Valmis 2020. aasta keskkonnaülevaatuse analüüs!

 

Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtisid septembris ja oktoobris Rohelise Kooli töörühm ja kõikide klasside klassijuhatajad. Küsitluse aitasid läbi viia klassijuhatajad koos enda klassis olevate Rohelise kooli töörühma õpilastega. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös.

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 16.09 – 16.10. 2020. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides, meie põhiteemasid neljas erinevas klassis. Tulemused märgiti protokolli, kohapeal kuulati õpilaste mõtteid ja ettepanekuid antud teemal. Küsimuste arv igas küsitluses oli erinev, keskmiselt oli küsitlustes 10 küsimust. Sel korral kasutati küsitluseks uuendatud ankeeti, mis tekitas küll teatavaid kõhklusi ja küsimusi, kuna kohati jäi vastajatele ebaselgeks, kas küsiti nende koduste harjumuste või käitumise kohta koolimajas. Järgmisel aastal vaatame sellest lähtuvalt küsimused kindlasti hoolikamalt üle. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala olid sarnaselt varasematele aastatele liidetud üheks teemaks ja küsitluseks. Keskkonnaküsitlusi klassides viisid läbi ja protokollisid klassijuhatajad koostöös Rohelise Kooli töörühma õpilastega.

Töötajatele koostati samuti keskkonnaküsitlus veebis, mille link saadeti kõigi töötajate meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Iga küsimuse puhul paluti õpilastel on valikut põhjendada ja märgiti olulisemad argumendid ja ettepanekud üles.

Teemade jagunemine klasside lõikes:

Globaalne kodakondsus         5b, 6c, 10a

Prügi ja jäätmed                     3c, 5d, 7d, 11b

Puhas vesi                               3b, 5e, 8a, 11a

Kliimamuutused                     4b, 7b, 10b

Elurikkus ja õueala                 5a, 6d, 9b, 12a

Meri ja rannik                         5c, 7c, 11a

Tervis ja heaolu                      4a, 7a, 9a

Energia                                   4c, 6b, 8b

Transport                                3a, 6a, 8c, 12b           

Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas blogis. Küsitluse tulemusi analüüsitakse Rohelise kooli töörühma koosolekul 9. novembril 2020. Samuti tutvustatakse keskkonnaülevaatuse tulemusi kogu pedagoogilisele personalile ja edastatakse nii õpilaste kui lapsevanemate maililistidesse. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta tulemusi eelmisel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega.

Üldine statistika

Küsitluses osales suur osa 3.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 658 õpilast, s.o 70% terve kooli õpilastest, mis on 10% vähem kui eelmisel aastal, aga see on põhjendatav sellega, et seekord ei kaasatud küsitlusse 2. klasside õpilasi – seda eelkõige küsimuste keerukuse tõttu. Personalile suunatud küsitlusele vastas 46 inimest (56% õpetajatest). Õpetajate passiivsus küsitlusele vastamisel väärib tähelepanu – eelmisel aastal vastas küsitlusele 81% õpetajatest. 

Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa

Õpilased

Globaalne kodakondsus

Küsitlusele vastas kokku 76 õpilast. Küsimusele, kas meie kooli teeb aktiivselt mõne teise maa kooliga koostööd, vastas 90% eitavalt, samas kui täpsustati, et kas toimub koostöö mõne välisprojekti raames, vastas juba 58% jaatavalt, seega õpilased ei teadvustanud esimese küsimuse puhul, mida koostöö teiste riikide koolidega tähendab, küll aga olid kuulnud meie kooli Erasmus+ projektidest, kus meie partnerkoolid on erinevatest riikidest.

Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti. Teadlikkus oli taas pisut paranenud. Kui 2019 aasta küsitluses oli 26% õpilastest olid seda märki näinud ja oskasid kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab, siis nüüd tundis märgi ära 34% õpilasi ja oskasid selle märgi tähendust ka selgitada. Samas, kui õpilastel uuriti, kas nad joovad kodus kohvi või teed, kus on Fair Trade märk peal, vastas jaatavalt vaid 16% ja õpilased kommenteerisid, et nad pole sellega kursis, kuna ei pööra toodete pakenditele tähelepanu.

