Otse põhisisu juurde

6. klasside õpilased organiseerisid projektinädalal talgupäevad koduümbruse koristamiseks!

Meie 6. klasside õpilased tegelesid projektinädala käigus ühel päeval koduümbruse korrastamisega. Tähelepanu pöörati ka prügi liigiti sorteerimisele. Õpilased töötasid koos sõbraga või väikerühmades, kokku koguti ligi 40 kotti prügi! 6.a koristas 18 30-liitrist kotti prügi ja olmejäätmeid. Tublimad olid Carola, Carmen Maikov ja Hanna Vernik, kes said metsakoristuse käigus 3 kotti sorteeritud prügi ning Evelin Vares, Albina Baranova, Ainur Valiyeva, kes koristasid  Priisle Maxima vastas olevalt maa-alalt 5 kotti prügi.
Renar Velav, kes koristas liivakasti Mahtra mänguväljakul, kommenteeris talgupäeva: "Ülesanne oli minu jaoks keeruline, kuna ei leia nii kergelt kohti, kuhu saab minna nii vabalt koristama. Teema leidis mulle ema. Nimelt käib ta õega (2-aastane) iga päev mänguväljakutel mängimas ning märkas, et ühel on tavalisest rohkem prügi laiali visatud ning õde noppis suitsukonisid. Koristuse tegin Lasnamäel, Mahtra tänaval asuval mänguväljakul. Koristusvahendid olid kummikindad. Prügikast oli kohapeal."
6.b sai kokku 7 kotti. Tublimad olid  Elenor Kullaste, Sofia Andreeva, Kristi  Penzev, kes koristasid kodu lähedal majade vahel 3 kotti. Kokkuvõttes nentisid 6.b poisid:  "Väga palju oli klaas- ja plastpudeleid ning suitsukonisid. Klaaspudelid võiksid inimesed viia kogumispunkti, mitte neid lõhkuda ning suitsukonid visata prügikasti. Inimesed ei võiks nii palju prügi endast maha jätta looduses! Meie arvates polnud eriti palju prahti maas, vähemalt mitte selles kohas. Kõige rohkem leidsime alkoholipudeleid ja klaasikilde. Me ei usu, et tulevikus oleks klaasile alternatiivset materjali. Suurem osa prahti oli Tooma järve kaldal. Seal oli klaasikilde väga palju."
6.c sai kokku 5 kotti prügi. Kõige usinam oli Rivo Tolga, kes kogus maal Kiviõlis kokku 3 kotti loodusesse visatud prügi. Rainer Kala ja Sten Roos kommenteerisid:"Seadsime sammud Lasnamäe kanali lõppu metsade poole. Olen seal ka ennem käinud, seega teadsin, et inimesed käivad seal tihti grillimas ja oma prügi ära ei korista. Kõige rohkem leidsime pakendeid. Prügi oli suhteliselt vähe kuid tegelikult peaks see olema puhas. Me arvame, et need inimesed ei olnud mõistvad keskkonna suhtes. Kilekoti võib ju paberkoti vastu välja vahetada, see on vähem reostav. Prügikastid võib ju
kõikjale panna, aga kui inimene on rumal, siis pole sinna midagi parata."
6.d klassis olid kõige tublimad Ilnara Sadikov, kes koristas kodulähedast metsa ja sai kokku suure koti prügi ja Kelly Lepik, kes kogus Paasiku tn lähedusest metsast kaks kotti prügi. Ilnara kommenteeris: "Koristasin oma maja kõrval metsas, kus oli vähe prügi. Enamus prügi, mis ma koristasin oli plastiktooted. Selle lahenduseks oleks panna rohkem prügikaste ja teha plakateid, et prügi ei visataks maha, vaid prügikasti. Plastik prügi ei ole alternatiivne kuna seda ei saa mitu korda kasutada. Plastikut, mis on ära visatud ei saa korduvalt kasutada kuna plastik on kasutatud ja see saastunud. Samuti võivad plastik topsides olla ohtlikud mikroobid."
Tore on tõdeda, et hoolimata distantsõppest said meie kevadtalgud tänu tublidele ettevõtlikele õpilastele ja neid juhendanud vanematele ning klassijuhatajatele siiski tehtud! Täname meie kuuendikke - tänu teile on kodukandi loodus taas puhtam!








Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Keskkonnaküsitluse põhjal valmis selle aasta keskkonnaanalüüs

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 2022. aasta keskkonnaülevaatuse analüüs Oktoober 2022 Eesmärk: Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis ja leida suurimad probleemid ja muutmist vajavad olukorrad. Protsess: Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist septembris ja oktoobris koordineeris Rohelise Kooli töörühma juht K. Ratassepp. Keskkonnaküsitluse viisid läbi kõikide klasside klassijuhatajad. Küsitlus oli elektrooniline. Võimalusel viidi küsitlemine läbi koolis klassijuhataja tunni raames, et õpilasel oleks võimalik saada abi või lisainfot küsimuste osas. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös. Keskkonnaülevaatus viidi läbi 26.09 – 11.10. 2022. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides. Küsitlused olid koostatud keskkonnas MS Forms. Õpilased said vastata nutitelefoni, tahvelarvuti või arvuti abil. Keskmiselt oli küsitluste

Maailmaharidusnädal Kuristiku Gümnaasiumis

Maailmahariduse teemad on õppekava pädevusi toetavad teemad paljudes ainevaldkondades. Seetõttu on meie koolis maailmahariduspäevi või nädalat mitmel korral läbi viidud. Sel aastal keskenduti lasteõiguste teemale ja laste olukorrale maailmas. Klassijuhatajad viisid läbi teemakohase tutvustava tunni, puudutades laste elu ja õiguste teemat mujal maailmas. Koolimaja A-korpuse I korrusel olid väljas erinevate maade kooliolusid ja maailmaharidust tutvustavad infoplakatid ning fotod. Maailmahariduse nädala raames toimusid mitmesugused tegevused: sotsiaalainete tundides koostati inimõiguste puu, vaadati filme ja arutleti nähtu üle, osaleti MTÜ Mondo poolt läbiviidud töötubades ning kohtuti külalistega International Organization of Migration. Kõige suuremaks ürituseks oli 11. klasside osavõtul toimunud ÜRO istungi simulatsioon, kus õpilased tutvustasid 14 erineva riigi laste võimalusi koolis käia ning lasteõigusi üldisemalt. Eelnevalt otsiti teemakohast infot, valmistati tutvustavaid plakat