enda sõnul ka hinnata, kas nende veekasutus on pigem säästev või mitte. Küsimusele, kas inimesed peaksid üldiselt säästlikumalt puhast vett kasutama, vastas 69% (2018 - 63%) jaatavalt. Põhjendused: sest meil on puhast vett vähe. 29% (2018 - 93%) õpilastest väitis, et koolis on olnud juttu puhta vee säästmise vajadusest. Mainiti, et sellest on juttu olnud loodusõpetuse tundides. Samas teadis vaid 58% vastanutest, kust tuleb meie puhas vesi ja kuhu läheb reovesi.
Kasvanud on teadlikkus tualetis vee säästmise võimalusest. Vaid 15% (2018 - 18%) vastanud õpilastest ei teadnud põhjust, miks on enamike tualettpottide kaanel kaks nuppu. Osad õpilased küll väitsid, et vajutavad pidevalt kahte nuppu korraga.
67% (2018 - 80%) õpilastest eelistab käia dušši all ja ei kasuta vanni, põhjendustena ütlesid mitmed, et dušš säästab vett. Osad õpilased ütlesid, et käivad vahel duši all ja vahel vannis. 83% (2018 - 99%) vastanutest väitis, et sulgeb veekraani hambapesu ajaks, oldi teadlikud, et see on vee raiskamine, kui sel ajal veel joosta lasta. Kuna teadlikkus vee raiskamisest on kehvemaks muutunud, peab antud teemaga käesoleval kooliaastal rohkem tegelema. Plaanis on üles seada plakatitega teavituskampaania kraanikausside kohale koolimajas.
55% (2018 - 65%) vastanute kodudes pestakse nõusid igapäevaselt nõudepesumasinaga. Masinaga pesijad pidid vahel ka käsitsi pesema, paljud õpilased ütlesid, et teavad, et masinaga pestes kulub vett vähem, aga nende kodus pole nõudepesumasinat. Küsisime ka, kas õpilaste arvates on nende kodus veekulu eri aastaaegadel erinev. 94% vastanutest hindas, et on erinev. Mainiti, et suvel käiakse rohkem pesemas ja kastetakse ka aeda.
Lisaks uurisime sel aastal, kas õpilased on kodus või koolis märganud tilkuvaid veekraane. Rõõmustaval kombel pole 85% õpilastest tilkuvaid veeallikaid näinud. Need, kes on tilkumist kohanud, väidavad, et see on olnud koolimajas tualettides.
Kraanivett kasutab joogiveena 90% (2018 - 72%) vastanutest, vaid kaks inimest vastasid, et kraaniveel on halvem maitse. Õpilased teadsid, et pudelivee joomine tekitab plastprügi.

Kliimamuutused
Õpilastelt uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest. 60% (2018 - 68%) on asjaga kursis. 45% väitis, et koolis või kodus räägitakse kliimamuutuste põhjustest. Õpilased oskasid ka selgitada, mida kliima muutumine endaga kaasa võib tuua – tekib puhta vee ja toidu puudus, loodusvarad saavad otsa.
Kuristiku Gümnaasium on piirkonnakool ja enamik meie õpilastest elab kooli läheduses. Rõõmustaval kombel on kasvanud jalgsi kooli tulijate hulk – 67%  (2018-61%) õpilastest tulevad jalgsi kooli. Need, kes tulevad auto või bussiga, põhjendasid et elavad jalgsi tulekuks koolist liiga kaugel. Kooli hoovi on rajatud kaks katusega rattaparkat, mis soodustavad ka jalgrattaga liiklemist, mis on sügisel ja kevadel I-II kooliastme õpilaste seas populaarne.
87% (2018 - 63%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. Nimetati õunapuu istutamist koduaeda.
77% vastanutest (2018 – 78%) on seisukohal, et puulehtede ja kulu põletamine sügisel või kevadel pole arukas tegu. Enamikel vastanutest pole maakodusid või aedu. Siiski kohtas arvamust, et lehti põletada on kõige lihtsam. Samas teadsid õpilased, et nende suvilas või maakodus kompostitakse lehti.
