Rohelise Kooli projektikoosoleku
protokoll
|
|
13. jaanuar 2020, nr. 3
|
Tallinn
|
|
Algus
14.00, lõpp
Juhatasid:
Karmen Kisel, Külli Ratassepp
Protokollis:
Ly Melesk
Võtsid
osa: õpetajad: Kirsti Vooglaid, Ele-Marika Sooväli; lapsevanemad: Jaqueline
Illisson, Siret Laupa, Madli Kiri; õpilased: ...
Päevakord:
1.
Kokkuvõte 2019.
a. oktoobris toimunud keskkonnaküsitlusest
2.
Linnuvaatluse kuu
tegevused
3.
Rohelise lipu
klubi – kes sinna kuuluvad ja millega tegeleb
4.
Sooja kampsuni
päev 6. veebruar
6. Ülevaade klasside keskkonnategudest: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1z1yeGconbrLTiVTnCWYLLwvOoLodXzvVdBwt6FP-gvs/edit#gid=0
7.
Info ja
koosolekul osalejate ettepanekud
1. Kokkuvõte 2019. a. oktoobris toimunud
keskkonnaküsitlusest
Karmen Kisel andis lühikese ülevaate sügisel
toimunud keskkonnaküsitlusest ja selle põhjal valminud keskkonnaanalüüsist, mis
on leitav ja loetav meie rohelise kooli blogist. Küsitluses osales suur osa
2.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 740 õpilast, s.o 81% terve kooli
õpilastest. Personalile suunatud küsitlusele vastas 55 inimest (82%
õpetajatest).
Arvestades, et meie selleaastased
põhiteemad on: globaalne keskkond, tervis ja heaolu ning prügi ja jäätmeteema,
tasuks täpsemalt peatuda neil teemadel keskkonnaanalüüsis.
Globaalne keskkond:
82% (2018 - 81%) õpilastest arvas, et
tundides on räägitud teemal, kuidas meie igapäevane tegevus võib mõjutada
inimeste elu kogu maailmas, samuti oli oluliselt tõusnud teadlikkus
ökoloogilise jalajälje teemal. Mõistet ökoloogiline jalajälg tundis 76%
õpilastest (2018 – 44%). Teati, et põlevkivist elektri tootmine suurendab
eestlaste ökoloogilist jalajälge. 99% pidas oluliseks erinevate loomaliikide,
loodusvarade ja kultuuride säilitamist maailmas. Õpilased mõistsid, et kui
hävib loodus ja loomastik, surevad ka inimesed välja. Hetkel on see teema
Austraalia tulekahjude taustal väga aktuaalne – koaalade populatsioon on
hävimisohus.
Kisel rääkis ka meie 9C õpilaste
plaanist alustada heategevuslikku korjandust Austraalia põlenguohvrite
abistamiseks. Tüdrukud on hetkel koostamas reklaami, raha planeeritakse koguda
paari nädala jooksul, kogumiskasti asukoht on täpsustamisel. Seejärel kantakse
kogutud summa üle fondi, mis abistab põlengus kannatada saanud piirkonda.
Jätkates küsitlus teemal – Fair Trade ehk õiglase kaubanduse märki
meil endiselt ei tunta, ehkki teadlikkus on paranenud 2% (2018 24% ja 2019
26%). Märkimisväärselt on kasvanud heategevates projektides või
kodanikualgatustes osalemise protsent. 75% (2018 - 57%) õpilastest on koos pere
või klassiga osalenud keskkonnateemalises heategevusprojektis. Peamiselt
mainiti osalemist koristustalgutel, eriti koos kooli või klassiga.
63% (2018 - 86%) õpilastest leidis,
et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu,
kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu.
Õpilased mainisid seda küsimust kommenteerides, et sellist asja ei pea
rõhutama, see on iseenesestmõistetav. Samas öeldi ka, et sel teemal peaks
rohkem rääkima, eriti nooremate õpilastega.
Prügi ja jäätmed:
87% ( 2018 - 81%) õpilastest väitsid,
et nende kodus sorteeritakse prügi, reaalne tegutsemisvalmidus on seega pisut
veelgi kasvanud. Arvestades 2017. aasta tulemusega (44%), on muutus märgatav.
