Otse põhisisu juurde

Jelizaveta Grintšuk (11b) kirjutas Postimehte artikli meie Rohelise kooli tegemistest

 Äsja ilmus venekeelses Postimehes vahva artikkel Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise kooli töörühma algatustest ja klasside keskkonnategudest. Originaalartiklit koos vahva pildimaterjaliga näeb siit:

https://rus.postimees.ee/7118436/ot-posadki-narcissov-do-sbora-kofeynoy-gushchi-kak-lasnamyaeskie-shkolniki-vedut-borbu-za-ekologiyu?fbclid=IwAR0PC6T4EaqGnNdYOwe2osSFK4VpAMFhDb5aYEt-TKgfouHthy2zFYwG9Ms

Autor, kes on venekeelse Postimehe noor reporter, saatis meile ka artikli eestikeelse tõlke:

Viimastel aastatel on keskkonnasõbralikkuse teemad väga populaarsed. Mõned inimesed eelistavad juba praegu just biolagunevatest materjalidest pakendeid, zero waste printsiipi praktiseerivate arv kasvab, aga mida tehakse õpilaste teadlikkuse tõstmiseks Eesti koolides? 4.-6. klassi õppejuht, saksa keele õpetaja ja projekti “Roheline kool” juht Karmen Kisel jutustas SSE Riga ja Rus.Postimehe Ajakirjanduse suvekooli vilistlasele Jelizaveta Grintšukile sellest, mida tehakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis keskkonna heaks.

Tallinna Kuristiku Gümnaasium osaleb juba neljandat aastat rahvusvahelises programmis “Roheline kool”, mille raames korraldatakse koolis teist aastat järjest aktsiooni “Keskkonnategu”. See näeb välja nii, et iga klass või õpilaste rühm valivad, mida kasulikku nad saaksid teha keskkonna või õpilaste tervise jaoks ja viivad seda ellu. 

“Aktsiooni raames on tehtud palju erinevaid asju. Kõige populaarsemad tegevused on  koristustööd kevadel ja sügisel koolihoovis, talgupäevad, näiteks Maailmakoristuspäev,  ja Peatu! Vaata! Veendu! märgistamine. Lisaks toimuvad meil igasugused plakatikonkursid ja parimaid töid oleme riputanud kraanikausside kohale või stepslite juurde. Plakatid õpetavad, kuidas säästa vett ja energiat”, jutustab Karmen Kisel.



Kisel tõstis ka esile kõige lahedamad tegevused. Neljandate klasside õpilased kogusid Pauligi kampaania raames kodudes ja kontorites kohvipuru, millest Paulig kavatses hiljem toota energiat. Nad kogusid täis suured kahesajaliitrised prügikotid. Aga näiteks üheksanda klassi õpilased istutasid oma algatusel koolihoovi 100 nartsissisibulat ja kümnendate klasside õpilased tegid prügisorteerimise õpitubasid teise ja kolmanda klasside õpilastele. Sellel aastal on ka plaanis varjupaigas olevate loomadega jalutamas käimine, riiete kogumine ja annetamine Suurperede Liidule ja rannaala koristamine Pirital koostöös Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonnaga.

“Hea küll, kui me koristame kooli õues, siis õu saab puhtamaks, aga eelkõige olen mina seisukohal, et kui õpilane koristab, siis järgmine kord ta ise kommipaberit maha ei viska. Samamoodi, kui ta istutab lillesibula ja näeb kuidas sellest tuleb lill, siis ta järgmine kord sellesse peenrasse ei astu. Kui vanem õpilane viib tundi läbi nooremale, siis noorem kuulab paremini ja vanem saab kogemust. See aktsioon on orienteeritud sellele, et õpilane ise näeks, kuidas muutub tema mõttemaailm ja kõik ümberringi. Ja kui õpilane arvab, et ta teeb seda tegu lihtsalt selle pärast, et ta on kohustatud seda tegema, siis tegelikkuses tõstab see ikkagi õpilase teadlikkust. Meie eesmärkideks on teadlikkuse tõstmine, kogemuse saamine ja see et õpilased hakkaksid mõtlema, milleks sellised tegevused vajalikud on”, järeldas Karmen Kisel. 


 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Näpud mulda!

  1.-3.ndad klassid on märtsikuu keskpaigast alates kasvatanud enda klassides ette erinevaid maitsetaimi ning lilli. Kevadsoe andis end kaua oodata, nii et kasvuhoonesse ja õppeaeda õnnestus esimesed taimed välja istutada alles maikuu keskel.  Nii kui ilmad soojemaks muutusid, valmistas 2.e klass taimede istutamiseks ette nii kasvuhoone kui ka õppeaia, et ka teised 1.-3.nda klassi õpilased saaksid enda näpud mulda pista ning ettekasvatatud taimed välja istutada. 

Meil on nutikasvuhoone!

Kas Sina teadsid, et punasekapsa võrsed sisaldavad 40 korda rohkem E vitamiini kui suur kapsapea? Meie ka mitte! Kevadel taotles meie kool toetust, et soetada oma nutikasvuhoone ning suurendada seeläbi õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest Rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. 16. septembril külastas meid Urban Farmi asutaja ja juht Artur Sirkel, kes tutvustas Rohelise Kooli liikmetele nutikasvuhoone võimalusi ja eripära. Koos temaga seadistasime kasvuhoone valguse, kastmise ja ventilatsiooni programmid. Juba täna said õpilased ja õpetajad maitsta brokoli-, basiiliku-, sinepi-, päevalille- ja kõigi lemmikuks osutunud redisevõrseid. Väikesed ja suuremad huvilised esitasid rohkelt küsimusi, näiteks "Kas selle võib koos varrega suhu panna?" või "Kas me päriselt saamegi hakata ise endale võrseid kasvatama?". Julgemad avaldasid soovi liituda Rohelise Kooli ti...

Sisehoovi lillekastid said väikeste aednike abiga uue sisu

4.e klassi õpilased ja õpetaja Anu istutasid ja külvasid koolimaja sisehoovi lillekastidesse erinevaid taimi. Oma tubli panuse andsid ka 1.a, 1.b ja 1.e klassi väikesed aednikud, kes olid eelnevalt klassides aknalaudadel ette kasvatanud rukkililli, saialilli, päevalilli, kressi, basiilikut, öölevkoisid, lehtkapsast ja lehtpeeti.  Kuna ilmad olid väga kuivad ja kuumad, siis olid usinad 4.e klassi õpilased üle päeva töös kastide kastmisega. Praeguseks on kastide sisu löönud rõõmsalt haljendama. Õnneks on nüüd ka vihm andnud kastmisbrigaadile natuke puhkust.