11% (2018 - 10%) õpilastest väitis, et nende peres jääb sageli toitu üle ja see viiakse prügikasti. Õpilased avaldasid kahetsust, et toidujääkidega pole muud teha, kui prügikasti viia. Öeldi ka, et kergekäeliselt ei visata sööki minema, vaid süüakse näiteks järgmisel päeval eelmise päeva üles soojendatud sööki.
22% (2018 - 76%) vastanute peredes süüakse igapäevaselt liha ja vorsti. Arvatakse küll, et liha annab füüsilise töö tegijatele rohkem jõudu, aga järjest enam on juurdunud arusaam., et päris iga päev pole vaja liha süüa. Siiski selgitati õpilastele mitmekesise toitumise olulisust kasvueas, kuna lihasööjate hulk on üsna drastiliselt vähenenud. Kala väidab end vähemalt kord nädalas söövat 23% meie õpilastest. Nenditi, et kala on kallis või ei maitse.
Õpilastelt uuriti ka nende puuviljavaliku eelistuste kohta. Tervelt 70% (2018 - 20%) vastanute peredest ei sööda suvel ja sügisel sageli võõramaist päritolu puuvilju (banaan, apelsin, virsik), sest saadaval on kodumaised viljad. See näitaja on olulisel määral paranenud, mis näitab ka õpilaste teadlikkuse kasvu tervisliku toitumise teemal. Õpilastele rõhutatu, et kodumaal kasvavaid puuvilju süües on need ilmselt vähemate mürkainetega töödeldud, aga arvesse tuleb ka võtta, et säästame keskkonda, kui ei kuluta ressursse troopiliste viljade transpordile. Samas mainiti üsna palju, et banaanid ja troopilised viljad ei maitse ja seetõttu neid ei sööda.
Õpilastelt uuriti ka, kas nende pere kasvatab kodus või aias maitsetaimi või muid aiasaadusi, 82% vastas sellele küsimusele jaatavalt. Osati põhjendada, et omatoodang on mahekaup ja tervislik.
Elurikkus
100% (2018-42%) õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. Nimetati õuesõppeala (ringpeenart), 100 tamme istutamise projekti, ilutaimi, lennupuid. Õpilased märkisid ka, et hoovi korrastatakse. 2B oskas seostada oma istutatud pihlakat elurikkuse tõstmisega koolihoovis.
94% õpilastest (2018 – 85%) leidsid, et meie kooli õuealal on loodud võimalused õuesõppeks, osad õpilased arvasid, et justkui on ja ei ole ka, kuna puudub statsionaarne õuesõppemööbel. 89% õpilastest on õues õppinud ja loodust uurinud. Mainiti loodusõpetuse, eesti keele, kehalise kasvatuse ja tehnoloogiaõpetuse ainetunde.
64% (2018 – 15%) küsitletutest väidab, et nad on uurinud, mis putukaid võib kooliõuel kohata. Uurinud on kõige rohkem algklassid, ilmselt oma õuevahetundide ajal. Leitud on ämblikke, kärbseid, sääski, mardikaid , sipelgaid, herilasi ja mesilasi.
54% (2018 - 25%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid. Õpilased nimetasid, mis võiks kooliõuel veel olla lisaks olemasolevatele kiikedele, seiklusrajale ja tasakaalupoomidele. Sooviti batuute, karuselli, liumäge, rulaparki.
27% (2018 - 12%) õpilastest ei oska öelda, millised puud ja põõsad kooliõuel kasvavad. Nimetati elupuid, kuuski, pihlakaid, kaski, pärnasid, tammesid, õunapuid, paju, haaba, vahtrat, sarapuud ja kirssi. Enamus teadsid vähemalt 3 liiki. 77% (2018 – 73%) õpilastest teadis, et kooliõuel kasvab ka lilli. Mainiti  et õuesõppealal peenral kasvatatakse roose, hüatsinte, võõrasemasid, nartsisse ja raudürti. Oli õpilasi, kes arvasid, et lilli on liiga vähe ja et nende klassil võiks olla lausa oma lillepeenar.