Teadlikkus prügi sorteerimisest on tõusnud – kui eelmisel aastal arvasid 64%
teadvat, kuidas prügi sorteerida, siis nüüd jälgib 95%, et prügi satuks õigesse
kasti. Küll mainiti, et igal korrusel
pole kõiki kaste, klassiruumides puudub sorteerimise võimalus. Prügikastide
kogust õuealal hinnatakse hetkel pigem liiga väikeseks. 46% vastanutest arvas
ka, et prügikastid pole kõige õigemates kohtades. 88% (2018 - 97%) õpilastest
leiab, et prügi sorteerimine on oluline. Õpilaste hoiakud kohati skeptilised,
mainitakse, et sorteeritud prügi ei pruugi õigesse kohta jõuda. 68% (2018 –
57%) lastest arvas, et nende arvates ei
ole nende võimuses prügi kogust vähendada. 80% (2018 - 68%) õpilastest ütles,
et nende peres ei visata vanu väikseks jäänud riideid ära vaid müüakse ära,
antakse tuttavatele. Mitmel korral mainite ka taaskasutuskeskusesse viimist ja
vanadest asjadest uute õmblemist. Viiakse ka kaubanduskeskuste juures
asuvatesse taaskasutuskonteineritesse. Rõõmustaval kombel oli 72% (2018 – 38%)
õpilastest kursis, kuhu tuleb viia ohtlik prügi.
Tervis ja heaolu:
74% (2018-89%) õpilastest leiab, et
saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Mainiti pallimängimist, majas ja
õuevahetundides liikumist, lisaks kehalise kasvatuse tunde. Põhjustena, miks
vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues on külm. 53% (2018-38%)
õpilastest vastas küsimusele, kas talle meeldib koolis olla, jaatavalt.
Põhjendustena, miks koolis meeldib,
toodi välja, et saab targemaks, sõpradega koos olla. 55% õpilastest
väidab, et kasutab vahetundides pidevalt nutitelefoni, oli ka õpilasi, kes
julgesid küsitluse ajal tunnistada, et on telefonist sõltuvuses. 56% (2018-42%)
õpilastest peseb enne söömist käsi. 93%
(2018-91%) õpilastest arvab teadvat, mis on tervislik toit, aga vaid 70%
(2018-73%) sööb koolis salatit, puu- ja juurvilju. 73% (2018-94%) vastanute
jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav. Osad ütlesid, et ports on isegi liiga
suur, teised aga väitsid, et vahel jääb kõht tühjaks. 35% (2018-39%) õpilastest
väitsid, et viivad tihti osa söömata jäänud toitu prügisse. 75% õpilastest
eelistab magusate jookide asemel vett juua. Õpilastelt küsiti ka, kas nad
saavad mure korral koolis kellegagi rääkida. 73% arvas, et saavad mure korral
koolis abi. Variantidena nimetati õpetaja või hea sõbraga rääkimist.
2. Linnuvaatluse kuu tegevused
Karmen Kisel tutvustas linnuvaatluse
kuu tegevusi. Eesti Ornitoloogide Ühing kutsub jaanuaris üles loendama veelinde. Eelinfoks, et 24.-26.
jaanuar (R-P) toimub traditsiooniline aialinnuvaatlus. Hetkel ei ole veel
täpsemat infot kodulehel väljas, aga korraldaja kinnitas, et vaatlus tuleb!
Huvitavaid fotosid, linke linnukaameratele, uudiseid leiate http://linnuvaatleja.ee
Kes linnumaailmas end veel
ebakindlalt tunneb, siis võib telefoni tõmmata rakenduse "Eesti
linnud". Selle abil hea kontrollida, et mis lind see nüüd siis seal oli ja
millised tema häälitsused on.
3.
