Tallinna
Kuristiku Gümnaasium
ROHELINE
KOOL
Keskkonnaülevaatuse analüüs
November
2019
Eesmärk:
Keskkonnaülevaatuse
eesmärk on kaardistada hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad.
Protsess:
Kuristiku
Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtis septembris ja oktoobris
Rohelise Kooli töörühm, kuhu kuuluvad kõigi kooliastmete õpilased, õpetajad ja
lapsevanem. Keskkonnaküsitlusse kaasati sel aastal suuremas mahus õpetajaid,
selle aitasid läbi viia klassijuhatajad koos enda klassis olevate Rohelise kooli
töörühma õpilastega. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises
ja õppetöös.
Keskkonnaülevaatus
viidi läbi 20.09 – 29.10. 2019. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside
kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme kolmes klassis, meie
selleaastaseid põhiteemasid neljas erineva vanuseastme klassis. Tulemused
märgiti protokolli, kohapeal kuulati õpilaste mõtteid ja ettepanekuid antud
teemal. Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev, keskmiselt oli küsitlustes 10
küsimust. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala
olid sarnaselt varasematele aastatele liidetud üheks teemaks ja küsitluseks.
Keskkonnaküsitlusi klassides viisid läbi ja protokollisid klassijuhatajad
koostöös Rohelise Kooli töörühma õpilastega.
Töötajatele
koostati samuti keskkonnaküsitlus veebis, mille link saadeti kõigi töötajate meilile.
Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus
sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi
sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette
antud vastusevariantidega küsimusi. Iga küsimuse puhul paluti õpilastel on
valikut põhjendada ja märgiti olulisemad argumendid ja ettepanekud üles.
Teemade
jagunemine klasside lõikes:
Globaalne
keskkond 3c, 5d, 9b, 12a
Prügi
ja jäätmed 3a. 5b, 8a,
11a
Puhas
vesi 5c, 7a,
7c, 8b
Kliimamuutused 3b, 6c, 11b
Elurikkus
ja õueala 2b, 4c, 6b,
Meri
ja rannik 4a, 6a,
9a
Tervis
ja heaolu 2c, 4e, 5a,
6e, 10b
Energia 4b, 7b, 10a
Transport 4d,
6d, 9c, 9e, 12b
Keskkonnaülevaatuse
tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti
tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas
blogis. Küsitluse tulemusi analüüsiti Rohelise kooli töörühma koosolekul 4.
novembril 2019. Samuti tutvustatakse keskkonnaülevaatuse tulemusi kogu
pedagoogilisele personalile. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta
tulemusi eelmisel kahel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega, keskenduses
enim siiski võrdlusele eelmise aastaga.
Üldine statistika
Küsitluses
osales suur osa 2.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 740 õpilast, s.o 81%
terve kooli õpilastest. Personalile suunatud küsitlusele vastas 55 inimest (82%
õpetajatest).
Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa
Õpilased
Globaalne keskkond
Küsitlusele
vastas kokku 84 õpilast. 82% (2018 - 81%) õpilastest arvas, et tundides on
räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada inimeste elu kogu
maailmas, samuti oli oluliselt tõusnud teadlikkus ökoloogilise jalajälje
teemal. Mõistet ökoloogiline jalajälg tundis 76% õpilastest (2018 – 44%). Samas
nentisid osad õpilased, et ei oska selle mõiste sisu päris lahti seletada,
ehkki olid seda korduvalt kuulnud. Teati, et põlevkivist elektri tootmine
suurendab eestlaste ökoloogilist jalajälge. Õpilased arvasid, et enim
käsitletakse keskkonnaga seotud teemasid bioloogia, geograafia ja
ühiskonnaõpetuse tunnis.
99%
pidas oluliseks erinevate loomaliikide, loodusvarade ja kultuuride säilitamist
maailmas. Põhjendati, et muidu kaob mitmekesisus, tunti suurt muret planeedi
hävimise ja inimkonna püsimise pärast. Õpilased mõistsid, et kui hävib loodus
ja loomastik, surevad ka inimesed välja. Mainiti toimiva toiduahela olulisust.
Õpilastele
näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti. Teadlikkus
oli pisut paranenud. Kui 2018 aasta küsitluses oli 24% õpilastest olid seda
märki näinud ja oskasid kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab, siis
nüüd tundis märgi ära 26% õpilasi, aga enamik neist ei osanud selle olemust
täpselt seletada. Õpilastele selgitati märgi tähendust.
Küsimusele,
kas koolis on räägitud meie planeedi jätkusuutlikkusest vastas 56% jaatavalt.
Eelmisel aastal oli küsimus sõnastatud pisut teisiti, seega võrreldavat
statistikat hetkel pole. Märkimisväärselt
on kasvanud heategevates projektides või kodanikualgatustes osalemise protsent.
