Otse põhisisu juurde

Aasta 2021 tegijad looduses on selgunud

 Aasta 2021 tegijad looduses

Aasta lind - kuldnokk  (Sturnus vulgaris) on Eestis tavaline kultuurmaastikes elav haudelind. Täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga lind on suluspesitseja, kes asustab meelsasti pesakaste. Linnu eriline jäljendamisoskus kajastub tema mitmekesises laulus. Aprilli lõpus - mai alguses muneb emaslind pessa 4-7 helesinist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad kooruvad 11.-12. päeval ja lahkuvad pesast kolmanda elunädala lõpus. Põhitoiduks on putukad, kuid sööb ka pungi ja marju. Kuldnokk saabub märtsis ja lahkub novembris. Maapinnal liikudes kuldnokk kõnnib, musträstas aga hüppab.

Rändrott

Kodurott









Aasta loom – kodu- ja rändrott (Rattus rattus ja Rattus norvegicus) on sarnase välimusega närilised. Koduroti silmad ja kõrvad on suuremad kui rändrotil ja muudavad ta välimuse meeldivamaks. Kodurotid saabusid Eestisse 13. sajandil, agressiivsemad rändrotid 18. sajandil. Praegu elab kodurott vaid Kagu-Eestis. Taimetoitu eelistav kodurott on osav ronija ja elab aidas, pööningul. Rändrott ehk võhr eelistab loomset toitu ning elab pigem keldris ja torustikes. Rändrott sigib aastaringselt, kodurott märtsist oktoobrini. Inimkaaslejatena tekitavad rotid palju kahju toiduainete rikkumise ja haiguste levitamisega. Rändrotist on aretatud laborirott, keda peetakse ka lemmikloomana.

                                                                                                          

Aasta kala - haug (Esox lucius) on levinud kala rannikumeres, pea kõikides meie järvedes ja enamikes jõgedes. Röövtoiduline ja erakliku eluviisiga haug veedab aega veetaimede vahel saaki varitsedes. Välkkiire sööstuga ründab ta peamiselt väiksemaid kalu, suuremad haugid söövad ka veelinde, konni ja pisiimetajaid. Kudemiskohana eelistavad haugid peale jäälagunemist suurveest üleujutatud alasid, siis on haugide püük keelatud. Eestlastele on haug kala, keda austatakse lugudes ja hinnatakse toidulaual. Alammõõt haugi püügil on 45 cm, hobikalastaja võib püüda 5 haugi ööpäevas.


Päevakoera röövik







Aasta liblikas- harilik päevakoer (Arctia caja) Harilik päevakoer (Arctia caja) on karuslaste sugukonda kuuluv ööliblikas, keda kohtab juulis-augustis avamaastikel, metsaservades ja võsastikes üle Eesti. Tavaolekus pole erksavärvilised tagatiivad nähtavad. Sõrmepikkuseid tumedaid ja tihedakarvaseid röövikuid kohtab päevasel ajal kevadest juunini ja sügisel. Rööviku toiduks on erinevate puude lehed ja rohttaimed. Enne nukkumist kestub röövik viis korda. Nukust kooruva valmiku (liblika) tiibade sirulaius on 52-70 mm. Talvitub röövikuna.

 

Aasta puu - harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab Eestis tavaliselt põõsakujulise okaspuuna. Kadakas on kahekojaline taim, isas- ja emaskäbid arenevad eri taimedel. Marikäbid, tavakeeles kadakamarjad valmivad 2. aastal. Emaskadakal on seetõttu korraga rohelised ja kõvad sama aasta ning sinakasmustad ja pehmed eelmise aasta viljad. Kadakat kasutatakse tarbepuuna ja marjaandjana. Kadakamarjad on tunnustatud meditsiinis söögiisu tekitajana ja köharavis, samuti kulinaarias. Kadakas on sagedasem Lääne-Eestis ja saartel, hajusalt kasvab üle Eesti.


Aasta orhidee - väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) kasvab hajusalt üle kogu Eesti mitmesugustes niisketes metsades. Väikese käopõlle lehed on paaris, südamekujulised ja sõrmeotsasuurused. Väikesed, tavaliselt 7-20 cm pikkused orhideed õitsevad maist juulini. Õied ja õievarred on kollakasrohelisest rohekate ja veinpunaste toonideni. Hõredapoolses õisikus on 5-20 õit, mida tolmeldavad sääsed ja väikesed kärbsed. Väike käopõll on II kaitsekategoorias, teda ohustab metsamajandus, eelkõige vanade metsade raie ja kuivendustööd.





 

Aasta sammal - harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis) on välimuselt üks Eesti ilusamaid samblaid. Oma korrapärasusega meenutab ta sõnajalga või linnusulge. Teiste sammaldega koos kasvades eristub lehviksammal ka oma heledama värvuse poolest. Erkrohelise lehviksamba varte ja okste otsad on sirbitaoliselt kõverdunud. Käega katsudes tundub sammal jäigana, meenutades tärgeldatud pitsi. Lehviksambla kõrgus on keskmiselt 10 cm. Ta kasvab niisketes, poolvarjulistes okasmetsades ja on levinud üle Eesti.


Aasta seen - lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum) on varasemalt tuntud kui lilla põdramokk. Valdavalt pruunikas kübaras on näha tumesinist tooni. Kübara alapinnal on pruunikad või sinakad narmad, millel arenevad eosed. Seent on leitud vaid Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil, teada on vähem kui 10 leiukohta. Seen kasvab okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades ning viljakehi võib leida septembris-oktoobris. Lilla kübarnarmik on I kaitsekategoorias, seega jäta tema viljakehad korjamata.

Aasta muld - rähkmuld on kivine, ent viljakas. See on lubjakivirikastel lähtekivimitel kujunenud toitainerikas mullatüüp. Sõna „rähk” tuleneb teravaservaliste karbonaatsete väikekivide nimetusest. Mulla kesk- või allosas võib esineda ka paekivi. Rähkmullal võib olla nii metsa, põllu- kui rohumaad. Rähkmullad moodustavad 6,3% kogu Eesti mullastikust ja 11,1% põllumaast. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Loovtööna valmis informatiivne näitus rändlindudest

Meie koolimaja seintele on ilmunud pilkupüüdvad infotahvlid ja pildid lindudest. Tegemist on 8.d klassi õpilase Lisandra Leissoni loovtööga „Eesti rändlindude joonistamine ja informatiivse kunstinäituse korraldamine“. Töö käigus uuris Lisandra lindude kevadist rännet ja rände põhjuseid. Ta valis rändlindude hulgast välja iseloomulikumad linnud, näiteks, kes varem jõuab või kellel on huvitav rändetee või kes oli autorile meelepärasem. Lindude kohta anti pikem ülevaade loovtöös ja koostati huvitavaid fakte sisaldavad lühikesed kaaskirjad joonistuste juurde. Autor kasutas kümne linnupildi tegemiseks digitaalset joonistusprogrammi. Töö juhendajateks Eda Rohula ja Kai Mägi. Olete lahkesti oodatud  näitusega  tutvuma  koolimaja kõigil korrustel!

Osalesime aasta orhidee joonistusvõistlusel

2. ja 3. klasside ning kunstiringi õpilased joonistasid aasta orhideed, valget tolmpead. Huvitavamad tööd kaunistavad meie kooli fuajees olevat Rohelise kooli stendi. Ning samuti saatsime suure osa laste imelistest töödest aasta orhidee 2023 joonistusvõistlusele, mida korraldas Eesti Orhideekaitse Klubi koostöös ajakirjaga Täheke.