Keskkonnaküsitluse tulemuste põhjal valmis selleaastane keskkonnaanalüüs

 

Keskkonnaülevaatuse analüüs

Oktoober 2021

Eesmärk:

Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis ja leida suurimad kitsaskohad.

Protsess:

Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist koordineeris septembris ja oktoobris Rohelise Kooli töörühma juht K. Kisel ja keskkonnaküsitluse viisid läbi kõikide klasside klassijuhatajad. Küsitlus oli seekord elektrooniline, et saada võimalikult tõepärane vastuste valim ja analüüs oleks mugav. Siiski viidi küsitlemine läbi koolis klassijuhataja tunni raames, et õpilasel oleks võimalik saada abi või lisainfot küsimuste osas. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös.

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 15.09 – 8.10. 2021. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides. Küsitlused olid MS Formsis, õpilased said vastata nutitelefoni, tahvelarvuti või arvuti abil. Küsimuste arv erines teemast lähtuvalt, keskmiselt oli küsitlustes 13-15 küsimust. Eelmisel aastal kasutasime küsitluseks uuendatud ankeeti, mis tekitas teatavaid kõhklusi ja küsimusi, kuna kohati jäi vastajatele ebaselgeks, kas küsiti nende koduste harjumuste või käitumise kohta koolimajas. Sellest lähtuvalt vaatasime sel aastal küsimused hoolikamalt üle ja õpilastel ei tekkinud vastates küsitavusi. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, elurikkus ja õueala olid sarnaselt varasematele aastatele liidetud üheks teemaks ja küsitluseks. Ankeetidest tegi kokkuvõtte Rohelise kooli töörühma juht K. Kisel.

Töötajatele koostati samuti keskkonnaküsitlus veebis, mille link saadeti kõigi töötajate meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Teemade jagunemine klasside lõikes:

Globaalne kodakondsus         5b, 6c, 10a

Prügi ja jäätmed                     3c, 3d, 7d, 9c

Puhas vesi                              3b, 8d, 8a

Kliimamuutused                    4b, 7b, 10b

Elurikkus ja õueala                5a, 6d, 6e, 9b, 12a

Meri ja rannik                        5c, 7c, 11a

Tervis ja heaolu                     4a, 7a, 9a, 11b

Energia                                   4c, 6b, 8b

Transport                                3a, 6a, 8c, 12b           

Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi „Rohelise kooli“ projekti tegevuskava koostamisel ning avaldatakse TKG „Rohelise kooli“ kodulehel olevas blogis. Küsitluse tulemusi analüüsitakse Rohelise kooli töörühma koosolekul 8. novembril 2021. Samuti tutvustatakse keskkonnaülevaatuse tulemusi kogu pedagoogilisele personalile ja edastatakse nii õpilaste kui lapsevanemate maililistidesse. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta tulemusi eelmisel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega.

Üldine statistika

Küsitluses osales suur osa 3.-12. klassi õpilastest, arvuliselt kokku 656 (2020 – 658) õpilast, s.o 68% terve kooli õpilastest, mis on 2% vähem kui eelmisel aastal, aga see on põhjendatav suure haigestunute ja puudujate arvuga küsitluse perioodil. Personalile suunatud küsitlusele vastas 62 (2020 - 46) inimest (74% õpetajatest). Teeb rõõmu, et õpetajad olid oluliselt aktiivsemad vastajad kui eelmisel aastal.

Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa

Õpilased

Globaalne kodakondsus

Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast. Küsimusele, kas meie kooli teeb aktiivselt mõne teise maa kooliga koostööd, vastas 83% (2020 – 90%), et ei ole antud teemaga kursis, mis näitab, et meie rahvusvaheliste projektide tutvustamisel/populariseerimisel ei ole projektijuhid endiselt olnud piisavalt aktiivsed. 12% on teadlik koostööst teiste välisriikides asuvate koolidega, 5% on kindlal veendumusel, et meie kool ei tee teiste maade koolidega koostööd.

82% vastanutest nõustub väitega, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest erinevate omaduste tõttu.  18% on seisukohal, et koolis pole sellest räägitud.

Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti (Fair trade). Teadlikkus oli taas pisut kahanenud. Kui 2020 aasta küsitluses oli 34% õpilastest olid seda märki näinud ja oskasid kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab, siis nüüd tundis märgi ära 32% õpilasi ja oskasid selle märgi tähendust ka selgitada. 23% vastanutest olid seda märki näinud, aga ei teadnud tähendust, aga 45% nentis, et ei tea selle märgi tähendust.

Kas tunned õiglase kaubanduse märgistust?

Samas võib lugeda küllaltki heaks laste teadlikkust ökoloogilise jalajälje teemast. 67% vastanutest oli nõus, et koolis on käsitletud ökoloogilise jalajälje teemat ja nad teavad, mis on ökoloogiline jalajälg. 58% vastanud õpilastest on kas koos koolikaaslaste või oma peredega osalenud keskkonnateemalistes heategevusprojektides. Usutavasti on suur osa sellest seotud erinevate koristustalgutega, osaliselt ka meie Rohelise kooli eestvedamisel.