100% ehk kõik õpilased teadsid, et kooli territooriumil puudub ala, mida ei niideta. 2B klass oli seda koos klassijuhatajaga otsimas käinud keskkonnaküsitluse ajal. Lapsed arvasid, et niitmata ala on ebavajalik, kuna pallid ja mänguvahendid kaovad pika heina sisse ära. Õpilastele selgitati küsitluse käigus, miks oleks selline ala elurikkuse seisukohast oluline.
76% (2018 - 38%) õpilastest olid kooliõues puude küljes märganud linnupesi. Õpilased oskasid nimetada värava juures pärnadel olevat kolme linnupesa. 71% õpilastest on märganud puude külge kinnitatud pesakaste.
80% (2018 - 59%) õpilastest on märganud, et koolis on mõned hästi kujundatud nurgad toataimedega. Mainiti, et see paikneb A-korpuse 1. korrusel.  100%  õpilastest (2018 – 98%) väitis, et klassides on toataimi. Nimetati toakaske e. hibiskust, ripptaimi, draakonipuud ja jõulukaktust. Õpilaste hinnangul on taimi klassiruumides piisavalt.
Meri ja rannik
68% (2018-76%) vastanutest on leidnud rannast tühje plastpudeleid. Rõõmustaval kombel on see protsent alates 2017. aastast küsitlustes järjepidevalt vähenenud. Üks laps rääkis, kuidas nad peale rannafestivali koos sõpradega rannaala koristasid ja peale taara ära viimist 10 eurot teenisid. Üldiselt leiti, et Eesti rannad on puhtad.
15% (2018 - 8%) õpilastest on rannas õlist vett näinud. 32% (2018 – 53%) on suvel vees sinivetikaid näinud. Paljud õpilased ei teadnud, kuidas sinivetikat ära tunda ja kuidas see vees välja näeb. 83% (2018-79%) õpilastest ei toida talvel veelinde. Avaldati arvamust, et linnud peavad ise hakkama saama ja väideti, et teatakse, millise söödaga tohib linde talvel toita. 38% ütles, et koolis on räägitud veelindude talvise toitmise ohtudest ja ka kurbadest näidetest, mida saia või leivaga toitmine kaasa võib tuua.
44% oli nõus väitega, et õppetöös on kasutatud mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi ja on käidud ka õppekäikudel mere ääres (2018-53%). 69% vastanutest ütles, et koolis on räägitud merede saastumisest.
Õpilastelt uuriti, kas nende kodus kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. 20% arvas, et see on nii, 80% arvas, et sellele ei pöörata küllaldaselt tähelepanu või ei osanud antud küsimusele vastata. Lisaks uuriti, kas kodudes välditakse hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste. 75% arvas, et nende kodudes selliseid tooteid ei kasutata, samas tundus see küsimus õpilastele keeruline ja näiteks 4. klassis tuli õpilastele esmalt selgitada mõistet „mikroplast“.

Tervis ja heaolu
74% (2018-89%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Arv on võrreldes eelmise aastaga pisut langenud. Mainiti pallimängimist, majas ja õuevahetundides liikumist, lisaks kehalise kasvatuse tunde. Kurdeti, et üksinda ei lubata väiksemaid õue.
76% (2018 – 77%) õpilastest on oma hinnangul piisavalt õues, tulemus on püsinud stabiilselt sama kolmel aastal. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues on külm, vanematel pole aega koos õue minna või õues ühiselt aega veeta ja sõbrad on nädalavahetusel kuskil ära. Samas saadi aru, et värskes õhus viibimine on tervislik.
53% (2018-38%) õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla, jaatavalt. Põhjendustena, miks koolis meeldib,  toodi välja, et saab targemaks, sõpradega koos olla. Põhjendustena, miks ei meeldi, toodi välja: õppimine on raske ja igav, lugeda ei viitsi ja ei ole huvitav.
55% õpilastest väidab, et kasutab vahetundides pidevalt nutitelefoni, oli ka õpilasi, kes julgesid küsitluse ajal tunnistada, et on telefonist sõltuvuses.