Rohelise
lipu klubi – kes sinna kuuluvad ja millega tegeleb
K. Kisel rääkis eelmisel nädalal
Keskkonnaameti ja haridusameti ühise algatusena moodustatud Rohelisest klubist,
kuhu kuuluivad tallinna kõige aktiivsemate Roheliste koolide ja lasteaedade
liikmed. Ka meie kooli esindaja paluti klubi töös osalema. Kohtumised peaks
aset leidma üle kahe kuu, põhiteemaks on, kuidas motiveerida ja milliseid
lisaväärtusi pakkude haridusasutustele, kus mis Rohelise kooli programmiga on
liitunud. 8. 01 räägiti koosolekul järgmistel teemadel:
Põhjused, mis võivad koosolekul
osalenute hinnangul olla pärssivad tegurid Rohelise Kooli programmis
osalemises: puudulik juhtkonna toetus; tegevuskava koostamine aeganõudev; mitme
teema asemel võiks võtta ühe süvitsi mineva teema õppeaasta jooksul, vastasel
juhul väga aeganõudev. Kisel nentis, et meie koolis on murekohaks pigem
dokumentatsioon ja keskkonnaanalüüsi koostamise mahukus. Siiski oleme siiani
nõudmised õigeks ajaks täitnud, juhtkond suhtub toetavalt ja ka tegevuskava on
õigeaegselt valmis saanud. Rohelise lipu klubi esimese kogunemise otsustena
toodi näiteks välja:
1. Tõsta Rohelise Lipu tuntust Eestis.
Esineda infoseminaridel lühikeste ettekannetega, osaleda IDUEDU festivalil ja
mujal
2. Kord kvartali jooksul saata Rohelise
Kooli infoleht, mis mujal Eesti piirkondades toimumas ja millele tähelepanu
pöörata
3. Teha Tallinnas eraldi seminare
Rohelise Kooli programmiga liitunud ja Rohelise Lipu omanikele lasteaedadele ja
koolidele.
4. Sooja kampsuni päev 6. veebruar
Veebruaris tähistatakse taas sooja kampsuni päeva. Eesmärgiks
küttekulude vähendamine. Kisel küsis koosolekul osalenud õpilastelt, kas neil
on ka sel aastal soov seda aktsiooni korraldada. Lastele mõte meeldis, nad olid
ka teadlikud, miks sooja kampsuni päeva korraldatakse. Otsustati, et algklassid
joonistavad sel nädalal temaatilisi pilte ja kaunistavad nendega klassi või
mõne koridoriseina. 6. veebruaril kutsutakse koolipere üles kandma sooja kampsunit
ja õpetajatel palutakse küte klassiruumides madalamaks keerata.
5. Aegna loodusprogrammid
Karmen Kisel teavitas, et tulevad
taas tasuta Aegna loodusprogrammid. Registreerimine avatakse 16. märtsil
täpselt 9.00, kohad täituvad alati minutitega. Programmidega saab tutvuda ja
registreerumiseks valmistuda lingil: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Aegna-loodusmaja-4
Meil on 3. aktiivõppepäev 8. juunil,
ehk saaks mõni klass selleks kuupäevaks endale Aegnale tasuta programmi. Ka
sõit Aegnale on Tallinna elanikule tasuta, nii et tasub seda võimalust
kasutada!
6.Ülevaade klasside keskkonnategudest
Karmen Kisel rääkis taas ka klasside keskkonnategudest.
Hetkel on seisak, mõnda aega pole aktiivseid tegusid toimunud, aga äsja oli ka
pikk vaheaeg, küllap saab tegevus peagi taas hoo sisse. On oluline, et klassid
oma lubatud teod ära teevad. Keskkonnategu loetakse sooritatuks, kui selle
kohta on saadetud lühike kokkuvõttev tekst ja mõni pilt K. Kiseli või K.
Ratassepa mailile. Kõigist tegudest tehakse blogisse uudised. Kui mõni klass
soovib oma tegu muuta või vahetada, võib seda lahkelt teha, peamine on ikka
laste initsiatiiv ja soov midagi ise ära teha. Toimunud ja veel plaanis
olevatest keskkonnategudest saab ülevaate lingil:
Rohelisega on märgistatud juba lõpule
viidud tegevused.
Külli Ratassepp rääkis algatusest,
mis on hea võimalus keskkonnateoks. Disainer Reet Aus on algatanud vanade
teksaste kogumise projekti „Koome koos“ raames. Kogutus pükstest lõigatakse
ribad ja kootakse vaibad. Rohkem infot leiab R. Ausi FB lehelt:
Oleks päris vahva algatus, kui mõne
klassi õpilased kodudest oma vanad teksad tooks (võivad olla kulunud ja katki,
aga siiski pestud), need kokku kogutaks ja kogumispunkti Telliskivi 62 poodi
toimetatakse.