Kõigest 18% (2020 - 30%) vastanutest väitis, et meie koolis korraldatakse ülekoolilisi üritusi, mis teadvustavad teiste maade probleeme. Statistika selline muutus on kummaline, kuna eelmisel aastal toimus meil maailmaharidusnädalal, kus korraldati II-IV vanuseastet hõlmavaid laiamahulisi tegevusi. 77% vastanutest samas tunnistab, et võibolla on neid üritusi siiski olnud, aga nad ei mäleta täpselt. Antud temaatikat tuleb kindlasti käsitleda ka klassijuhatajatundides. Tundub, et õpilased ei oska tunniväliseid tegevusi globaalsete probleemide käsitlemise osana hinnata või puudub neil piisav seostamisoskus. Kindlal veendumusel, et meie koolis selliseid üritusi pole toimunud on samas vaid 5% vastanutest! 68% (2020 - 62%) oli nõus väitega, et meie koolis käib külalisesinejaid, kes räägivad kohalikest või globaalprobleemidest ja ainetundides räägitakse teiste maade kultuurist ning kommetest. 30% nendib, et ei mäleta selliseid tunde, aga vaid 2% hindab, et selliseid kohtumisi või tunde pole olnudki.

Vaid 20% (2020 - 50%) vastanud õpilastest teab oma õigusi vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile. Samas nendib 48% vastanutest, et nad teavad neid õigusi osaliselt ja 32% ütleb, et ei tea üldse oma õigusi. Kuna küsitlus puudutas suuresti II kooliastme klasse, siis on arusaadav, et vastanud 5. ja 6. klassi õpilased pole antud teemat koolis ehk veel õppinud, aga gümnaasiumiõpilaste hulgas võiks teadlikkus parem olla.

55% (2020 - 80%) õpilastest oli nõus, et meie koolis on teistest maadest päris õppevahendeid, 55% ei oska seda hinnata. Samas on 88% teadlikud, et meie koolis töötab inimesi, kes on pärit teistest riikidest. 75% (2020 - 88%) oli nõus väitega, et kooli sööklas pakutakse vahel teiste maade toite. Seda nähti positiivsena ja õpilaste hinnangul võiks eri riikide roogasid sagedamini pakkuda. 77% vastanutest väidab end kursis olevat välisriikide uudistega ja jälgib neid pidevalt.

90% meie õpilastest peab väga oluliseks erinevate looma- ja taimeliikide säilitamist kogu maailmas, 8% vastanutest ei ole sellele mõelnud. Seega läheb liigirohkus looduses meie õpilastele väga korda.

Maailma õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks kohaks muutmine on meie õpilastele oluline teema, seda hindab 68% vastanutest oluliseks ja kõik ülejäänud vastajad ei ole sellele lihtsalt mõelnud, aga mitte keegi ei väida, nagu poleks see teema talle tähtis.

Prügi ja jäätmed

Küsitlusele vastas kokku 72 õpilast.

85% (2020 - 83%) küsitletutest leidis, et prügikaste on koolimajas sees piisavalt, samas vaid 46% (2020 - 36%) hindas prügikastide kogust õuealal piisavaks.  92% arvas, et prügikastid paiknevad õigetes kohtades (2020 - 68%), ilmselt on positiivne tõus põhjendatav ka prügikastide arvukuse suurenemisega eelkõige koolimajas sees. 90% (2020 - 48%) oli arvamusel, et prügikaste tühjendatakse piisava sagedusega. Seega on prügi käitlemise osas märgata positiivset tendentsi. See on põhjendatav uute, varasemast olulisemalt mahukamate ja parema lahendusega sorteerimiskastide paigutamisega kogu koolimajja. Kurvaks teeb aga asjaolu, et tervelt 53% vastanutest hindab, et maja ei ole alati prügist puhas ja vaid 40% on nõus väitega, et meie koolimaja on alati puhas.

79% (2020 - 67%) hindas, et õues paiknevad prügikastid on kasutamiseks mugavad ja õige ehitusega ja 68% hindab, et kooliõu on üldiselt prügist puhas. Samas arvab vaid 24% (2020 - 18%), et kooli ümbrus väljaspool hoovi on puhas. Samas on meie õpilased teinud igal aastal jõupingutusi olukorra parandamiseks ja nii sügisel kui kevadel on ka hoovi ümber korraldatud koristustalguid, 49% vastanutest märkis selle ka ära.

88% (2020 - 70%) teab, et koolil on prügi käitlemise osas selged põhimõtted ja meil on olemas ka prügi sorteerimise võimalus. Rõõmustav on tõdeda, et märkimisväärset parenemist teadlikkuse tõusul on märgata küsimuse puhul, kas õpilased teavad, millist kahju põhjustab prügi keskkonnale ja elusloodusele. Kui 2020 vastas antud küsimusele jaatavalt 52%, siis 2021 juba 90%.

46% vastanute peredes sorteeritakse kodus jäätmeid ja 38% kodudest sorteeritakse neid vähemalt osaliselt (nt paber ja klaas ning pandipakend eraldi). Vaid 17% õpilastest vastas, et nende kodudes ei sorteerita üldse.

96% (2020 - 75%) oli nõus, et õpetajad teevad võimalusel kahepoolseid koopiaid, et paberit säästa ja 79% (2020- 24%) kasutab ise ära mõlemad paberi küljed, enne kui paberi ära viskab. Seega on paberi säästmisel teadlikkus märgatavalt paranenud.