75%
(2018 - 57%) õpilastest on koos pere või klassiga osalenud keskkonnateemalises
heategevusprojektis. Peamiselt mainiti osalemist koristustalgutel, eriti koos
kooli või klassiga. Lisaks olid osad käinud abiks kasside varjupaigas ja osalenud
koos perega „Teeme ära“ talgutel. 90% (2018 – 91%) vastanutest väitis, et meie
koolis tutvustatakse teiste maade kultuuri ja kombeid. Mainimist leidis Maailmaränduri
tund 6. klassis (Vahemeremaade ajaloo õpetamine lõiminguainena) ja sööklas
korda aastas toimuv rahvustoitude nädal.
63%
(2018 - 86%) õpilastest leidis, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi
halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest
erinevate omaduste tõttu. Õpilased mainisid seda küsimust kommenteerides, et
sellist asja ei pea rõhutama, see on iseenesestmõistetav. Samas öeldi ka, et
sel teemal peaks rohkem rääkima, eriti nooremate õpilastega.
Küsimusele,
kas meie koolis töötab või õpib inimesi, kes on pärit teistest riikidest,
vastas jaatavalt 84% küsitletutest. Mainiti inglise ja hispaania keele õpetajat
ja välisvabatahtlikku, kelle vahendusel saavad õpilased infot eluolu kohta
teistes riikides.
Prügi ja jäätmed
Küsitlusele
vastas kokku 92 õpilast. 87% ( 2018 - 81%) õpilastest väitsid, et nende kodus
sorteeritakse prügi, reaalne tegutsemisvalmidus on seega pisut veelgi kasvanud.
Arvestades 2017. aasta tulemusega (44%), on muutus märgatav. Samas on õpilased
murelikud, väidavad, et vanemate teadlikkus on madal ja kodus ei soovita prügi
sorteerida, kuna vanemad peavad seda kasutuks. Enamikus kodudes sorteeritakse
siiski paberjäätmed ja pandipakend
eraldi, paljudes kodudes ka biojäätmed.
Teadlikkus
prügi sorteerimisest on tõusnud – kui eelmisel aastal arvasid 64% teadvat,
kuidas prügi sorteerida, siis nüüd jälgib 95%, et prügi satuks õigesse kasti. Küll mainiti, et igal korrusel pole kõiki
kaste, klassiruumides puudub sorteerimise võimalus, vahel on teatud liigi
kogumiseks mõeldud prügikast juba täis. 59% õpilastest teab, mis liiki prügi
kogumiskastid on koolis igal korrusel. Õpilased, kes vastasid, et ei tea, ei
mäletanud kastidel olevate liikide nimetusi korrektselt. 41% leidis, et
prügikaste on nii koolimajas kui õuealal piisavalt, seega hinnatakse nende
kogust hetkel pigem liiga väikeseks. 46% vastanutest arvas ka, et prügikastid
pole kõige õigemates kohtades. Õpilaste hinnangul võiks õues mõni prügikast
rohkem olla, samuti tuntakse prügikastidest puudust keldrikorruse koridoris.
Algklassid mainisid, et tualettruumides puuduvad kabiinides prügikastid, aga
oleks vajalikud.
Küsimusele,
kas koolis sees või õuealal vedeleb prahti, vastas 87% jaatavalt, kuigi
vastajad ise olid kindlad, et nemad viskavad prügi prügikasti. Kõige rohkem on
prahti nähtud õues, kooli hoovi servades ja krossiraja ääres.
88%
(2018 - 97%) õpilastest leiab, et prügi sorteerimine on oluline. Teadlikkus on
mõnevõrra langenud ja õpilaste hoiakud kohati skeptilised, mainitakse, et
sorteeritud prügi ei pruugi õigesse kohta jõuda.
68%
(2018 – 57%) lastest arvas, et nende
arvates ei ole nende võimuses prügi kogust vähendada. 61% hindas, et nende
peres tekib pigem liiga palju prügi, eriti mainiti pakendeid, mille kogus
koduses prügikastis on kõige suurem. Osad lapsed vastasid, et ei osta pakendatud
toitu ja väldivad puuviljade ja muu toidu pakkimist väikestesse kilekottidesse.
Lisaks öeldi, et pere kasutab korduvkasutatavaid poekotte, kilekotte ei osteta,
mis on põhjendatav ilmselt ka EL regulatsiooniga, mis on käesolevast aastast
keelanud tasuta kilekottide jagamise koos ostuga.
15%
(2018 - 32%) õpilastest möönis, et on prügi maha visanud, põhjendustena toodi, et vahel
juhtub, et näts satub kuskile põõsa alla.