62% (2018 - 2%) õpilastest on kogenud liikumispause tundide ajal. Õpilased ütlesid, et liikumispausid on head ja meeldivad neile. Toodi välja positiivne külg, et kui nad puhkavad, siis suudavad paremini tööd teha, 2.c väitis, et liikumispause tundide ajal on iga päev, ühes klassis väideti, et vahel häbenetakse liikumisharjutusi kaasa teha tunni ajal. Rõõm on tõdeda, et nii õpetajate kui õpilaste teadlikkus liikumispauside vajalikkusest on tõusnud.
Kooli tervishoiu kabinetti kasutab sageli 7% (2018 - 8%) küsitletutest, toodi välja, et seal käiakse ainult hädavajadusel (peavalu, kurguvalu).
56% (2018-42%) õpilastest peseb enne söömist käsi. Tuuakse välja, et unustatakse ära või ollakse lihtsalt laisad. Kiiduväärt oli 12.b klassi selleaastane keskkonnategu, kus nädala jooksul suunati kõik õpilased käsi pesema enne sööklasse sisenemist.
93%  (2018-91%) õpilastest arvab teadvat, mis on tervislik toit, aga vaid 70% (2018-73%) sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju. Õpilased ütlesid, et salat ei maitse alati. Samas teati, et tasakaalustatud toit on oluline ja eriti kasulik on, kui see on valmistatud mahedast toorainest. Osad õpilased tunnistasid ka, et nad pole harjunud salateid sööma.
73% (2018-94%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Osad ütlesid, et ports on isegi liiga suur, teised aga väitsid, et vahel jääb kõht tühjaks. 35% (2018-39%) õpilastest väitsid, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu prügisse. Põhjuseks öeldi, et ei jaksa ära süüa, ports on liiga suur või et supp ei maitse.  Samas on rõõmustav, et ära visatava toidu hulk ja ka toidu prügisse viijate hulk on aasta aastalt aina vähenenud. Suppi väidab end koolis söövat 61% õpilastest, mitmed küll nendivad, et sõltub supist, mida pakutakse. 75% õpilastest eelistab magusate jookide asemel vett juua, ehkki arvavad, et mahl on magus ja maitsev ja seal on vitamiine ka. Samas teavad, et vesi on tervislik.
Õpilastelt küsiti ka, kas nad saavad mure korral koolis kellegagi rääkida. 73% arvas, et saavad mure korral koolis abi. Variantidena nimetati õpetaja või hea sõbraga rääkimist. Mõned poisid avaldasid arvamust, et mehed peavad olema tugevad ja ei peaks oma muredest rääkima. Tehti selgitustööd ja öeldi, kuhu probleemide korral pöörduda. Paljud õpilased ka väitsid, et neil polegi muresid.
Energia
75% (2018-91%) õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule. Õpilastelt tuli tähelepanek, et sõltub sellest, kui kauaks nad toast lahkuvad. Pikemalt ära minnes kustutavad kindlasti tule. Märgiti ka, et koolis on tualettidest automaatne valgus, seega kui sealt lahkuda, jääb tuli põlema ja midagi ei saa teha.
62% (2018-70%) jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei vaata. Vastustest selgus õpilaste arvamus, et nad jätavad seadme tööle pigem siis, kui plaanivad seda veidi aja pärast edasi vaadata, räägiti ka, et peres on kombeks, et televiisor mängib terve õhtu taustal. 68% (2018-42%) küsitletute kodudes mängib telekas taustaks terve õhtu, kuigi õpilased ise telerit enda väitel ei vaatagi. Umbes viiendik ütles, et vaatavad telerist vahel midagi.
85% (2018-89%) kustutab ruumis tule, kui päike paistab. Nimetati ka, et võibolla pannakse põlema mõni väiksem lamp, kuna päiksevalgus igale poole ei ulatu.
29% (2018-12%) õpilastest teadis, et nende peres kasutatakse päikseenergia toimel töötavaid seadmeid, nimetati dekoratsioone, päikseenergia paneele, aialampe ja kalkulaatorit.
Küsimusele, mitu tehnikavahendit või kodumasinat nende peres õhtu vältel töötab, loetleti 5-16 seadet. Enamik nimetas pesumasinat, külmkappi, televiisorit, veekeetjat, arvutit, laadijaid, pliiti, nõudepesumasinat. Valdavalt jäi vastuste arv 7-8 vahele.