35% (2020 - 52%) õpilastest väitis, et kui nad võtavad kooli oma toitu kaasa, siis on see pakendatud korduvkasutatavasse pakendisse, samas on keskkonnasõbraliku parendamise vähenemine tingitud sellest, et 63% väitel ei võtagi nad kunagi kooli oma toitu kaasa. Seega, need õpilased, kes oma söögi kaasa võtavad, pakendavad selle valdavalt korduvkasutatavasse karpi.

24% (2020-32%) vastanutest teadis, et koolis korraldatakse taaskasutuslaata-väljapanekut riietele uue omaniku leidmiseks (koolivormid, leitud ja omanikuta jäänud esemed), 51% vastas, et neil pole selle kohta infot. Teadlikkuse langus on põhjendatav vahepealsete pandeemia-aastatega. Kuna vanemate tulek koolimajja pole soositud olnud, siis on rõivaväljapanekuid, kust oma lapsele saaks kooli jäetud ja omanikku mitte leidnud esemete hulgast sobivad riidetükid või jalatsid välja valida, tõepoolest vähem korraldatud. Loodetavasti alanud kooliaastal õnnestub selline väljapanek talvel ikkagi taas teha.

72% (2020 - 71%) arvas teadvat, miks me üritame jäätmeteket vähendada ja 81% (2020 - 58%) vastanutest teadis tuua näiteid, mida saab valmistada asjadest/materjalist, mida töödeldakse ümber. Seejuures väärib tunnustust, et tervelt 78% vastanutest on püüdnud ise taaskasutuse printsiipi järgides midagi uut meisterdada.

Puhas vesi

Küsimustikule vastas 62 õpilast. Õpilastel paluti hinnata oma veekasutust. 79% hinnangul on vee säästmine oluline ja 91% (2020 – 90%) panevad kraani alati kinni, kui nad vahepeal vett ei kasuta (nt hambaid pestes, käsi seebitades).

5% (2020 - 37%) õpilast on koolimajas näinud tilkuvaid või jooksvaid kraane. Kohtadena, kus nad koolimajas on kraane tilkumas näinud, mainiti kooli tualette 1. ja 2. korrusel ja ka söökla ees olevaid kraane.  Söökla ees olevate kraanide tilkumine on põhjendatav sellega, et seal on kraanid kogu aeg aktiivses kasutuses ja seetõttu ilmselt ka käte pesijate vahetudes ei panda alati kinni vahepeal. 

45% väitsid, et nii koolis kui kodus on neile räägitud vee säästmise vajalikkusest, 15% nentis, et sel teemal on räägitud vaid koolis ja 13%, et sellest on räägitud vaid kodus. 27% õpilaste hinnangul pole keegi neile vee säästmise olulisusest rääkinud.

Küsimusele, kas koolis on kahesüsteemsed tualettpotid, vastas vaid 23% (2020-58%) jaatavalt. 39% oli valinud vastuse, et ei tea, mis on kahesüsteemne tualettpott. Tegelikkuses on kõik kooli tualettpotid kahesüsteemsed. Samuti 39% olid veendumusel, et meie koolis pole kahesüsteemsed tualettpotid. Seega vajab klassijuhataja tundides selgitamist, mida tähendavad kaks nuppu tualettpoti kaanel ja et nuppude õige kasutamine aitab kaasa vee säästmisele.

Vee tarbimise kohta andsid õpilased järgmisi vastuseid: 34% joob kodus kraanivett, koolis mitte, 6% joob vaid koolis kraanivett. 32% vastanutest joob alati kraanivett ja 28% väidab, et ei joo kraanivett mitte kunagi. Tallinna kraanivesi on valdavalt väga hea kvaliteediga, ka koolis saame õpilasi julgustada just kraanivett jooma, et säästa loodust tarbetu pakendi ostmisest.

60% (2020 – 58%) vastanutest teab, et vee puhastamine kulutab suure hulga energiat ja 37% (2020-52%) on nõus, et tundides on räägitud puhta vee puudusest ja probleemidest teistes maades. Samas tervelt 73% on kursis, et on riike, kus pole piisavalt puhast joogivett.

Samas arvab vaid 23% (2020-15%) õpilastest, et keegi kodus jälgib, kui palju vett kasutatakse või kokku hoitakse st mõõdab kulutatud vee kogust. 42% nendib, et sellest pole lastega kodus räägitud ja 23% on veendumusel, et seda kodus ei jälgita.

Puhta vee hind on tänasele Eesti elanikule ilmselt liiga madal, et selle säästmisele kodudes nii palju tähelepanu pöörataks, et ka lapsed praktiliste tõdedega (veemõõtja näit) kurssi viia.

Samuti ei ole suur osa küsitlusele vastanud õpilastest kursis, mis juhtub veega, kui see läheb kanalisatsioonitorust alla – 32% vastanutest ei tea, kuhu vesi seejärel läheb ja 37% ei ole sellele mõelnud, mis saab kasutatud veest.

Kliimamuutused

Küsitlusele vastas 63 õpilast. Õpilastelt uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest ja kas sellest on koolis räägitud. 35% (2020 - 84%) on asjaga kursis ja nõus, et mõnes tunnis on sellest räägitud, 35% on ebakindlad ja ei mäleta, kas sel teemal on räägitud. Positiivne on näha, et 92% vastanutest teab, mida tähendab sõna „kliimamuutus“.