80%
(2018 - 68%) õpilastest ütles, et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud
riideid ära vaid müüakse ära, antakse tuttavatele. Mitmel korral
mainite ka taaskasutuskeskusesse viimist ja vanadest asjadest uute õmblemist.
Viiakse ka kaubanduskeskuste juures asuvatesse taaskasutuskonteineritesse. Vaid
väga katkiseid ja kulunud asju visatakse õpilaste hinnangul ära. Koolis on
lääni korraldada heategev kasutatud koolivormi laat, mis propageerib
taaskasutust ja säästvat tarbimist.
56%
(2018 - 74%) vastanutest arvas, et sorteerimata olmeprügist ei ole võimalik
midagi kasulikku toota. Lapsed teadsid, et olemprügi kasutatakse
soojuselektrijaamades energia tootmiseks. Samas arvas tervelt 81%, et teab,
kuidas saab kasutada sorteeritud olmeprügi. Mainiti, et vanadest pudelitest
toodetakse uusi, vanapaberist uut paberit. Õpilased teadsid, et plastikpudelitest
saab teha fliisi, metallist lennukiosasid.
Rõõmustaval
kombel oli 72% (2018 – 38%) õpilastest kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi ja
teadsid enamasti nimetada ka näiteks kasutatud patareide kogumiskohti (nii
koolis kui kaupluste juures). Teati, et vanad ravimid saab tagastada ka
apteeki.
Puhas vesi
Õpilastel
paluti hinnata oma veekasutust. 19% kasutab enda hinnangul liiga palju puhast
vett, 81% arvas, et kasutab vett säästvalt. Paljud õpilased ei osanud enda
sõnul ka hinnata, kas nende veekasutus on pigem säästev või mitte. Küsimusele,
kas inimesed peaksid üldiselt säästlikumalt puhast vett kasutama, vastas 69%
(2018 - 63%) jaatavalt. Põhjendused: sest meil on puhast vett vähe. 29% (2018 - 93%)
õpilastest väitis, et koolis on olnud juttu puhta vee säästmise vajadusest. Mainiti,
et sellest on juttu olnud loodusõpetuse tundides. Samas teadis vaid 58%
vastanutest, kust tuleb meie puhas vesi ja kuhu läheb reovesi.
Kasvanud
on teadlikkus tualetis vee säästmise võimalusest. Vaid 15% (2018 - 18%)
vastanud õpilastest ei teadnud põhjust, miks on enamike tualettpottide kaanel
kaks nuppu. Osad õpilased küll väitsid, et vajutavad pidevalt kahte nuppu
korraga.
67%
(2018 - 80%) õpilastest eelistab käia dušši all ja ei kasuta vanni,
põhjendustena ütlesid mitmed, et dušš säästab vett. Osad õpilased
ütlesid, et käivad vahel duši all ja vahel vannis. 83% (2018 - 99%)
vastanutest väitis, et sulgeb veekraani hambapesu ajaks, oldi teadlikud, et see
on vee raiskamine, kui sel ajal veel joosta lasta. Kuna teadlikkus vee
raiskamisest on kehvemaks muutunud, peab antud teemaga käesoleval kooliaastal
rohkem tegelema. Plaanis on üles seada plakatitega teavituskampaania
kraanikausside kohale koolimajas.
55%
(2018 - 65%) vastanute kodudes pestakse nõusid igapäevaselt nõudepesumasinaga. Masinaga
pesijad pidid vahel ka käsitsi pesema, paljud õpilased ütlesid, et teavad, et
masinaga pestes kulub vett vähem, aga nende kodus pole nõudepesumasinat.
Küsisime ka, kas õpilaste arvates on nende kodus veekulu eri aastaaegadel erinev.
94% vastanutest hindas, et on erinev. Mainiti, et suvel käiakse rohkem pesemas
ja kastetakse ka aeda.
Lisaks
uurisime sel aastal, kas õpilased on kodus või koolis märganud tilkuvaid
veekraane. Rõõmustaval kombel pole 85% õpilastest tilkuvaid veeallikaid näinud.
Need, kes on tilkumist kohanud, väidavad, et see on olnud koolimajas
tualettides.
Kraanivett
kasutab joogiveena 90% (2018 - 72%) vastanutest, vaid kaks inimest vastasid, et
kraaniveel on halvem maitse. Õpilased teadsid, et pudelivee joomine tekitab
plastprügi.
Kliimamuutused
Õpilastelt
uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest. 60%
(2018 - 68%) on asjaga kursis. 45% väitis, et koolis või kodus räägitakse
kliimamuutuste põhjustest. Õpilased oskasid ka selgitada, mida kliima muutumine
endaga kaasa võib tuua – tekib puhta vee ja toidu puudus, loodusvarad saavad
otsa.
Kuristiku
Gümnaasium on piirkonnakool ja enamik meie õpilastest elab kooli läheduses.
