Otse põhisisu juurde

Aasta 2021 tegijad looduses on selgunud

 Aasta 2021 tegijad looduses

Aasta lind - kuldnokk  (Sturnus vulgaris) on Eestis tavaline kultuurmaastikes elav haudelind. Täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga lind on suluspesitseja, kes asustab meelsasti pesakaste. Linnu eriline jäljendamisoskus kajastub tema mitmekesises laulus. Aprilli lõpus - mai alguses muneb emaslind pessa 4-7 helesinist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad 11.-12. päeval ja lahkuvad pesast kolmanda elunädala lõpus. Põhitoiduks on putukad, kuid sööb ka pungi ja marju. Kuldnokk saabub märtsis ja lahkub novembris. Maapinnal liikudes kuldnokk kõnnib, musträstas aga hüppab.

Rändrott

Kodurott









Aasta loom – kodu- ja rändrott (Rattus rattus ja Rattus norvegicus) on sarnase välimusega närilised. Koduroti silmad ja kõrvad on suuremad kui rändrotil ja muudavad ta välimuse meeldivamaks. Kodurotid saabusid Eestisse 13. sajandil, agressiivsemad rändrotid 18. sajandil. Praegu elab kodurott vaid Kagu-Eestis. Taimetoitu eelistav kodurott on osav ronija ja elab aidas, pööningul. Rändrott ehk võhr eelistab loomset toitu ning elab pigem keldris ja torustikes. Rändrott sigib aastaringselt, kodurott märtsist oktoobrini. Inimkaaslejatena tekitavad rotid palju kahju toiduainete rikkumise ja haiguste levitamisega. Rändrotist on aretatud laborirott, keda peetakse ka lemmikloomana.

                                                                                                          

Aasta kala - haug (Esox lucius) on levinud kala rannikumeres, pea kõikides meie järvedes ja enamikes jõgedes. Röövtoiduline ja erakliku eluviisiga haug veedab aega veetaimede vahel saaki varitsedes. Välkkiire sööstuga ründab ta peamiselt väiksemaid kalu, suuremad haugid söövad ka veelinde, konni ja pisiimetajaid. Kudemiskohana eelistavad haugid peale jäälagunemist suurveest üleujutatud alasid, siis on haugide püük keelatud. Eestlastele on haug kala, keda austatakse lugudes ja hinnatakse toidulaual. Alammõõt haugi püügil on 45 cm, hobikalastaja võib püüda 5 haugi ööpäevas.


Päevakoera röövik







Aasta liblikas- harilik päevakoer (Arctia caja) Harilik päevakoer (Arctia caja) on karuslaste sugukonda kuuluv ööliblikas, keda kohtab juulis-augustis avamaastikel, metsaservades ja võsastikes üle Eesti. Tavaolekus pole erksavärvilised tagatiivad nähtavad. Sõrmepikkuseid tumedaid ja tihedakarvaseid röövikuid kohtab päevasel ajal kevadest juunini ja sügisel. Rööviku toiduks on erinevate puude lehed ja rohttaimed. Enne nukkumist kestub röövik viis korda. Nukust kooruva valmiku (liblika) tiibade sirulaius on 52-70 mm. Talvitub röövikuna.

 

Aasta puu - harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab Eestis tavaliselt põõsakujulise okaspuuna. Kadakas on kahekojaline taim, isas- ja emaskäbid arenevad eri taimedel. Marikäbid, tavakeeles kadakamarjad valmivad 2. aastal. Emaskadakal on seetõttu korraga rohelised ja kõvad sama aasta ning sinakasmustad ja pehmed eelmise aasta viljad. Kadakat kasutatakse tarbepuuna ja marjaandjana. Kadakamarjad on tunnustatud meditsiinis söögiisu tekitajana ja köharavis, samuti kulinaarias. Kadakas on sagedasem Lääne-Eestis ja saartel, hajusalt kasvab üle Eesti.