73% vastanud õpilaste hinnangul saab iga inimene oma käitumist jälgides või muutes teha midagi kliima heaks ja vaid 10% on veendumusel, et inimeste tegevus ei mõjuta kliimat. 78% oskab öelda, miks on kliima muutumine kahjulik ja milliseid tagajärgi see kaasa võib tuua. Õpilased tajuvad kliimamuutuses juba ka üsna reaalset ohtu, sest 71% hindab, et kliimamuutuse tagajärjed mõjutavad tema elu ning 24% pole sellele mõelnud. Kõigest 5% vastanutest on seisukohal, et kliimamuutuse tagajärjed nende elu ei puuduta.

76% (2020-63%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. 40% (2020-13%) vastanutest ütles, et nende peres süüakse kliima säästmiseks vähem liha. Paljud õpilased ei oska liha söömist kliimamuutusega seostada.

78% (2020-53%) õpilastest ütles, et vanemad on soovitanud neil vältida ühekordsete nõude tarvitamist ja 66% (2020 – 60%) vastanute peredes sorteeritakse paber ja papp kodus eraldi, et viia see ümbertöötlusesse.

59% vastanute peredes jääb toitu üle, aga seda ei visata toitu kunagi ära, vaid süüakse seda ka järgnevatel päevadel, 27% väidab, et neil ei jää toitu üle ja vaid 14% märgib, et nende peres visatakse toitu ära. 40% sööb sügisel sageli välismaiseid puuvilju, kuigi sel ajal on saadaval ka Eestis kohapeal kasvanud õunu, pirne ja ploome. Harva sööb eksootilisemaid puuvilju 46% vastanutest ja mitte kunagi 14%.

Kas sa sööd sügisel välismaiseid puuvilju?

Õpilased teavad, et lehtede põletamine on ohuks keskkonnale ja 82% vastanutest ütleb, et nende pere pole kunagi aias sügisel lehti põletanud.

Õueala ja elurikkus

Küsitlusele vastas 82 õpilast. 52% õpilastest on nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. 38% samas hindab, et nad ei oska seda määratleda, kuna pole õuealal selle eesmärgiga ringi vaadanud. Huvitaval kombel on samas 61% käinud vaatamas kooli õppeaeda (aga ei oska seda järelikult elurikkuse tõstmisega seostada). 21% pole õppeaias käinud ja 18% vastanutest ei tea, kus asub meie kooli õppeaed.

48% (2020 – 46%) küsitletutest väidab, et nad on uurinud meie kooliõue elurikkust, 32% ei mäleta, kas seda on tehtud. 91% (2020 -  37%) on nõus väitega, et õpetajad on teinud õues tunde ehk on toimunud õuesõpe, samas 32% nendib, et seda toimub liiga harva. Seega õpilased hindavad õuesõpet ja vähegi parema ilmaga peaksid õpetajad aktiivsemalt meie õuesõppealasid kasutama õuetundide läbi viimiseks.

71% (2020 - 95%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid, 24% vastanutest arvas, et neid küll on, aga sooviks neid lisaks. Paraku on vaid 23% õpilastest arvamusel, et nemad saavad otsustada või ettepanekuid teha, kuidas õueala muuta või mida sinna lisaks rajada.

Küsimusele, kas kooliõues kasvatatakse lilli, vastas jaatavalt 82%,

6% (2020-12%) õpilastest arvas, et meie territooriumil on ala, mida pidevalt ei niideta ja kus kasvavad kõrgemad taimed. Tegelikkuses teadlikult me sellist ala siiski pole hetkel. 7% vastanutest märkis ka ära, et elurikkuse seisukohalt võiks niitmata ala olla, samas üle poolte õpilaste (54%) väidavad, et nad ei tea, miks on kasulikum vähem niita või muru kõrgemaks jätta.

35% õpilastest on sageli märganud kooli hoovis elusolendeid (putukad, loomad, linnud), 51% on neid märganud harva ja 13% vastanutest ei ole kooli territooriumil loomi, linde või putukaid näinud.

Õpilastelt küsiti ka, mida võiks kooli hoovis veel teha või mida sinna rajada. Huvitavamad vastused olid: joogikraan või väike veekogu; rohkem liikumisradu; suurem mänguplats; rohkem taimi ja lilli; paremad õuesõppealad, kus on ka piisavalt istumiskohti (seda soovis üle 10 vastanu); rulapark. Üks õpilane arvas, et suusamägede taga tuleks hoida muru niitmata, et seal saaks rahus elada meie kooliõuel kodu leidnud jänesed ja putukad.

Küsimusele, kas kooli siseruumides on rohelisi taimi, vastas 37% õpilastest, et neid on palju, 38% vastas, et on liiga vähe ja 26% väitis, et ei ole koolis sees rohelisi taimi märganud.

Meri ja rannik

Küsitlusele vastas 70 õpilast.

Vaid 23% (2020-35%) vastanute hinnangul on Läänemeri piisavalt puhas, 49% vastanutest ei ole sellele mõelnud ja 29% hindas Läänemere puhtuse mitterahuldavaks.

Vaid 3% (2020-11%) on osalenud koristustalgutel mererannas. Valdavalt olid vastajad arvamusel, et Tallinna rannad on väga puhtad ja koristatud. Samas on 30% vastanutest valmis osalema mõne rannaala koristamise talgutel ja 47% on kõhkleval seisukohal, kuna pole sellele mõelnud. Rannaala ei soovi koristada vaid 23% vastanud õpilastest.