Rõõmustaval kombel on kasvanud jalgsi kooli tulijate hulk – 67% (2018-61%) õpilastest tulevad jalgsi kooli. Need,
kes tulevad auto või bussiga, põhjendasid et elavad jalgsi tulekuks koolist
liiga kaugel. Kooli hoovi on rajatud kaks katusega rattaparkat, mis soodustavad
ka jalgrattaga liiklemist, mis on sügisel ja kevadel I-II kooliastme õpilaste
seas populaarne.
87%
(2018 - 63%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. Nimetati
õunapuu istutamist koduaeda.
77%
vastanutest (2018 – 78%) on seisukohal, et puulehtede ja kulu põletamine
sügisel või kevadel pole arukas tegu. Enamikel vastanutest pole maakodusid või
aedu. Siiski kohtas arvamust, et lehti põletada on kõige lihtsam. Samas teadsid
õpilased, et nende suvilas või maakodus kompostitakse lehti.
11%
(2018 - 10%) õpilastest väitis, et nende peres jääb sageli toitu üle ja see
viiakse prügikasti. Õpilased avaldasid kahetsust, et toidujääkidega pole muud
teha, kui prügikasti viia. Öeldi ka, et kergekäeliselt ei visata sööki minema,
vaid süüakse näiteks järgmisel päeval eelmise päeva üles soojendatud sööki.
22%
(2018 - 76%) vastanute peredes süüakse igapäevaselt liha ja vorsti. Arvatakse
küll, et liha annab füüsilise töö tegijatele rohkem jõudu, aga järjest enam on
juurdunud arusaam., et päris iga päev pole vaja liha süüa. Siiski selgitati
õpilastele mitmekesise toitumise olulisust kasvueas, kuna lihasööjate hulk on
üsna drastiliselt vähenenud. Kala väidab end vähemalt kord nädalas söövat 23%
meie õpilastest. Nenditi, et kala on kallis või ei maitse.
Õpilastelt
uuriti ka nende puuviljavaliku eelistuste kohta. Tervelt 70% (2018 - 20%)
vastanute peredest ei sööda suvel ja sügisel sageli võõramaist päritolu
puuvilju (banaan, apelsin, virsik), sest saadaval on kodumaised viljad. See
näitaja on olulisel määral paranenud, mis näitab ka õpilaste teadlikkuse kasvu
tervisliku toitumise teemal. Õpilastele rõhutatu, et kodumaal kasvavaid
puuvilju süües on need ilmselt vähemate mürkainetega töödeldud, aga arvesse
tuleb ka võtta, et säästame keskkonda, kui ei kuluta ressursse troopiliste
viljade transpordile. Samas mainiti üsna palju, et banaanid ja troopilised
viljad ei maitse ja seetõttu neid ei sööda.
Õpilastelt
uuriti ka, kas nende pere kasvatab kodus või aias maitsetaimi või muid
aiasaadusi, 82% vastas sellele küsimusele jaatavalt. Osati põhjendada, et
omatoodang on mahekaup ja tervislik.
Elurikkus
100%
(2018-42%) õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi
elurikkuse tõstmiseks. Nimetati õuesõppeala (ringpeenart), 100 tamme istutamise
projekti, ilutaimi, lennupuid. Õpilased märkisid ka, et hoovi korrastatakse. 2B
oskas seostada oma istutatud pihlakat elurikkuse tõstmisega koolihoovis.
94%
õpilastest (2018 – 85%) leidsid, et meie kooli õuealal on loodud võimalused
õuesõppeks, osad õpilased arvasid, et justkui on ja ei ole ka, kuna puudub
statsionaarne õuesõppemööbel. 89% õpilastest on õues õppinud ja loodust
uurinud. Mainiti loodusõpetuse, eesti keele, kehalise kasvatuse ja
tehnoloogiaõpetuse ainetunde.
64%
(2018 – 15%) küsitletutest väidab, et nad on uurinud, mis putukaid võib
kooliõuel kohata. Uurinud on kõige rohkem algklassid, ilmselt oma
õuevahetundide ajal. Leitud on ämblikke, kärbseid, sääski, mardikaid ,
sipelgaid, herilasi ja mesilasi.
54%
(2018 - 25%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja
turnimisvahendeid. Õpilased nimetasid, mis võiks kooliõuel veel olla lisaks
olemasolevatele kiikedele, seiklusrajale ja tasakaalupoomidele. Sooviti
batuute, karuselli, liumäge, rulaparki.