Kõigest 30% (2019 – 90%) vastanutest väitis, et meie koolis peetakse ülekoolilisi üritusi, mis teadvustavad teiste maade probleeme. Statistika selline muutus on põhjendatav sellega, eelmisel aastal ei toimunud maailmaharidusnädalal kõiki vanuseastmeid hõlmavaid laiamahulisi tegevusi. Sel aastal on taas plaanis suurema programmiga ja palju õpilasi hõlmav maailmaharidusnädal novembri alguses, ilmselt siis teadlikkus kasvab. Antud temaatikat tuleb kindlasti käsitleda ka klassijuhatajatundides.

62% oli nõus väitega, et meie koolis käib külalisesinejaid, kes räägivad kohalikest või globaalprobleemidest. 32% on mõelnud Rohelise kooli programmi tegevuste ülemaailmsest mõjust. Seega tuleks rohkem õpilasi kaasata Rohelise kooli tegevustesse või korraldada RK töörühma eestvedamisel külaskäike klassijuhatajatundidesse, et selgitada programmi olemust ja eesmärke

Vaid 50% õpilastest teab oma õigusi vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile. On arusaadav, et vastanud 5. ja 6. klassi õpilased pole antud teemat koolis veel õppinud, aga ka gümnaasiumiõpilased oskasid nimetada vaid mõnda põhiõigust. Tasub mõelda, kuidas antud teema lastele igapäevaselt nähtavaks teha.

80% õpilastest oli nõus, et meie koolis on teistest maadest päris õppevahendeid ja 88% väitis, et kooli sööklas pakutakse vahel teiste maade toite. Seda nähti positiivsena ja õpilaste hinnangul võiks eri riikide roogasid sagedamini pakkuda.

Prügi ja jäätmed

Küsitlusele vastas kokku 84 õpilast.

83% küsitletutest leidis, et prügikaste on koolimajas sees piisavalt (2019 - 41%), samas vaid 36% hindas prügikastide kogust õuealal piisavaks.  68% arvas, et prügikastid paiknevad õigetes kohtades (2019 - 54%), ilmselt on positiivne tõus põhjendatav ka prügikastide arvukuse suurenemisega eelkõige koolimajas sees. Mainiti, et garderoobides vedeleb maas palju prügi ja samuti seda, et koolimaja õuel paiknevad suured prügikastid on sageli liiga täis. 52% oli arvamusel, et prügikaste ei tühjendata piisava sagedusega. Õpilased märkisid ka, et õuealal puudub prügi sorteerimise võimalus väiksemate prügikastide puhul.

67% hindas, et õues paiknevad prügikastid on kasutamiseks mugavad ja õige ehitusega, samas mainiti, et pealt lahtistest prügikastidest tirivad linnud või puhub tuul sodi välja. 57% arvas, et kui õues vedeleb maas prügi, siis on selle sinna visanud õpilased, ülejäänud arvavad, et see on tulnud tuulega väljastpoolt õueala.

Vaid 18% arvab, et kooli ümbrus väljaspool hoovi on puhas. Samas on meie õpilased teinud igal aastal jõupingutusi olukorra parandamiseks ja nii sügisel kui kevadel on ka hoovi ümber korraldatud koristustalguid, 48% vastanutest märkis selle ka ära. 88% arvab, et kooli ümbruskonnas puudub piisav hulk prügikaste – see võib olla ka põhjus, miks prügi sageli maas vedeleb.

70% teab, et koolil on prügi käitlemise osas selged põhimõtted, aga vaid 52% vastas jaatavalt küsimusele, et teab, millist kahju põhjustab prügi keskkonnale ja elusloodusele.

91% oli nõus, et meie kool kasutab paberkirjade saatmise asemel e-kirju (nt vanematega suhtlusel) ja 75% oli nõus, et õpetajad teevad võimalusel kahepoolseid koopiaid, et paberit säästa, samas vaid 24% kasutab ise ära mõlemad paberi küljed, enne kui paberi ära viskab.

52% õpilastest väitis, et kui nad võtavad kooli oma toitu kaasa, siis on see pakendatud korduvkasutatavasse pakendisse ja 31% ütles, et klassis taaskasutatakse mingeid pakendeid (kolimiskastid, kunstitarvete kastid jmt).