47% (2020-46%) on kuulnud mõnest põhjavee puhtana hoidmise kampaaniast, enim märgiti ära Tallinnasse kanalisatsiooniluukide ümbrusesse kollase värviga märgitud kaste, mis juhtisid tähelepanu suitsukonide kanalisatsiooni viskamise ohtlikkusele. Paljud õpilased (76% vastanutest) on Eestis näinud saastunud merevett (õlilaigud, rohkelt prügi vees). Sinivetikatega on kokku puutunud 40% vastanutest, 11 õpilaste ei tea, mis on sinivetikad.

Õpilastelt uuriti, kas nende kodus kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. 54% ei oska seda hinnata, kuna ei tegele ise kodus puhastusvahenditega, aga 19% õpilastest vastas, et nende kodus kasutatakse vaid loodussõbralikke puhastusvahendeid. 54% (2020-57%) vastanutest teab, kuhu läheb meie reovesi, siin suurt muutust teadlikkuses pole.

80% (2020-91%) õpilastest tunneb muret liikide säilimise pärast maailma mereelustikus. Õpilased on kuulnud plastprügi ohtlikkusest kaladele ja kilpkonnadele, lisaks õlireostusest. 90% teab, miks on vette visatud kilekotid ja plastpudelid veeloomadele- ja lindudele kahjulikud. Mikroplastist ja selle kahjulikkusest vees on kuulnud 51% vastanud õpilastest. 69% teab, et veelindude talvine saiaga toitmine on väga kahjulik.

Tervis ja heaolu

Küsitlusele vastas 93 õpilast.  99% (2020-81%) õpilastest leiab, et saab koolis piisavalt liikuda ja mängida. Rõõm on tõdeda, et populaarsust on kogunud ka tantsuvahetunnid. Kui eelmisel aastal teadis nende toimumisest vaid 45% vastanutest, siis sel aastal teab 72%, et sellised vahetunnid toimuvad, kuigi 9% on vaatamata igapäevasele läbi siseraadio kostvale reklaamile kindlal veendumusel, et tantsuvahetunde meil pole.

Uurisime seekord ka õpilaste üldiste liikumisharjumuste statistikat ja seda, kui suureks nad hindavad oma igapäevast liikumisaktiivsust. 39% vastanutest küll nentis, et ei ole oma samme mõõtnud, kuna ei ole nutikella või mõnd sobivat appi kasutanud, aga 27% teadis, et liigub igapäevaselt 6000-10000 sammu ning 21% vastanutest liigub igapäevaselt üle 10000 sammu:

41% (2020-48%) on nõus väitega, et vahetunde saab iga ilmaga õues veeta, 17% ei oska sellele küsimusele vastata ja 42% on veendumusel, et iga ilmaga õue ei saa. Põhjustena, miks vahel õue minna ei taheta, nimetatakse seda, et õues on külm, vihma sajab, seal on igav. Teatavasti veedab suur osa õpilastest oma vahetunde nutitelefoni seltsis. Küsitlusele vastanutest möönis 28%, et kasutab telefoni igal võimalusel ja 62%, et kasutavad küll, aga mitte igal vahetunnil. Vaid 10% vastanutest ei vaata koolipäeva vältel oma telefoni.

95% (2020-81%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav ja nad on rahul, et saavad portsjoni suurust ise reguleerida, kuna nüüd toimub ise serveerimine. 66% (2020-83%) vastanutest on kursis, et meie sööklas on võimalik süüa lihavaba toitu. Kindlasti on siin protsent langenud, kuna toitlustaja vahetus ja taimetoitude pakkumine toimub vahelduva eduga – mõnikord seda on, teinekord jälle mitte. 65% (2020-43%) nõustub väitega, et kooli sööklast saab iga päev salatit. Kahetsusväärne on, et 18% vastanutest ei osanud kooli sööklat puudutavatele küsimustele vastata, kuna ei käi sööklas söömas.

78% (2020-69%) õpilastest on nõus, et tasuta joogivesi on neile koolimajas terve päev saadaval. Rahulolu kooli puhveti valikuga on langenud. Vaid 37% (2020-97%) nõustub väitega, et kooli puhvetist on võimalik puu- või aedvilja osta.

Kui eelmisel aastal olid 100% vastanutest seisukohal, et neil pole mitte mingit võimalust ega õigust koolisöökla menüü koostamises kaasa rääkida, siis seekord arvab 22% vastanutest, et neil on siiski võimalus kooli menüü osas sõna sekka öelda ja vaid 41% on kindlalt veendunud, et neil pole selles osas sõnaõigust.

Oma toitumise hindab tervislikuks 62% vastanud õpilastest, samas kui 31% nendib, et toitub ajapuudusel sageli ebatervislikult. Vaid 6 õpilast vastas, et tervislik toit ei maitse neile. 95% hindab seejuures, et teab, mis on tervislik toit.

Väga kurb on tõdeda, et meie kooli peab kiusamisvabaks vaid 24% õpilastest. Ise pole kiusamisega küll kokku puutunud 35% õpilastest ja ei oska sellest lähtuvalt päris kindlalt väita, kas kiusatakse, aga samas on tervelt 41% vastanud õpilastest seisukohal, et meil koolis esineb kiusamist!

Samas on hea, et 51% on nõus väitega, et kui neil on  mure, saavad nad sellest koolis kellegagi rääkida ja 34% pole koolis tajunud sellist probleemi, mille puhul vajaks abi. Päris abitult tunneb end kriisiolukorras seega vaid 15% vastanud õpilastest.