27%
(2018 - 12%) õpilastest ei oska öelda, millised puud ja põõsad kooliõuel
kasvavad. Nimetati elupuid, kuuski, pihlakaid, kaski, pärnasid, tammesid,
õunapuid, paju, haaba, vahtrat, sarapuud ja kirssi. Enamus
teadsid vähemalt 3 liiki. 77% (2018 – 73%) õpilastest teadis,
et kooliõuel kasvab ka lilli. Mainiti et
õuesõppealal peenral kasvatatakse roose, hüatsinte, võõrasemasid, nartsisse ja
raudürti. Oli õpilasi, kes arvasid, et lilli on liiga vähe ja et nende klassil
võiks olla lausa oma lillepeenar.
100%
ehk kõik õpilased teadsid, et kooli territooriumil puudub ala, mida ei niideta.
2B klass oli seda koos klassijuhatajaga otsimas käinud keskkonnaküsitluse ajal.
Lapsed arvasid, et niitmata ala on ebavajalik, kuna pallid ja mänguvahendid
kaovad pika heina sisse ära. Õpilastele selgitati küsitluse käigus, miks oleks
selline ala elurikkuse seisukohast oluline.
76%
(2018 - 38%) õpilastest olid kooliõues puude küljes märganud linnupesi.
Õpilased oskasid nimetada värava juures pärnadel olevat kolme linnupesa. 71%
õpilastest on märganud puude külge kinnitatud pesakaste.
80%
(2018 - 59%) õpilastest on märganud, et koolis on mõned hästi kujundatud nurgad
toataimedega. Mainiti, et see paikneb A-korpuse 1. korrusel. 100% õpilastest (2018 – 98%) väitis, et klassides
on toataimi. Nimetati toakaske e. hibiskust, ripptaimi, draakonipuud ja
jõulukaktust. Õpilaste hinnangul on taimi klassiruumides piisavalt.
Meri ja rannik
68%
(2018-76%) vastanutest on leidnud rannast tühje plastpudeleid. Rõõmustaval
kombel on see protsent alates 2017. aastast küsitlustes järjepidevalt
vähenenud. Üks laps rääkis, kuidas nad peale rannafestivali koos sõpradega
rannaala koristasid ja peale taara ära viimist 10 eurot teenisid. Üldiselt
leiti, et Eesti rannad on puhtad.
15% (2018 - 8%)
õpilastest on rannas õlist vett näinud. 32% (2018 – 53%) on suvel vees
sinivetikaid näinud. Paljud õpilased ei teadnud, kuidas sinivetikat ära tunda
ja kuidas see vees välja näeb. 83% (2018-79%) õpilastest ei toida talvel
veelinde. Avaldati arvamust, et linnud peavad ise hakkama saama ja väideti, et
teatakse, millise söödaga tohib linde talvel toita. 38% ütles, et koolis on
räägitud veelindude talvise toitmise ohtudest ja ka kurbadest näidetest, mida
saia või leivaga toitmine kaasa võib tuua.
44%
oli nõus väitega, et õppetöös on kasutatud mere ja rannikuga seotud teemasid ja
aktiivtegevusi ja on käidud ka õppekäikudel mere ääres (2018-53%). 69%
vastanutest ütles, et koolis on räägitud merede saastumisest.
Õpilastelt
uuriti, kas nende kodus kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke
puhastusvahendeid. 20% arvas, et see on nii, 80% arvas, et sellele ei pöörata
küllaldaselt tähelepanu või ei osanud antud küsimusele vastata. Lisaks uuriti,
kas kodudes välditakse hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad
mikroplaste. 75% arvas, et nende kodudes selliseid tooteid ei kasutata, samas
tundus see küsimus õpilastele keeruline ja näiteks 4. klassis tuli õpilastele
esmalt selgitada mõistet „mikroplast“.
Tervis ja heaolu
74%
(2018-89%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Arv
on võrreldes eelmise aastaga pisut langenud. Mainiti pallimängimist, majas ja
õuevahetundides liikumist, lisaks kehalise kasvatuse tunde. Kurdeti, et üksinda
ei lubata väiksemaid õue.
76%
(2018 – 77%) õpilastest on oma hinnangul piisavalt õues, tulemus on püsinud
stabiilselt sama kolmel aastal. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta,
nimetatakse seda, et õues on külm, vanematel pole aega koos õue minna või õues
ühiselt aega veeta ja sõbrad on nädalavahetusel kuskil ära. Samas saadi aru, et
värskes õhus viibimine on tervislik.
53%
(2018-38%) õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla,
jaatavalt. Põhjendustena, miks koolis meeldib,
toodi välja, et saab targemaks, sõpradega koos olla. Põhjendustena, miks
ei meeldi, toodi välja: õppimine on raske ja igav, lugeda ei viitsi ja ei ole
huvitav.
55%
õpilastest väidab, et kasutab vahetundides pidevalt nutitelefoni, oli ka
õpilasi, kes julgesid küsitluse ajal tunnistada, et on telefonist sõltuvuses.