Rohelisest energiast väitis end teadlik olevat 73% (2018 – 42%) õpilastest. Mida vanemad olid küsitletud õpilased, seda rohkem teati päikse- ja tuuleenergiast. Õpilaste arvamustest tuli välja, et taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete soetusmaksumus on tavainimese jaoks liiga suur ja seetõttu neid ilmselt nii vähe kasutataksegi.
37% (2018-21%) õpilastest ei lülita ööseks arvutit välja ja 17% (2018-14%) õpilaste kodudes ei kustutata öösiti ka kõiki tulesid. 64% (2018-58%) laeb oma telefoni, kui see on tühi, aga 36% teeb seda igal ööl, olenemata aku seisukorrast.
55% on perega rääkinud energia säästmisest. Väidetavalt noomitakse kodus, kui lapsed tule põlema jätavad ruumist lahkudes. Kasutatakse ka rohkelt säästupirne, aga õpilaste hinnangul on need hämaramad. 36% (/2018-27%) väidab end teadvat, millele kulub nende kodus kõige rohkem elektrit. Nimetati vanu seadmeid (külmkapp, kineskoopteler) ja ka elektrikütet.

Transport
75% (2018-90%) õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. Põhjendati, et sõltub, millal tulla – vahel on rohkem ja vahel päris vähe. 71% (2018-81%) hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks ja 27% (2018 - 46%) väitis, et neid segab autoliiklus kooli ees ja sissesõit kooli hoovi võiks olla keelatud. Samas tuli vanematelt õpilastelt arvamus, et varsti sõidavad nad ise ka autoga ja siis tahaks küll kooli hoovi sisse sõita. Nooremad õpilased arvasid, et kui kooli hoovi sõit oleks teisiti korraldatud, oleks neil turvalisem.
44% (2018-29%) meie õpilastest tuleb hommikul jalgsi kooli. Õpilased ütlesid, et hommikuti on kiire, mõned tulevad ratta või rulaga. Koju läheb jalgsi 45% (2018-55%) õpilastest.
22% (2018-35%) õpilastest kasutab kooli tulekuks jalgratast või rula. Toodi välja, et nende vahendite kasutamine sõltub suuresti aastaajast. Kurb on tõdeda, et võrreldes aastataguse küsitlusega, on spordivahenditega koolis käijate hulk küsitluse tulemi põhjal vähenenud.
Kui õpilastelt küsiti, kumb transpordivahend saastab õhku nende arvates rohkem, kas auto või buss, arvas 87% (2018-30%) vastanutest, et auto. 13% hinnangul oli suuremaks saastajaks buss. Vastustest lähtub, et teadlikkus võrreldes eelmise aastaga on paranenud. Osati põhjendada, et bussiga mahub palju inimesi sõitma, aga autoga ainult 1-4 inimest ja seetõttu saastab auto rohkem.
Õpilastelt küsiti ka pereliikmete liiklemisharjumuste kohta. 69% (2018-38%) peredest kasutatakse päeva jooksul autot. 62% küsitletutest nõustus, et koolis on neile räägitud jalgsi liikumise vajalikkusest ja tervislikkusest. Samas ütlesid mõned õpilased, et koolis nende liikumist piiratakse, kuna jooksmine koridorides on keelatud.
Sõidujagamise teenusest on kuulnud 46% küsitletutest, paljude jaoks oli see siiski esmakordne info.
Õpetajate küsitluse kokkuvõte
Ajavahemikus 31. okt- 6. nov läbi viidud elektroonilisele küsimustikule vastas 55 õpetajat.
Alljärgnevalt on ära toodud küsitluse tulemused. Kui tulemuste erinevus eelmise aastaga võrreldes oli märkimisväärne, siis on võrdluseks sulgudes toodud ka eelmise aasta suhtarvud.
Ökoloogilise jalajälje küsimusele vastas 69% õpetajaist, et nad on oma ainetunnis seda teemat käsitlenud. 26% vastanuist väidab, et nad ei ole seda teinud ning 5% vastanud õpetajatest ei oska öelda.