32% vastanutest teadis, et koolis korraldatakse taaskasutuslaata-väljapanekut riietele uue omaniku leidmiseks (koolivormid, leitud ja omanikuta jäänud esemed)

71% arvas teadvat, miks me üritame jäätmeteket vähendada ja 58% (2019 – 44%) vastanutest teadis tuua näiteid, mida saab valmistada asjadest/materjalist, mida töödeldakse ümber. 40% vastanute peredes kompostitakse orgaanilisi jäätmeid – tulemus on väga hea, arvestades, et valdav enamus vastanutest elab tegelikkuses korterelamus. Järelikult on lapsed kompostimisega kokku puutunud maakodus või suvilas.

Puhas vesi

Küsimustikule vastas 82 õpilast. Õpilastel paluti hinnata oma veekasutust. 90% kasutab enda hinnangul säästvalt  puhast vett ja paneb alati kraani ka korralikult kinni (2019 - 81%).

37% (2019 – 15%) õpilast on näinud tilkuvaid või jooksvaid kraane söökla ees, aga see on põhjendatav sellega, et seal on kraanid kogu aeg aktiivses kasutuses ja seetõttu ilmselt ka käte pesijate vahetudes ei panda alati kinni vahepeal.  Küsimusele, kas õpilased mõistavad, miks on magevee säästmine vajalik, vastas jaatavalt  93% (2019 - 69%).

93% väitsid, et koolis ja kodus on neile räägitud vee säästmise vajalikkusest (2019 - 29%) ja teadsid, et kvaliteetset ja puhast põhjavett ei jätku igal pool maailmas. Huvitav oli seejuures, et märkimisväärsele hulgale õpilastest pidi selgitama terminit „magevesi“.

Küsimusele, kas koolis on kahesüsteemsed tualettpotid, vastas vaid 58% jaatavalt. Õpilastele selgitati küsitluse käigus, mida tähendab sõna „kahesüsteemne“. Tegelikkuses on kõik kooli tualettpotid kahesüsteemsed. Osa õpilastest väitis, et vajutavad korraga kaks nuppu alla, eriti kui on väiksed nupud, kuna üht nuppu on tülikas vajutada. 8a õpilaselt tuli huvitav ettepanek, et WC-s võiks olla plakatid, kus on visuaalselt kujutatud, mitu liitrit kulutab vett mõlema nupu alla vajutamine ja mitu vaid ühe.

Poest ostab aegajalt pudelivett 63% õpilastest, vähenenud on kraanivee joojate hulk. Kohalik kraanivesi on väga hea kvaliteediga, seega tuleb teha teavitustööd, miks on kasulikum juua kraanivett ja millise ökoloogilise jalajälje jätab pudelivee pidev tarvitamine. Samas nentisid õpilased, et neile meeldib rohkem mineraalvesi või gaseeritud vesi, seda aga kraanist ei saa. Positiivne seejuures on, et 67% kasutavad ka korduvkasutatavaid pudeleid, mida täidavad kraaniveega.

20% on kasutanud lillede kastmiseks vihmavett – vähene arv on põhjendatav sellega, et meie õpilased elavad valdavalt korrusmajades ega kogu vihmavett.

60% vastanutest teab, et vee puhastamine kulutab suure hulga energiat ja 52% on nõus, et tundides on räägitud puhta vee puudusest ja probleemidest teistes maades.

Samas arvab vaid 15% õpilastest, et keegi kodus või koolis jälgib, kui palju vett kasutatakse või kokku hoitakse. Puhta vee hind on tänasele Eesti elanikule ilmselt liiga madal, et selle säästmisele kodudes nii palju tähelepanu pöörataks, et ka lapsed praktiliste tõdedega (veemõõtja näit) kurssi viia.

Kliimamuutused

Küsitlusele vastas 62 õpilast. Õpilastelt uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest ja kas sellest on koolis räägitud. 84% (2019 - 60%) on asjaga kursis. Positiivne on näha siin tugevat teadlikkuse kasvu. 58% (2019 - 45%) väitis, et koolis või kodus räägitakse kliimamuutuste põhjustest.