Energia

Küsitlusele vastas 66 õpilast.

73% (2020-41%) õpilastest vastas, et klassiruumist lahkudes kustutatakse meie koolis alati tuled. 96% (2020-44%) märkis, et valgus klassis kustutakse koheselt, kui väljas on piisavalt valgust. Sellest võib järeldada, et valgustuse kasutuse osas on teadlikkus paranenud ja energia säästmise nimel ei peljata ka nt vajadusel mitu korda tunni jooksul lüliti juurde liikuda ja vajadusel tuli uuesti põlema panna, kui päike piisavalt valgust ei anna.

6% jätab alati ja 50% vahetevahel (2020-74%) arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei kasuta. Samas lülitab 44% kasutuseta seadmed alati välja.

Ööseks kustutatakse kõik tuled 89% vastajate kodudes, mõnikord harva jääb mõni valgus põlema 8% vastajate kodudes. Õpilased laevad oma telefoni valdavalt vaid siis, kui see on tõepoolest tühi (82%), mitte igal esimesel võimalusel. 52% vastanute hinnangul töötab nende kodudes õhtuti vaid 1-3 elektriga ühendatud seadet, 30% vastajate kodudes 4-6 seadet ja ülejäänutel siis üle 7 seadme.

Õpilased on teadlikud, et kõige vähem keskkonda saastav ja energiat tarbiv sõiduvahend on jalgratas (70% vastajatest), teisel kohal on rohelise energia baasil sõitev buss (16%) ja alles seejärel elektriauto.

Rõõmustaval kombel on õpilased hakanud energia säästmisele tähelepanu pöörama, eks ilmselt kodudes räägitakse sellest energiahindade tõusu valguses ka pidevalt. 68% vastanute hinnangul aitab energiasääst meie planeeti, seega õpilased teadvustavad selle vajadust.

Samas teab vaid 27% (2020-76%), et iga klassiruumi temperatuuri on võimalik eraldi reguleerida, 24% on kindlad, et seda ei saa teha ja ülejäänud ei oska selle kohta hinnangut anda. Kuskile on kadunud ka varasemalt igas klassis paiknenud termomeetrid, sest küsimusele, kas igas klassis on termomeeter, vastas vaid 9% (2020 – 39%) õpilastest jaatavalt. Õpetajad peaks jälgima, et iga klassiruumi seinal oleks siiski termomeeter, millega saab jälgida ka vajadust kütte reguleerimiseks antud ruumis.

80% (2020-71%) on nõus, et kraanist tulev vesi on just paraja soojusega, mitte ülearu kuum.

39% (2020-81%) vastanute hinnangul saaks meie koolis kasutada alternatiivenergial töötavaid seadmeid, samas nentis 58% vastanutest, et nad ei tea, mis on alternatiivenergia. Täpsustades, kas õpilaste kodudes kasutatakse päikeenergial töötavaid seadmeid, vastas 18% jaatavalt, 35% ei ole kursis ja 47% ütles kindla „ei“. Enamik taskuarvuteid töötab siiski päikeenergia toel, kardetavasti õpilased lihtsalt ei teadvusta seda fakti.

Küsimusele, kas kodudes kasutatakse energiat säästvaid lambipirne, vastas 44% küsitletutest jaatavalt ja 43% pole selle vastu huvi tundnud. Samas on 56% õpilastest kodus või koolis arutlenud energia säästmise vajaduse teemal (30% ei mäleta, kas antud teemal on arutletud).

Transport

Küsitlusele vastas 90 õpilast. Paljude õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. 48% (2020 - 56%) hindas seejuures liikluse kooli ees ebaturvaliseks, kusjuures 41% neist vastanutest nentis, et ebaturvaline on just hommikuti. Samas ei nõustunud 58% vastanutest pakkumisega, et autode sissesõit kooli hoovi võiks keelatud olla ja vaid 13% pooldas autode täielikku keelamist kooli hoovis, ülejäänud õpilased ei osanud sel teemal oma hinnangut anda.

Jätkuvalt on meie piirkonnakooli õpilaste seas populaarseim kooli tuleku viis jalutamine, millele järgneb bussi kasutamine. Jalgrattaga tulijate hulk on vähenenud, siiski 9% kasutab seda liiklemisvahendit. 97% õpilastest on teadlikud, et meie kooli juures on rattaparklad ja oma ratas on võimalik turvaliselt ära parkida koolipäevaks.

Seekord küsisime õpilastelt ka, miks nad ei käi sobiva ilma korral koolis jalgrattaga. Suurema enamuse vastus (27%) oli, et neil polegi ratast. Levinumad põhjendused olid veel: rattaga tuleks on ebamugav/ohtlik (23%) ja et teiste liiklusvahenditega tuleks on meeldivam riietuse ja ilma tõttu (21%). Vaid 7% vastas samas, et ei käi koolis jalgrattaga, kuna ei meeldi rattaga sõita, seega otsustavaks argumendiks on ikkagi muud, tavaliselt mugavustegurid. Õpilased on välja toonud ka ebaturvalisi kohti rattaga liiklemiseks: Tähesaju tee ja Mustakivi ristmik, lauluväljaku ristmik, Priisle Maxima esine ristmik, Ussimäe bussipeatuse juures. Õpilased nimetasid, et suureks ohuks on ka autojuhid, kes ratturit ei märka ja neil on kogemusi, et ka ülekäiguradadel (foorideta) ei lase juhid neid üle.