91% õpetajaist teab, mida tähendab Fair Trade (õiglane kaubandus) kaubamärgistus. 4% õpetajate sõnul ei ole nad sellest märgist teadlikud ning 5% õpetajaist on märgistust küll näinud, ent ei tea selle tähendust.
Heategevus- või ühiskondliku initsiatiivi projektides, nagu annetused või koristustalgud on klassiga osalenud 78% õpetajatest. 22% vastanute sõnul ei ole nad seda kunagi teinud.
67% (62%) õpetajatest sorteerib kodus prügi. 27% (30%) teeb seda osaliselt (näiteks taara või paber-papp eraldi) ning 6% vastanutest prügi ei sorteeri.
86% (80%) õpetajate jaoks on prügi sorteerimine väga oluline, 8% (13%) vastanuist ei oska selles küsimuses seisukohta võtta ning 6% (7%) jaoks ei ole antud teema üldse oluline.
69% (71%) vastanuist kasutab enda sõnul puhast vett kokkuhoidlikult, 22% (10%) seda enda hinnangul ei tee ning 9% (19%) ei oska öelda.
Toidu säästliku kasutamise kohta vastas 24% õpetajaist, et neil jääb kodus sageli toitu üle ning see visatakse ära. 61% vastanuist toitu ära ei viska ning 15% vastanuist ei oska seda määratleda.
Jalgsi või jalgrattaga kooli tuleb meie õpetajatest 22% (võrdluseks samad näitajad: eelmisel aastal 20% ja üle-eelmisel 18%). 27% õpetajaist tuleb kooli kas jalgsi või ühistranspordiga ning 51% (46%) õpetajaist tuleb kooli autoga. 
87% vastanuist ei põleta sügiseti aias või maakodus lehti. Siinkohal olgu toodud võrdluseks eelmise ja üle-eelmise aasta näitajad: vastavalt 83 ja 77%, mille põhjal võib järeldada õpetajate teadlikkuse tõusu antud küsimuses. 13% vastanutest on lehti põletanud.
91% õpetajaist on aasta jooksul vähemalt korra viinud ainetunni läbi õues. Selles küsimuses on näha samuti kasvutrendi, sest eelmisel ja üle-eelmisel aastal vastanute suhtarvud olid vastavalt 83 ja 75. Õues õppimise võimalust ei ole kasutanud 9% õpetajaist.

74% õpetajaist arvab, et õpilased võiksid vähemalt ühe vahetunni päevas veeta õues. 24% arvates sõltub see õpilaste vanusest ning 2% vastanuist leidis, et õuevahetundi pole vaja.
91% (75%) õpetajate hinnangul on meie kooli õuealal õpilastele piisavalt tegelusvahendeid. 9% (25%) leiab, et neid ei ole siiski piisavalt. Selle küsimuse tulemustes on eelmise aastaga võrreldes toimunud suur muutus.
Viimase aasta jooksul klassiga looduses õppekäigul on käinud 82% õpetajaist, seevastu 18% ei ole seda aasta jooksul teinud. See näitaja on samuti tõusuteel, sest eelmise aasta vastavad suhtarvud on 73% ja 27%.
87% õpetajaid on arvamusel, et õpilased kasutavad liigselt nutivahendeid. 2% sõnul see nii ei ole. 11% ei oska antud küsimusele hinnangut anda.
Oma ainetunnis liikumist soodustavaid tegevusi/mänge kasutab 62% õpetajaist (58%). 34% (35%) vastanuist kasutab liikumisharjutusi vahel harva. 4% (7%) õpetajaist oma tundides liikumist soodustavaid tegevusi ei kasuta.
Koolisöökla toiduportsu peab tervislikuks 60% (74%) õpetajaist.13% (6%) arvates ei vasta see nõuetele ning 26% (20%) ei osanud antud küsimusele vastata.
70% (62%) õpetajatest sööb kooli poolt pakutavat salatit, juur- ja puuvilja. 13% (6%) ei söö seda kunagi ning 17% (32%) võtab tervisliku toidu ise kodust kaasa.