62%
(2018 - 2%) õpilastest on kogenud liikumispause tundide ajal. Õpilased ütlesid,
et liikumispausid on head ja meeldivad neile. Toodi välja positiivne külg, et
kui nad puhkavad, siis suudavad paremini tööd teha, 2.c väitis, et
liikumispause tundide ajal on iga päev, ühes klassis väideti, et vahel
häbenetakse liikumisharjutusi kaasa teha tunni ajal. Rõõm on tõdeda, et nii
õpetajate kui õpilaste teadlikkus liikumispauside vajalikkusest on tõusnud.
Kooli
tervishoiu kabinetti kasutab sageli 7% (2018 - 8%) küsitletutest, toodi välja,
et seal käiakse ainult hädavajadusel (peavalu, kurguvalu).
56%
(2018-42%) õpilastest peseb enne söömist käsi. Tuuakse välja, et unustatakse
ära või ollakse lihtsalt laisad. Kiiduväärt oli 12.b klassi selleaastane
keskkonnategu, kus nädala jooksul suunati kõik õpilased käsi pesema enne
sööklasse sisenemist.
93% (2018-91%) õpilastest arvab teadvat, mis on
tervislik toit, aga vaid 70% (2018-73%) sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju.
Õpilased ütlesid, et salat ei maitse alati. Samas teati, et tasakaalustatud
toit on oluline ja eriti kasulik on, kui see on valmistatud mahedast toorainest.
Osad õpilased tunnistasid ka, et nad pole harjunud salateid sööma.
73%
(2018-94%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Osad ütlesid, et
ports on isegi liiga suur, teised aga väitsid, et vahel jääb kõht tühjaks. 35%
(2018-39%) õpilastest väitsid, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu
prügisse. Põhjuseks öeldi, et ei jaksa ära süüa, ports on liiga suur või et
supp ei maitse. Samas on rõõmustav, et
ära visatava toidu hulk ja ka toidu prügisse viijate hulk on aasta aastalt aina
vähenenud. Suppi väidab end koolis söövat 61% õpilastest, mitmed küll nendivad,
et sõltub supist, mida pakutakse. 75% õpilastest eelistab magusate jookide
asemel vett juua, ehkki arvavad, et mahl on magus ja maitsev ja seal on
vitamiine ka. Samas teavad, et vesi on tervislik.
Õpilastelt
küsiti ka, kas nad saavad mure korral koolis kellegagi rääkida. 73% arvas, et
saavad mure korral koolis abi. Variantidena nimetati õpetaja või hea sõbraga
rääkimist. Mõned poisid avaldasid arvamust, et mehed peavad olema tugevad ja ei
peaks oma muredest rääkima. Tehti selgitustööd ja öeldi, kuhu probleemide
korral pöörduda. Paljud õpilased ka väitsid, et neil polegi muresid.
Energia
75%
(2018-91%) õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule. Õpilastelt
tuli tähelepanek, et sõltub sellest, kui kauaks nad toast lahkuvad. Pikemalt
ära minnes kustutavad kindlasti tule. Märgiti ka, et koolis on tualettidest
automaatne valgus, seega kui sealt lahkuda, jääb tuli põlema ja midagi ei saa
teha.
62%
(2018-70%) jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei
vaata. Vastustest selgus õpilaste arvamus, et nad jätavad seadme tööle pigem
siis, kui plaanivad seda veidi aja pärast edasi vaadata, räägiti ka, et peres
on kombeks, et televiisor mängib terve õhtu taustal. 68% (2018-42%) küsitletute
kodudes mängib telekas taustaks terve õhtu, kuigi õpilased ise telerit enda
väitel ei vaatagi. Umbes viiendik ütles, et vaatavad telerist vahel midagi.
85%
(2018-89%) kustutab ruumis tule, kui päike paistab. Nimetati ka, et võibolla
pannakse põlema mõni väiksem lamp, kuna päiksevalgus igale poole ei ulatu.
29%
(2018-12%) õpilastest teadis, et nende peres kasutatakse päikseenergia toimel
töötavaid seadmeid, nimetati dekoratsioone, päikseenergia paneele, aialampe ja
kalkulaatorit.
Küsimusele,
mitu tehnikavahendit või kodumasinat nende peres õhtu vältel töötab, loetleti
5-16 seadet. Enamik nimetas pesumasinat, külmkappi, televiisorit, veekeetjat,
arvutit, laadijaid, pliiti, nõudepesumasinat. Valdavalt jäi vastuste arv 7-8
vahele.
Rohelisest
energiast väitis end teadlik olevat 73% (2018 – 42%) õpilastest. Mida vanemad
olid küsitletud õpilased, seda rohkem teati päikse- ja tuuleenergiast. Õpilaste
arvamustest tuli välja, et taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete
soetusmaksumus on tavainimese jaoks liiga suur ja seetõttu neid ilmselt nii
vähe kasutataksegi.