Kuristiku Gümnaasium on piirkonnakool ja enamik meie õpilastest elab kooli läheduses. Rõõmustaval kombel on kasvanud jalgsi või keskkonnasõbraliku liiklemisvahendiga nagu jalgratas kooli tulijate hulk – 75% (2019 - 67%). Need, kes tulevad auto või bussiga, põhjendasid, et elavad jalgsi tulekuks koolist liiga kaugel. Kool on juba nüüd septembris korraldanud ka autovaba päeva ja klassidevahelise võistluse jalgrattaga liikumise populariseerimiseks.

63% (2019 - 87%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. Istutuskohana märgiti reeglina maakodu või suvilat, istutustalgutel polnud keegi osalenud.

13% vastanutest (2019 - 22%) ütles, et ei koolis ega kodus pole soovitatud kliima säästmiseks vähem liha süüa. Paljud õpilased ei oska liha söömist kliimamuutusega seostada.

53% õpilastest ütles, et vanemad on soovitanud neil vältida ühekordsete nõude tarvitamist ja 82% püüab säästa paberit (kasutades selle mõlemaid külgi). 60% vastanutest teab, et nende peres viiakse esemeid ümbertöötlusesse või taaskasutusse. Muret tekitab, et vaid 40% on nõus väitega, et kool püüab säästa energiat ja ainult 29% on kuulnud energiat säästvate lambipirnide kasutamise eelistest. Üldiselt hindasid ka antud teemal küsitluse läbi viinud õpetajad õpilaste teadlikkuse madalaks. Nenditi, et kui õpilasi suunati ja küsimusi laiendati, siis nad oskasid vastata, aga algse küsimuse puhul jäädi sageli kõhklevaks.

Õueala ja elurikkus

Küsitlusele vastas 76 õpilast. Enamik õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. Sama tulemus oli eelmisel aastal. 59% leiab, et asfaldile on joonistatud mänge ja tegevusi, nimetati näiteks liikluslinnakut. 14% on meie õuealal näinud mosaiike, skulptuure või kunsti, mida seal tegelikkuses napib. 93% vastajatest on nõus, et meie õuealal on erinevaid pindu, mida saab katsuda, et erinevusi tunnetada. Nimetati muru, puitu, staadioni tehiskatet jmt.

62% vastanutest on nõus väitega, et kooliõuel on vaikseid ja varjulisi kohti, kus istuda, kõneleda ja mõtiskleda. Vaid 21% on märganud kooli hoovis viljapuid ja sügisel 2020 loodud õppeaia ala, sest just nii palju õpilasi vastas küsimusele, kas kooli hoovis kasvab söödavaid kultuure, jaatavalt. Teadlikumad olid õpilased, kes osalesid õppeaia talgupäeval.

46% (2019 - 64%) küsitletutest väidab, et nad on uurinud meie kooliõue elurikkust, aga paraku vaid 37% (2019 – 89%) on nõus väitega, et kooliõues on toimunud õuesõppe tund. 5% vastajatest on nõus väitega, et tundide raames uuritakse ja loendatakse taimeliike kooliõuel. Langus on märgatav. Tõenäoliselt on see seotud kevadise eriolukorraga kus lapsed õppisid kodus ja nüüd sügisel on neil küll toimunud rohkelt õuevahetunde, aga tunnid on kehva ilma tõttu pigem sisetingimustes peetud. Loodetavasti minnakse kevadel ilusa ilmaga rohkem õue tundi, seda enam, et selleks on soetatud ka lisapingid õppeaia alale, kus oleks hea loodusainete tundi läbi viia. 76% (2019 – 94%) on meie kooli hoovis märganud õuesõppeklassi/ala.

95% (2019 - 54%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid. Õue sooviti lisaks rohkem alasid või aktiivse tegutsemise võimalusi (mõni jõupink?) suurematele õpilastele.

Küsimusele, kas kooliõues on puid, vastas jaatavalt 100%, hekke on koolihoovis märganud 57% küsitletutest. 66% on veendunud, et äsja istutatud puid hooldatakse regulaarselt ja 47% arvab, et meie kooliõuel on niit. Siinkohal eksivad õpilased, sest meie hoovi mutuaal, mida pidevalt niidetakse, ei saa pidada niiduks, selgitamist vajab mõiste „niit“.