7.Info ja õpilaste ettepanekud
Kisel rääkis õppeaedade rajamise
projektist ja toetusest, mida selleks on võimalik taotleda. Rohkem infot on
lehel: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Oppeaiad-3
Küsimus on, kes meil taotlust
kirjutaks? Kas I kooliastmel on huvi oma istutuskastid saada nt igale klassile
ja õuevahetundidel nendega tegeleda? Põhilise sihtgrupina tegelevad just
lasteaiad ja I kooliaste selle programmiga, seal on hea õppetöösse lõimida. Koosolekul
osalenud vanemad olid väga õppeaia rajamise poolt. Arvati, et oleks hea plaan,
kui tegu oleks suuremate istutuskastidega, millel oleks eri tasandid. Igal
lennul I kooliastmes võiks näiteks olla 1 kast hooldada. K. Kisel lubas
kontakteeruda Lasnaidee eestvedaja Maria Derlõsiga, et paluda nõu ja abi kas ja
kuhu meie territooriumil õppeaed rajada. Ly Melesk lubas asja arutada
algklassiõpetajatega. Projektitaotluse esitamise tähtaeg on 15. veebruar, seega
asjaga on väga kiire.
Kisel rääkis ka aasta 2020 loomadest,
lindudest ja taimedest:
Aasta puu: harilik kuusk
Aasta liblikas: teelehe - mosaiikliblikas
Aasta sammal: harilik valvik
Aasta seen: alpi põdrasamblik
Aasta
lind: tuttpütt
Aasta
orhidee: soo-neiuvaip
Aasta
loom: nahkhiir
Aasta
muld: erodeeritud muld
On ettepanek teha aasta „tegijatest“
uus värske Rohelise kooli stend hiljemalt järgmise nädala lõpuks. K. Ratassepp
lubas selle teemaga tegeleda. Hea oleks kaasata ka õpilasi appi. Kuna fuajees
paiknevat stendi uudistavad paljud õpilased ja ka vanemad, on see võimalus
teadlikkust tõsta.
Ly Melesk ütles, et kooli
tervisenõukogu planeerib koostöös kooli toitlustaja ja Rohelise kooliga
korraldada sööklas „Puhta taldriku päeva“, mille eesmärk on vähendada
toidujäätmete teket. Õpilased peavad teadvustama, et sööki tuleks võtta esialgu
pigem vähem, alati saab juurde küsida, kui maitses, aga toidujääke tekib meil
endiselt liiga palju.
Koosolekul osalenud õpilased käisid
välja selliseid mõtteid:
-
Kooli
territooriumi korrastamine ja aiataguse koristamine. Kisel vastas, et kevadel
on tulemas talgud, mitu klassi soovib keskkonnateona kooli ümbrus korrastada
-
Telefonivaba
päeva korraldamine. Ly Melesk arvas, et see on hea mõte ja võiks teha
südamenädala raames aprillis, sel päeval siis pakkuda rohkem liikumistegevusi
õpilastele vahetundidesse
-
Korraldada
I kooliastmes kerge koolikoti päev, kus tunnid oleks sisustatud erinevate
harivate mõttemängude ja lauamängudega.
-
Õpilastelt
tuli palju mõtteid taaskasutamise teemal – vanade karvaloomade täidistest ja
lemmik T-särgist saab meisterdada näiteks padja, nii saab kulunud lemmiksärk
uue kasutuse ja ka tarbetuks osutunud vanad karvaloomad saab kuidagi ära
kasutada. Ideed võiks kaaluda II kooliastme tööõpetuse tunnis kasutamiseks.
Väga tervitatav oleks ka puuviljakottide õmblemine, et vältida kilekottide
liigset kasutamist poeskäigul. Puuviljakotte saab õmmelda näiteks vanadest
kardinatest, aga selleks on siiski vaja õmblusmasinat, et kotid jääks tugevad.
Kisel tänas koosolekule
tulnud aktiivseid õpilasi ja vanemaid ja teatas, et igasugused mõtted
keskkonnaõppe teemal on kogu koolipere poolt väga oodatud. Üks võimalus neid
edastada on osaleda Rohelise kooli koosolekul, aga kui on infot huvitavatest
algatustest või soov pakkuda oma abi või aega keskkonnaga seotud tegevuste läbi
viimisel, võib ka kirjutada Karmen Kiseli või Külli Ratassepa mailile.
Kommentaarid
Postita kommentaar