37%
(2018-21%) õpilastest ei lülita ööseks arvutit välja ja 17% (2018-14%) õpilaste
kodudes ei kustutata öösiti ka kõiki tulesid. 64% (2018-58%) laeb oma telefoni,
kui see on tühi, aga 36% teeb seda igal ööl, olenemata aku seisukorrast.
55%
on perega rääkinud energia säästmisest. Väidetavalt noomitakse kodus, kui
lapsed tule põlema jätavad ruumist lahkudes. Kasutatakse ka rohkelt
säästupirne, aga õpilaste hinnangul on need hämaramad. 36% (/2018-27%) väidab
end teadvat, millele kulub nende kodus kõige rohkem elektrit. Nimetati vanu
seadmeid (külmkapp, kineskoopteler) ja ka elektrikütet.
Transport
75%
(2018-90%) õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid.
Põhjendati, et sõltub, millal tulla – vahel on rohkem ja vahel päris vähe. 71%
(2018-81%) hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks ja 27% (2018 - 46%)
väitis, et neid segab autoliiklus kooli ees ja sissesõit kooli hoovi võiks olla
keelatud. Samas tuli vanematelt õpilastelt arvamus, et varsti sõidavad nad ise
ka autoga ja siis tahaks küll kooli hoovi sisse sõita. Nooremad õpilased
arvasid, et kui kooli hoovi sõit oleks teisiti korraldatud, oleks neil
turvalisem.
44%
(2018-29%) meie õpilastest tuleb hommikul jalgsi kooli. Õpilased ütlesid, et
hommikuti on kiire, mõned tulevad ratta või rulaga. Koju läheb jalgsi 45%
(2018-55%) õpilastest.
22%
(2018-35%) õpilastest kasutab kooli tulekuks jalgratast või rula. Toodi välja,
et nende vahendite kasutamine sõltub suuresti aastaajast. Kurb on tõdeda, et
võrreldes aastataguse küsitlusega, on spordivahenditega koolis käijate hulk
küsitluse tulemi põhjal vähenenud.
Kui
õpilastelt küsiti, kumb transpordivahend saastab õhku nende arvates rohkem, kas
auto või buss, arvas 87% (2018-30%) vastanutest, et auto. 13% hinnangul oli
suuremaks saastajaks buss. Vastustest lähtub, et teadlikkus võrreldes eelmise
aastaga on paranenud. Osati põhjendada, et bussiga mahub palju inimesi sõitma,
aga autoga ainult 1-4 inimest ja seetõttu saastab auto rohkem.
Õpilastelt
küsiti ka pereliikmete liiklemisharjumuste kohta. 69% (2018-38%) peredest
kasutatakse päeva jooksul autot. 62% küsitletutest nõustus, et koolis on neile
räägitud jalgsi liikumise vajalikkusest ja tervislikkusest. Samas ütlesid mõned
õpilased, et koolis nende liikumist piiratakse, kuna jooksmine koridorides on
keelatud.
Sõidujagamise
teenusest on kuulnud 46% küsitletutest, paljude jaoks oli see siiski esmakordne
info.
Õpetajate küsitluse kokkuvõte
Ajavahemikus
31. okt- 6. nov läbi viidud elektroonilisele küsimustikule vastas 55 õpetajat.
Alljärgnevalt on ära toodud küsitluse tulemused. Kui tulemuste erinevus eelmise aastaga võrreldes oli märkimisväärne, siis on võrdluseks sulgudes toodud ka eelmise aasta suhtarvud.
Alljärgnevalt on ära toodud küsitluse tulemused. Kui tulemuste erinevus eelmise aastaga võrreldes oli märkimisväärne, siis on võrdluseks sulgudes toodud ka eelmise aasta suhtarvud.
Ökoloogilise
jalajälje küsimusele vastas 69% õpetajaist, et nad on oma ainetunnis seda
teemat käsitlenud. 26% vastanuist väidab, et nad ei ole seda teinud ning 5%
vastanud õpetajatest ei oska öelda.
91%
õpetajaist teab, mida tähendab Fair Trade (õiglane kaubandus) kaubamärgistus. 4%
õpetajate sõnul ei ole nad sellest märgist teadlikud ning 5% õpetajaist on
märgistust küll näinud, ent ei tea selle tähendust.
Heategevus- või
ühiskondliku initsiatiivi projektides, nagu annetused või koristustalgud on
klassiga osalenud 78% õpetajatest. 22% vastanute sõnul ei ole nad seda kunagi
teinud.
67% (62%) õpetajatest
sorteerib kodus prügi. 27% (30%) teeb seda osaliselt (näiteks taara või
paber-papp eraldi) ning 6% vastanutest prügi ei sorteeri.