Elektri kokkuhoiu küsimusele vastas 80% (70%) õpetajaist, et nad kustutavad vahetundideks klassis tule. 18% teeb seda vahetevahel (26%) ja 2% (4%) ei tee seda kunagi.

Toataimedega varustatud on 84% vastanute klassid ning 16% õpetajate klassides toataimi ei ole.
38% (41%) õpetajaist leiab, et hommikune liiklus meie koolimaja ees ei ole turvaline. Turvaliseks peab seda aga 29% (18%) õpetajatest. 33% (41%) õpetajaid ei oska antud olukorda hinnata.
Küsimus pere liikumisvahendi kohta andis järgmised tulemused: 43% õpetajaist kasutab autot, 42% ühistransporti, 13% vastanuist käib jala ning 2% kasutab jalgratast või muud liikumisvahendit.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

9.b tüdrukud käisid Toidupangas vabatahtlikuks

9.b klassi tüdrukud käisid koos klassijuhataja Valentina Tsirihhovaga Toidupangas vabatahtlikuna abiks, et abivajajatele toidupakke valmistada. See oli nende klassi keskkonnategu. Klass võeti vastu rõõmuga ja seletati neile, mida tuleb pakkidesse panna. Enne pakkimist said loomulikult kõik tüdrukud endale uhked Toidupanga põlled. Pakkimise alal jaotati tüdrukud kahte gruppi. Ka klassijuhataja töötas koos tüdrukutega usinasti. Juba tunni ajaga suutis esimene grupp tüdrukuid nii palju pakke teha, nii et majonees sai otsa. Tehti paus, käidi vett joomas ja karastati ennast Toidupanga poolt vabatahtlikele mõeldud joogivalikuga. Pakke kogunes nii palju, et vahepeal oli vaja ruumi juurde teha. Lõpuks kui ruumi oli juurde tehtud, jätkasid tüdrukud tööd. Vahepeal pidi jälle kottidele ruumi juurde tegema, aga sellegipoolest suutsid 9.b tüdrukud oma töö pool tundi varem ära teha. Tüdrukud said raske tööga lihtsasti hakkama ja see käik tekitas mitmeski huvi seal edaspidigi käia. Vabatahtlik abista

Meie kooli õpilane vabatahtlikuna Maailmakoristuspäeva videoülekande meeskonnas New Yorgis

2023. aasta maailmakoristuspäeval käis koristamas 19,1 miljonit inimest üle kogu maailma. 16. septembril kell kell 16 Eesti aja järgi alustati New Yorgi Eesti Maja juhtimiskeskuses videoülekannet maailmakoristuspäevast üle maailma. Otseülekandes näidati nii eelsalvestatud intervjuusid enam kui 140 riigi vabatahtlike meeskondadega kui tehti ka otselülitusi erinevatest tegevuspaikadest. Ülekannet juhtis ajakirjanik Colm Flynn. Meie 12.a klassi õpilane Sebastian Sepp osales vabatahtlikuna maailmakoristuspäeva videoülekande loomisel New Yorgi Eesti Majas. Tema ülesanne oli olla kaamera taga ning muuhulgas käis ta ka filmimas intervjuusid kohalike inimestega New Yorgi tänavatel. Ülekanne on järelvaadatav siin: https://www.youtube.com/live/KW8nt-I8HqY?si=PU39Rik8DV-gYIpw Sebastian tutvustas oma kogemusi ka kooliperele Rohelise kooli koosolekul 20. novembril.

Toimus Kuristiku heategevuslik jõululaat

12. detsembril toimus traditsiooniline Kuristiku heategevuslik jõululaat, kus kaubeldi omavalmistatud küpsetiste, maiustuste, käsitöö, ehete, jõulukaunistuste, piparkookidega. Laada korraldajateks olid 2.-4. klasside õpilased koos klassijuhatajate ja vanematega. Kaubavalik oli väga lai ning elav kauplemine toimus kõigil vahetundidel. Iga müüja annetas 50% oma tulust. Sellel aastal läheb meie ühine annetus, 570 eurot, Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Suur tänu kõigile õpilastele, õpetajatele ja vanematele, tänu kellele meie jõululaat taas toredasti teoks sai!