12% (2019 – 0%) õpilastest arvas, et meie territooriumil on ala, mida pidevalt ei niideta ja kus kasvavad kõrgemad taimed. Tegelikkuses teadlikult me sellist ala pole siiski jõudnud tekitada, küll aga võib olla, et mõni aianurk on tõesti kõrgema heinaga kaetud. Elurikkuse seisukohalt oleks selline ala vajalik. Kevadel, kui ala niideti harva, kasvasid algklasside aknate all kenad nurmenukud.

62% (2019 - 76%) õpilastest olid kooliõues puude küljes märganud linnupesi. 42% on veendunud, et meie kooliõu pakub elupaiku väikeloomadele. Lapsed eelmisel talvel aialinde ei toitnud, kuna oli väga pehme ja soe talv, samas on nad sügisel pidevalt märganud kooliõues jäneseid jooksmas, mis võib selgitada sellist vastajate hulka väikeloomade osas.

Küsimusele, kas kooliõuel kasutatakse taime- ja putukamürke, vastas eitavalt 98% vastanutest, aga valdavalt tekitas see küsimus segadust, kuna õpilaed ei tea, kuidas koolihoovi haljastust hooldatakse.

Meri ja rannik

42% vastanute hinnangul asub meie kool mere lähedal. Vastajate arvamused olid siinkohal erinevad – osad arvasid, et kui meri ei paista ja sinna jalgsi ei jaksa minna, siis see pole lähedal, teised jälle pakkusid, et Tallinn on siiski mereäärne linn, et näiteks Tartu ei asu mere lähedal. Õpilaste arusaam mere lähedusest oli väga erinev.

34% oli nõus väitega, et söövad tihti kala, samas mainiti gümnasistide poolt, et Läänemere kala ei ole soovitatav süüa, kuna oldi kuulnud, et see sisaldab palju kahjulikke aineid nt raskemetalle. Vaid 35% vastanute hinnangul on Läänemeri piisavalt puhas.

11% (2019 – 15%) on osalenud koristustalgutel mererannas. Valdavalt olid vastajad arvamusel, et kõik tallinna rannad on väga puhtad ja koristatud. Prahti ja plastikut on märgatud sellistes randades, mis on mitteametlikud puhkamiskohad.

46% on kuulnud mõnest põhjavee puhtana hoidmise kampaaniast, enim märgiti ära Tallinnasse kanalisatsiooniluukide ümbrusesse kollase värviga märgitud kaste, mis juhtisid tähelepanu suitsukonide kanalisatsiooni viskamise ohtlikkusele. Selgus, et osad lapsed olid märgistust küll näinud, aga polnud selle mõttest aru saanud, siis selgitati neile küsitluse raames kampaania sisu.

46% (2019 - 44%) oli nõus väitega, et õppetöös on kasutatud mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi ja räägitud mere ja ranniku ökosüsteemidest.  

Õpilastelt uuriti, kas nende kodus kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. 42% (2019 - 20%) arvas, et see on nii ja et nende kodus jälgitakse, et keemilisi aineid ei satuks kanalisatsiooni. 57% (2019 – 58%) vastanutest teab, kuhu läheb meie reovesi, siin suurt muutust teadlikkuses pole.

91% õpilastest tunneb muret liikide säilimise pärast maailma mereelustikus. Õpilased on kuulnud plastprügi ohtlikkusest kaladele ja kilpkonnadele, lisaks õlireostusest.

Tervis ja heaolu

81% (2019 - 74%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Arv on võrreldes eelmise aastaga pisut tõusnud. Samas on huvitav, et küsimusele, kas meie koolis on liikumis- ja tantsuvahetunnid, vastas jaatavalt vaid 45% küsitletutest, ehkki sellised vahetunnid toimuvad meie koolis regulaarselt juba mitu aastat. Eriti suur teadmatus valitseb III kooliastme vastajate hulgas.

48% (2019 - 76%) on nõus väitega, et vahetunde saab iga ilmaga õues veeta. Näitaja on oluliselt langenud, põhjuseks võib olla, et sel sügisel on õpilasi ka reaalselt õue sunnitud seoses koroonaga ja viirusennetusega. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues on külm, vihma sajab, seal on igav.