70% (2020-96%) vastanutest teab, et meie koolis on õpilastele jalgrattaga sõitma õppimise tunnid, 22% ei ole sellistest tundidest kuulnud ja 8% on seisukohal, et meil ei korraldata õpilastelke rattaga sõitmise õpetust.

82% (2020-34%) vastanutest teadlikud, et meie koolis on korraldatud autovaba päev. Seega on õpilastele meie roheliste töörühma poolt algatatud autovabad päevad ikkagi meeles, kuigi neid on tehtud vaid kord aasta jooksul.

Sõidujagamisest/autojagamisest on kuulnud vaid 28% küsitlusele vastanud õpilastest. 77% õpilaste kodudes on auto ja sellega sõidetakse igapäevaselt, 11% peredes ei sõideta autoga igapäevaselt ja vaid 12% vastanute peredes puudub sõiduauto.

49% (2020-66%) vastanutest väitis, et koolis pole räägitud, miks on kasulik süüa kohalikke omamaiseid tooteid ja millise jälje jätab keskkonnale transport. Seega on teadlikkus selles osas paranenud.

Õpetajate küsitluse kokkuvõte

Kuristiku gümnaasiumi õpetajate küsitlus viidi läbi ajavahemikus 14.-30. september 2021 ning küsitlusele vastas 62 õpetajat. Võrreldes eelmise aastaga on õpetajate osalus küsitluses mõnevõrra tõusnud (2020 - 46 õpetajat).

Küsisime õpetajatelt ökoloogilise jalajälje käsitlemise kohta ainetundides. Ökoloogilist jalajälge on käsitletud 71% vastanud õpetajate ainetundides, 23% ei ole seda oma ainetunnis kunagi teinud ning 6% õpetajatest ei oska sellele küsimusele vastata. Selleaastane teadlikkus on arvude järgi küll veidi suurenenud, ent suures plaanis on tulemuste proportsioonid üsna sarnased võrreldes 2020. aastaga (vastavalt 69%, 22%, 9%)

Õiglase kaubanduse FairTrade kaubamärgiga on tuttav ning teadlik selle tähendusest 92% õpetajatest (2020 – 89%). 5% õpetajatest on märki küll näinud, ent ei tea selle tähendust ning 3% õpetajatest pole sellest midagi kuulnud. 

Küsimusele heategevuslikes aktsioonides või ühiskondliku initsiatiivi korras erinevates projektides osalemise kohta vastas 76% õpetajatest, et nad on seda pere või klassiga teinud. Siin on võrreldes eelmise aastaga märgata väikest langustrendi (2020 – 85%). Mõneti on see ehk  seostatav koroonaviiruse poolt põhjustatud eriolukorraga, mis kahjuks mõjutas vähemal või rohkemal määral kogu eelmist õppeaastat ning suur osa ühisüritustest jäi ära.

 65% õpetajatest sorteerib kodus prügi (2020 – 68%). 29% protsenti vastanutest teeb seda osaliselt (näiteks taara/vanapaber eraldi) ning 6% õpetajate kodudes prügi ei sorteerita.  Ka selle näitaja suurusjärk on püsinud üsna muutumatuna mitmel järjestikusel aastal. Kuna ka erinevates korteriühistutes on jäätmete liigiti kogumise osas jätkuvalt erinevad nõudmised, siis ilmselt mõjutab ka see mõneti antud tulemusi.

Küsimusele, kas prügi sorteerimine on sinu jaoks oluline, vastas 84% õpetajatest, et see on nende jaoks oluline (2020-78%). Siin on näha teadlikkuse tõusu. 8% (2020-14%) vastanuist ei oska selles küsimuses seisukohta võtta ning 8% (2020 - 9%) jaoks ei ole antud teema üldse oluline.

Puhta vee kokkuhoidliku kasutamise kohta vastas 74% õpetajaist, et nad on vee kasutamisel kokkuhoidlikud. 15% ei oska seda täpselt määratleda ning 11% õpetajatest leiab, et nad ei ole vee kasutamisel kokkuhoidlikud. See tulemus on samuti üsna muutumatuna püsinud. 

Soovisime teada, kui suur hulk õpetajaid tuleb hommikul tööle jalgsi või jalgrattaga. 19% õpetajatest teeb seda (2020-22%). Osaliselt küll jalgsi, aga ka ühistransporti kasutades liikleb 27% õpetajatest. Ülejäänud õpetajad, st 53% kasutab koolitulekuks autot. Võib küll öelda, et ligi pooled õpetajad liiguvad ka jalgsi, ent siiski autoga kooli tulevate õpetajate protsent on püsinud üsna sama kõrgel mitmel aastal (2020 – 54%, 2019 – 51%).

Toidu ebamõistliku tarbimise kohta vastas 24% (2020-17%) õpetajaist, et nende peres jääb toitu üle ning kahetsusväärselt visatakse see minema. Selles osas on vaja teha jätkuvalt teavitustööd. Rõõm on näha, et 68% õpetajatest siiski majandab mõistlikult toitu tarbides - see näitaja on võrreldes eelmise aastaga täpselt sama. 8% protsenti vastanutest ei oska selles küsimuses aga seisukohta võtta. 