Aasta orhidee - väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) kasvab hajusalt üle kogu Eesti mitmesugustes niisketes metsades. Väikese käopõlle lehed on paaris, südamekujulised ja sõrmeotsasuurused. Väikesed, tavaliselt 7-20 cm pikkused orhideed õitsevad maist juulini. Õied ja õievarred on kollakasrohelisest rohekate ja veinpunaste toonideni. Hõredapoolses õisikus on 5-20 õit, mida tolmeldavad sääsed ja väikesed kärbsed. Väike käopõll on II kaitsekategoorias, teda ohustab metsamajandus, eelkõige vanade metsade raie ja kuivendustööd.





 

Aasta sammal - harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis) on välimuselt üks Eesti ilusamaid samblaid. Oma korrapärasusega meenutab ta sõnajalga või linnusulge. Teiste sammaldega koos kasvades eristub lehviksammal ka oma heledama värvuse poolest. Erkrohelise lehviksamba varte ja okste otsad on sirbitaoliselt kõverdunud. Käega katsudes tundub sammal jäigana, meenutades tärgeldatud pitsi. Lehviksambla kõrgus on keskmiselt 10 cm. Ta kasvab niisketes, poolvarjulistes okasmetsades ja on levinud üle Eesti.


Aasta seen - lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum) on varasemalt tuntud kui lilla põdramokk. Valdavalt pruunikas kübaras on näha tumesinist tooni. Kübara alapinnal on pruunikad või sinakad narmad, millel arenevad eosed. Seent on leitud vaid Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil, teada on vähem kui 10 leiukohta. Seen kasvab okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades ning viljakehi võib leida septembris-oktoobris. Lilla kübarnarmik on I kaitsekategoorias, seega jäta tema viljakehad korjamata.

Aasta muld - rähkmuld on kivine, ent viljakas. See on lubjakivirikastel lähtekivimitel kujunenud toitainerikas mullatüüp. Sõna „rähk” tuleneb teravaservaliste karbonaatsete väikekivide nimetusest. Mulla kesk- või allosas võib esineda ka paekivi. Rähkmullal võib olla nii metsa, põllu- kui rohumaad. Rähkmullad moodustavad 6,3% kogu Eesti mullastikust ja 11,1% põllumaast. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Põhikooli tüdrukud õmblesid korduvkasutatavaid näomaske

Tänases keerulises olukorras, kus levib koroonaviirus, on maskide kandmine paljudes kohtades kohustuslik või soovitatav. Ka koolis kannavad mitmed õpilased maske. Üsna ruttu sai õpilastele selgeks, et ühekordsete maskide kasutamine on suur rahaline kulu, lisaks saastab märkimisväärselt keskkonda. Nii tegid 6b õpilased käsitööõpetajale ettepaneku tunnis korduvkasutatavaid maske õmmelda. Õpetaja oli nõus ja nii valmisid mitme põhikooliklassi tüdrukutel korduvkasutatavad kangast maskid.

1.C ja 1.D käisid rabamatkal Viru rabas

15. oktoobril käisid 1.C ja 1.D klass loodusmatkal Viru rabas. Esimene peatus tehti Tülivere tamme juures, mille vanus võib olla 350-400 aastat. Jalutuskäigul tamme juurde nähti karjamaal lambaid ning kiviaiaga ääristatud karjateed. Lapsed said pugeda tamme õõnsusesse. Edasi jätkus sõit Viru raba suunas.   Viru raba on üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa Rahvuspargis, mis meelitab oma salapäraga siia ikka ja jälle palju külastajaid. Viru raba õpperada kulgeb läbi raba piki laudteed, mis on 3,5 km pikk. Rada algab Männiku-Loksa teelt ning lõpeb vanal Narva maanteel. Selle läbimiseks kulus 2 tundi. Vahepeal tehti ka väike piknikupeatus vaatetorni juures, kust avanesid imelised loodusvaated rabale ja laugastele.   Rabas said lapsed uudistada erinevaid rabataimi: mustikaid, sinikaid, pohli ja jõhvikaid, sookailu, kanarbikku, vaevakaske jt.  Nõmmeveski puhkekohas toimus piknik ja väike grill. Viimasena külastati Nõmmeveski juga Valgejõel, kus lapsed said juua puhast allikavett. Raba

Ressursikulu analüüs 2016-2018 (jaanuar, veebruar).

Elektrikulu võrdlus ja analüüs: Kätepaberi kulu 2016-2017 Veetarbimise analüüs Koopiapaber Kooli elektri kasutus Soojuskulud