80% (2019 - 62%) õpilastest on kogenud liikumispause tundide ajal. Õpilased ütlesid, et liikumispausid on head ja meeldivad neile.

81% (2019 - 73%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav ja nad on nõus väitega, et saavad portsjoni suurust ise reguleerida, oma soovi serveerijale edastades. Mitte ükski õpilane ei olnud nõus väitega, et kooliaias kasvatatavaid ürte või maitsetaimi kasutatakse sööklas. Samuti ei arvanud ükski õpilane, et meie kooli õpilastel oleks võimalik koolitöö raames mõni söödav taim kasvatada. Ehk on seda tulevikus võimalik muuta, kui meie katsepeenrad rohkem vilja hakkavad kandma. 83% vastanutest on kursis, et meie sööklas on võimalik süüa lihavaba toitu. 57% ei nõustu väitega, et kooli sööklast saab iga päev salatit. Põhjendusena tuuakse, et supipäeval salatit ei ole, mis on ka õige.

69% õpilastest on nõus, et tasuta joogivesi on neile koolimajas terve päev saadaval, samas vaid 52% nõustub väitega, et tohivad tunnis vett juua soovi korral. Põhjendusena toodi välja, et see sõltub sageli õpetajast, kas nad tohivad kraani juurde minna.

97% teab, et kooli puhvetist on võimalik puu- või aedvilja osta, aga vaid 29% on kuulnud õpetajatelt või vanematelt soovitust vahepalaks või snäkiks puuvilja kooli kaasa võtta.

Kurb on, et 100% vastanutest on seisukohal, et neil pole mitte mingit võimalust ega õigust koolisöökla menüü koostamises kaasa rääkida.

Energia

41% (2019 - 75%) õpilastest vastas, et kustutab ruumist lahkudes tule. Õpilastelt tuli tähelepanek, et sõltub sellest, kui kauaks nad toast lahkuvad. 44% (2019 – 85%) märkis, et valgus klassis kustutakse koheselt, kui väljas on piisavalt valgust. Mainiti ka, et mõnikord tuleb tunni jooksul mitu korda valgust süüdata ja kustutada, sõltub, kas päike paistab või mitte. 76% on nõus, et lambid on puhtad ja annavad maksimaalselt valgust, 81% leiab, et aknad on puhtad ja tagavad samuti valguse maksimaalse ligipääsu.

74% (2019 - 62%) jätab arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei kasuta. Kahetsusväärsel kombel on õpilase energiasäästule vähem tähelepanu pöörama hakanud, sel aastal tuleks mõelda kampaaniale või teavitustööle koolimajas, mis aitaks õpilastes teadvustada, kui palju elektrit tarbib käima jäetud arvuti või põlev lambipirn.

60% on nõus, et aknad ja uksed koolimajas on tihedad, puudub tuuletõmbus. 99% nõustub väitega, et akende ees on katted (rulood) ja 76% teab, et iga klassiruumi temperatuuri on võimalik eraldi reguleerida.

76% arvab teadvat, et koolimaja seinad ja katus on soojustatud. 71% on nõus, et kraanist tulev vesi on just paraja soojusega, mitte ülearu kuum.

61% õpilastest väidab, et igas klassis pole termomeetrit. Õpetajad peaks jälgima, et iga klassiruumi seinal oleks siiski termomeeter, millega saab jälgida ka vajadust kütte reguleerimiseks antud ruumis.

81% vastanute (2019 - 29%) hinnangul saaks meie koolis kasutada alternatiivenergial töötavaid seadmeid, nimetati nt päikseenergiaga kalkulaatorit, aga ka võimalust koolimaja katusele päiksepaneelid paigaldada.

64% (2019 - 55%) on perega rääkinud energia säästmisest. Nad on teadlikud, kuidas energiasääst aitab meie planeeti. Samas arvab vaid 44% vastanutest, et koolis jälgitakse energia kulutamist.