Küsisime, kas õpetajad põletavad lehti maakodus või aias. 95% vastasid, et nad ei tee seda (2020-83%). Teadlikkus selle küsimuse keskkonnamõjude osas on küll rõõmustavalt tõusnud.

87% õpetajatest on viinud läbi vähemalt ühe ainetunni õues (2020-78%). Ka siin on näha rõõmustavat muutust. Eeldatavasti on üheks muutuse põhjuseks meie rajatud kooliaed, mis pakub õuesõppetundideks senisest paremaid tingimusi.

 Toataimed, head õhu puhastajad, on klassis 66% vastanud õpetajatest. Siin on statistikas näha kurvastavat muutust (2020-78% ja 2019-84%). Tõenäoliselt on taimede vähenemise põhjus selles, et kahe koroonakevade ja suvise pika eemaloleku ajal viisid õpetajad need koju või jäi hooldamine soiku ning osa taimi hukkus.

Meie kooli õueala hindab piisavalt tegelusvahenditega varustatuks 92% õpetajatest (2020-100%). Ehk on statistilise vähenemise põhjus seotud sellega, et sellel õppeaastal alustas meie koolis tööd arvukalt uusi õpetajaid, kes ei olnud veel esimeste nädalatega jõudnud kooli territooriumiga lähemalt tutvuda. 

82% õpetajatest arvas, et õpilastel oleks kasulik iga päev vähemalt üks vahetund veeta õues (2020-94%) ning 16% seostab õues viibimise vajalikkust õpilase vanusega.
Ehk on põhjuseks see, et enamik meie kooli territooriumil olevaid tegelusvahendeid on mõeldud pigem noorematele õpilastele. 

Õppekäigul looduses on õpilastega käinud 58% õpetajatest, 42% pole seda veel teinud. Statistika on täpselt sama, võrreldes eelmise aastaga, kus koroonakevadel jäid ära osad KIK-i projektid. Nüüd, septembris-oktoobris toimuvad need aga jõudsalt.

Küsimus õpilaste liigse nutivahendite kasutamise kohta andis järgmise vastuse: 81% õpetajate arvates liialdavad õpilased nutivahendite kasutamisega (2020-84%, 2019-87%). Siin on märgata küll statistikas rõõmustavat langust, ent põhjuste väljatoomine üpris keerukas. I kooliastme õpilased ei kasuta koolipäeva vältel nutivahendeid isiklikuks tarbeks üldse (vaid õppetöö eesmärgil). Kahel järjestikuse kevadel toimunud distantsõpe eeldas aga õpilastelt senisest rohkemat nutivahendite kasutamist. Samas, kodudes toimuv jääb õpetajatel nägemata.

Liikumist soodustavaid tegevusi ainetunnis kasutab 53% vastanud õpetajatest ja 39% teeb seda vahel harva. Seega võib öelda, et kokkuvõttes 92% õpetajatest ärgitab lapsi tundides liikuma ja see on igati positiivne. 8% õpetajatest siiski liikumist ainetunnis vajalikuks ei pea.

Rahulolu koolisöökla toiduportsuga on vähenenud. Koolisöökla toiduportsu peab tervislikuks 36% õpetajatest (2020-59%, 2019-60%). 19% (2020-9%) vastanutest leiab, et kooli toiduports ei ole tervislik. Seesugune muutus statistikas on tõenäoliselt seotud asjaoluga, et sellest õppeaastast vahetus kooli toitlustaja ning uue süsteemi sissetöötamine ning sellega harjumine võtab aega. 45% ei oska sellele küsimusele üldse vastata, sest tõenäoliselt ei käi ise söömas.

Salati, puu- ja juurviljade tarbimine koolisööklas õpetajate poolt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud. 50% õpetajatest vastab, et nad söövad antud tooteid koolis (2020 – 72%) ning 14% ei tee seda (2020-4%). Selle põhjusena võib välja tuua probleemid koolipuhveti töö käivitumisega. Puhvetist olid õpetajad harjunud vajadusel ostma värskeid vilju ja salatit. Loodetavasti lahenevad ka need probleemid uue toitlustajaga peatselt. 36% (2020-24%) vastanutest võtab ise tervisliku toidu kodust kaasa.

Elektri kokkuhoiu küsimuses on statistika jäänud üldjoontes samaks – 79% (2019 - 78%) õpetajaist kustutavad vahetundideks klassis tule. 16% (2020 - 22%) teevad seda vahetevahel. Siiski 5% õpetajatest (2020-0%), seda vaatamata kõrgenenud elektrihinnale, ei kustuta vahetunnis klassis tuld.

Liiklusturvalisus hommikuti kooli ees teeb endiselt muret. 44% õpetajatest (2020-39%, 2019-38%) leiab, et liiklus hommikuti kooli ees on ebaturvaline. See trend on järjest kasvav. Ilmselt on põhjuseks jätkuv I kooliastme õpilaste arvu kasv ning autodega tuuakse kooli eelkõige 1.-2. klassi õpilasi, seda eriti sügisel. Liiklust peab turvaliseks 32% vastanuist (2020-39%) ning 24% ei oska hinnangut anda.

Küsisime ka õpetajate peamise liiklusvahendi kohta. 48% vastanute jaoks on igapäevaseks liikumisvahendiks auto (2020-54%), 37% vastanuist on igapäevased ühistranspordi kasutajad (2020-28%) ja 15% (2020-18%) käib enamasti jala. Veidi vähenenud on igapäevaste autokasutajate arv.