86% (80%) õpetajate jaoks
on prügi sorteerimine väga oluline, 8% (13%) vastanuist ei oska selles
küsimuses seisukohta võtta ning 6% (7%) jaoks ei ole antud teema üldse oluline.
69% (71%) vastanuist
kasutab enda sõnul puhast vett kokkuhoidlikult, 22% (10%) seda enda hinnangul
ei tee ning 9% (19%) ei oska öelda.
Toidu säästliku kasutamise
kohta vastas 24% õpetajaist, et neil jääb kodus sageli toitu üle ning see
visatakse ära. 61% vastanuist toitu ära ei viska ning 15% vastanuist ei oska
seda määratleda.
Jalgsi või jalgrattaga
kooli tuleb meie õpetajatest 22% (võrdluseks samad näitajad: eelmisel aastal
20% ja üle-eelmisel 18%). 27% õpetajaist tuleb kooli kas jalgsi või
ühistranspordiga ning 51% (46%) õpetajaist tuleb kooli autoga.
87% vastanuist ei põleta
sügiseti aias või maakodus lehti. Siinkohal olgu toodud võrdluseks eelmise ja
üle-eelmise aasta näitajad: vastavalt 83 ja 77%, mille põhjal võib järeldada
õpetajate teadlikkuse tõusu antud küsimuses. 13% vastanutest on lehti
põletanud.
91% õpetajaist on aasta
jooksul vähemalt korra viinud ainetunni läbi õues. Selles küsimuses on näha
samuti kasvutrendi, sest eelmisel ja üle-eelmisel aastal vastanute suhtarvud
olid vastavalt 83 ja 75. Õues õppimise võimalust ei ole kasutanud 9%
õpetajaist.
74% õpetajaist arvab, et õpilased võiksid vähemalt ühe vahetunni päevas veeta õues. 24% arvates sõltub see õpilaste vanusest ning 2% vastanuist leidis, et õuevahetundi pole vaja.
74% õpetajaist arvab, et õpilased võiksid vähemalt ühe vahetunni päevas veeta õues. 24% arvates sõltub see õpilaste vanusest ning 2% vastanuist leidis, et õuevahetundi pole vaja.
91% (75%) õpetajate
hinnangul on meie kooli õuealal õpilastele piisavalt tegelusvahendeid. 9% (25%)
leiab, et neid ei ole siiski piisavalt. Selle küsimuse tulemustes on eelmise
aastaga võrreldes toimunud suur muutus.
Viimase aasta jooksul
klassiga looduses õppekäigul on käinud 82% õpetajaist, seevastu 18% ei ole seda
aasta jooksul teinud. See näitaja on samuti tõusuteel, sest eelmise aasta
vastavad suhtarvud on 73% ja 27%.
87% õpetajaid on arvamusel,
et õpilased kasutavad liigselt nutivahendeid. 2% sõnul see nii ei ole. 11% ei
oska antud küsimusele hinnangut anda.
Oma ainetunnis liikumist
soodustavaid tegevusi/mänge kasutab 62% õpetajaist (58%). 34% (35%) vastanuist
kasutab liikumisharjutusi vahel harva. 4% (7%) õpetajaist oma tundides
liikumist soodustavaid tegevusi ei kasuta.
Koolisöökla toiduportsu
peab tervislikuks 60% (74%) õpetajaist.13% (6%) arvates ei vasta see nõuetele
ning 26% (20%) ei osanud antud küsimusele vastata.
70% (62%) õpetajatest sööb
kooli poolt pakutavat salatit, juur- ja puuvilja. 13% (6%) ei söö seda kunagi
ning 17% (32%) võtab tervisliku toidu ise kodust kaasa.
Elektri kokkuhoiu
küsimusele vastas 80% (70%) õpetajaist, et nad kustutavad vahetundideks klassis
tule. 18% teeb seda vahetevahel (26%) ja 2% (4%) ei tee seda kunagi.
Toataimedega varustatud on 84% vastanute klassid ning 16% õpetajate klassides toataimi ei ole.
Toataimedega varustatud on 84% vastanute klassid ning 16% õpetajate klassides toataimi ei ole.
38% (41%) õpetajaist leiab,
et hommikune liiklus meie koolimaja ees ei ole turvaline. Turvaliseks peab seda
aga 29% (18%) õpetajatest. 33% (41%) õpetajaid ei oska antud olukorda hinnata.
Küsimus pere
liikumisvahendi kohta andis järgmised tulemused: 43% õpetajaist kasutab autot,
42% ühistransporti, 13% vastanuist käib jala ning 2% kasutab jalgratast või
muud liikumisvahendit.
Kommentaarid
Postita kommentaar