Transport

Paljude õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. 56% (2019 - 71%) hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks. Vaid 30% oli nõus väitega, et autod pargivad kooli sissepääsust kaugemal. Tõenäoliselt pidasid vastajad silmas pidevat lapsi kooli toovate autode läbisõitu kooli eest hommikusel tipptunnil. Kõigest 33% arvab, et kui õpilastele tullakse autoga järgi, siis ooteajal on auto mootor välja lülitatud. Kooli parklas võib tõepoolest pidevalt silmata töötava mootoriga ootavaid autosid.

89% vastanutest arvab, et TKG õpilane tuleb kooli jala, jalgratta või tõukerattaga. 75% vastajatest (2019 - 44%) vastanutest tuleb ise hommikul jalgsi kooli. Rõõmustav on näha jalgsi kooli tuleku populaarsuse kasvu.

100% on märganud, et kooli juures on jalgrattamajad ning – parklad ja 96% vastanutest teab, et meie koolis on õpilastele jalgrattaga sõitma õppimise tunnid, seega on alternatiivsete liiklemisvahendite osas teadlikkus väga hea.

Samas on vaid 34% vastanutest teadlikud, et meie koolis on korraldatud autovaba päev. Selline statistika on selgitatav ehk sellega, et õpilasi küsitleti valdavalt juba septembris, aga selleaastane autovaba päev toimus alles 16.10. Samas on autovaba päeva meil ka varem korraldatud.

66% vastanutest väitis, et koolis pole räägitud, miks on kasulik süüa kohalikke omamaiseid tooteid ja millise jälje jätab keskkonnale transport. 67% mainis seejuures, et kooli sööklas pakutavad puuviljad pole valdavalt kohalik toodang.

Õpetajate küsitluse kokkuvõte

Ajavahemikus 20.10 - 29.10 läbi viidud elektroonilisele küsimustikule vastas 46 õpetajat.
Alljärgnevalt on ära toodud küsitluse tulemused. Kui tulemuste erinevus eelmise aastaga võrreldes oli märkimisväärne, siis on võrdluseks sulgudes toodud ka eelmise aasta suhtarvud.

Ökoloogilise jalajälje küsimusele vastas 69% õpetajaist, et nad on oma ainetunnis seda teemat käsitlenud. 21% vastanuist väidab, et nad ei ole seda teinud ning 9% vastanud õpetajatest ei oska öelda. Võrdluses eelmise aastaga on tulemus sarnane.

89% õpetajaist teab, mida tähendab Fair Trade (õiglane kaubandus) kaubamärgistus (2019 – 91%). 4% õpetajate sõnul ei ole nad sellest märgist teadlikud ning 7% õpetajaist on märgistust küll näinud, ent ei tea selle tähendust.

Heategevus- või ühiskondliku initsiatiivi projektides, nagu annetused või koristustalgud on klassiga osalenud 85% (2019 - 78%) õpetajatest. Seega on antud teemat enam teadvustatud, selgitatav on see ka mitmetel talgutel osalemisega koos klassiga.

68% õpetajatest sorteerib kodus prügi. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja täpselt sama. 28% (2019 - 27%) teeb seda osaliselt (näiteks taara või paber-papp eraldi) ning 4% vastanutest prügi ei sorteeri.

78% (2019 - 86%) õpetajate jaoks on prügi sorteerimine väga oluline, 14% (2019 - 8%) vastanuist ei oska selles küsimuses seisukohta võtta ning 9% (2019 - 6%) jaoks ei ole antud teema üldse oluline.

74% (2019 - 69%) vastanuist kasutab enda sõnul puhast vett kokkuhoidlikult, 15%  seda enda hinnangul ei tee ning 11% ei oska enda veekasutust hinnata. Positiivne on näha, et õpetajad hindavad kokkuhoidu veekasutusel varasemast enam.

Toidu säästliku kasutamise kohta vastas 17% (2019 - 24%) õpetajaist, et neil jääb kodus sageli toitu üle ning see visatakse ära. 68% (2019 - 61%) vastanuist toitu ära ei viska ning 15% vastanuist ei oska seda määratleda. Seega on mõnevõrra paranenud ka säästlik tarbimine toitu ostes ja valmistades.

Jalgsi või jalgrattaga kooli tuleb meie õpetajatest 22%, see näitaja pole eelmise aastaga võrreldes muutunud. 24% õpetajaist tuleb kooli ühistranspordiga ning 54% (2019 – 51%) õpetajaist tuleb kooli autoga.  Seega on mõnevõrra kasvanud autoga tööle tulijate hulk.

83% vastanuist ei põleta sügiseti aias või maakodus lehti. Siinkohal tuleb nentida, et võrreldes eelmise aastaga on tulemus muutumatu – 17% põletab aias või maakodus lehti.

78% (2019 - 91%) õpetajaist on aasta jooksul vähemalt korra viinud ainetunni läbi õues. Langus on seletatav kevadise isolatsiooni ja eriolukorraga. Tavaliselt on õpetajad õuetunde teinud pigem kevadperioodil, seekord langes see võimalus ära ja sügiseste heitlike ilmade tõttu ongi vähem õuesõpet toimunud.
94% (2019 - 74%) õpetajaist arvab, et õpilased võiksid vähemalt ühe vahetunni päevas veeta õues. 4% arvates sõltub see õpilaste vanusest ning vaid üks vastaja leidis, et õuevahetundi pole vaja. 100% (2019 - 91%) õpetajate hinnangul on meie kooli õuealal õpilastele piisavalt tegelusvahendeid.

Viimase aasta jooksul klassiga looduses õppekäigul on käinud 58% (2019-82%) õpetajaist, siin on arv suuresti kahanenud kevadisele eriolukorra tõttu, mille tagajärjel planeeritud KIK käigud ära jäid. Mitmed klassid said need käigud nüüd septembris-oktoobris järgi teha ja juba on alanud ka uue õppeaasta KIK programmid..

84% (2019-87%) õpetajaid on arvamusel, et õpilased kasutavad liigselt nutivahendeid.

Oma ainetunnis liikumist soodustavaid tegevusi/mänge kasutab 50% (2019 - 62%) õpetajaist. 46% (2019 - 34%) vastanuist kasutab liikumisharjutusi vahel harva. Seega on langus olnud pigem selle arvelt, et õpetajad mitte ei ole liikumispausidest tundide käigus loobunud, vaid hindavad nende tegemist pigem harvemaks kui varasemalt.

Koolisöökla toiduportsu peab tervislikuks 59% (2019-60%) õpetajaist. 9% (2019 - 13%) arvates ei vasta see nõuetele ning 32% (2019 - 26%) ei osanud antud küsimusele vastata, kuna ei käi tõenäoliselt koolisööklas söömas.

72% (2019 - 70%) õpetajatest sööb kooli poolt pakutavat salatit, juur- ja puuvilja. 4% (2019 - 13%) ei söö seda kunagi ning 24% (2019 - 17%) võtab tervisliku toidu ise kodust kaasa.

Elektri kokkuhoiu küsimuses on statistika jäänud sisuliselt samaks – 78% (2019 - 80%) õpetajaist kustutavad vahetundideks klassis tule. 22% (2019 - 18%) teeb seda vahetevahel (26%) ja ükski õpetaja ei väida, et ta ei kustuta klassis vahetunnis mitte kunagi valgustust.

Toataimedega varustatud on 78% (2019 - 84%) vastanute klassid. Tõenäoliselt on taimede mõningase vähenemise põhjus taas selles, et kevadise ja suvise pika eemaloleku ajal viidi need koju ära või siis loobuti hooldamisest ja mõned taimed hukkusid.

Stabiilselt 39% (2019 - 38%) õpetajaist leiab, et hommikune liiklus meie koolimaja ees ei ole turvaline. Turvaliseks peab seda aga 39% (2019 - 29%) ja vähenenud on nende osakaal, kes ei oska hinnangut anda, seega  üldjoontes on hinnang positiivsem kui varasemalt.

Küsimus õpetajate peamise liikumisvahendi kohta andis järgmised tulemused: 54% (2019 - 43%) õpetajaist kasutab autot, 28% (2019 - 42%) ühistransporti, 18% (2019 - 13%) vastanuist käib enamasti jala. Vähenenud on ühistranspordi kasutajate hulk, mis on põhjendatav inimeste sooviga viirusohtlikest olukordadest hoiduda.