Otse põhisisu juurde

14.02 toimus Rohelise kooli koosolek

Järgnevalt toome ära olulised teemad, mida käsitleti: Algus 14.00, lõpp 14.50 Juhatas: Karmen Kisel Võtsid osa: Külli Ratassepp, Natalja Kedrov, Sabrina Maria Nisu 4a, Maria Slivin 4a, Krislin Tatter 8b, Milena Beloussova 8b, Liseteli Andrejev 6b, Elisabeth Tiks 6b, Selina Tsiunchik 6b, Jasmine Gurevits 4b, Brita Bondartšuk 4b, Selina Haljukov 3a, Sofia Mehik 3a, Teele Pallas 7a, Marta Pallas 9c, Eliise Einama 7a, Heidi-Liis Laupa 5a, Sati Karsakova 3a, Kevin Ramjalg 3a, Renee Puusepp 3c Päevakord: 1. Hetkel käimas olevad keskkonnaprojektid, -viktoriinid ja võistlused 2. Meie õpilaste osalus Rohelise kooli põhiteemadega seotud algatustes ja ettevõtmistes 3. Ideekorje õpilastelt 1. Hetkel käimas olevad keskkonnaprojektid, -algatused, -viktoriinid ja võistlused Natalja Kedrov käis rohekooli liikmetele tutvustamas Erasmus+ projekti Eco ECHO, kuhu on kaasatud eelkõige 12-16-aastased õpilased. Märtsis on meie koolis tulemas projektikohtumine välispartneritega. Õpetaja Kedrov kutsus Rohelise kooli liikmeid-õpilasi külalistele meie Rohelise kooli tegevusi tutvustama. Otsustasime, et väliskülalistega kohtuvad Rohelise kooli meeskonnas juba pikemalt kaasa löönud õpilased. Veebruaris avaneb projektikonkurss „Järgmine samm“, kuhu oodatakse 7-26.a noorte omaalgatuslike ideid mõne olulise kitsaskoha lahendamiseks kogukonnas. Rahastaja on nimetanud vaimse tervise, digipöördega ja rohepöördega seotud võimalusi kodukohas. - Taotleja saab olla noor või noortegrupp vanuses 7-26. - Ühe projekti maksimaalne toetussumma on 2000 eurot. - Iga noor/noortegrupp saab idee esitamise, selle elluviimise ja õpikogemuse analüüsi ajal (vajadusel) tuge mentorilt noortekeskusest. Täpsem info ja konkursijuhend alates 1. veebruarist www.ank.ee, projektikonkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet. Tartu loodusmaja kutsub kõiki Eesti koolide õpilasi osalema Euroopa riikide rahvus- ja sümbolloomade tundmise viktoriinil. Paljudel riikidel on valitud või ajalooliselt välja kujunenud liigid – linnud, loomad või taimed, keda riigi elanikud peavad omaseks ja neid kasutatakse tihti ka riiklike sümbolitena. Meie enda suitsupääsuke, pääsusaba, hunt ja räim on meile hästi tuntud. Teeme tutvust ka mõnede teiste Euroopa riikide sümbolloomadega ja õpime neid tundma välimuse, hääle ja käitumise järgi. Viktoriini eesmärk pole õppida pähe rahvusloomi, vaid teha tutvust Euroopa looduses levinud loomadega, kasutades selleks näidetena rahvusloomi.Viktoriinil saab osaleda 14. – 28.02.2022. OSALE VIKTORIINIL SIIN (viktoriin ilmub kodulehele 14.veebruari hommikul) Lisaks toimub traditsiooniline linnuviktoriin, kus meie õpilased on igal aastal osalenud. Unesco ühendkoolide võrgustik kutsub kõiki 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis! Viktoriini eesmärk on laiendada noorte teadmisi lindude eluolust ja olulisusest inimese elus, populariseerida loodusteaduste valdkonda ja kutsuda noori osalema kodanikuteaduse algatustel – linnuvaatlustel ja -loendustel. Tänavu on viktoriini teemadeks lindude elu linnas, lindude uurimine ja kaitse ning Eestis talvitavad linnud, keda tuleb piltide järgi määrata. Viktoriinil saab osaleda kuni 28.02.2022. Link: OSALE VIKTORIINIL SIIN Parimaid linnutundjaid ootavad kolmes eri vanusegrupis auhinnad Eesti Ornitoloogiaühingult, Tallinna Loomaaia pääsmed ning UNESCO ühendkoolide võrgustikult. Veel üks vahva algatus on koolinoorte kalaroogade kokanduskonkurss, kuhu oodatakse osalema kõiki põhikooliõpilasi üle Eesti! Hea võimalus kokandustundide sisustamiseks! Rohelise kooli soovitus on siis kindlasti kasutada kalafoor.ee-d, et kalaroog ja retsept oleks ka keskkonna suhtes vastutustundlik ja rõhutage seda ka oma võistlustöös. Sooja kampsuni päev on sel aastal 17.veebruar. See on Belgia rohelise kooli programmi poolt ellu kutsutud päev, mis juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele ja -säästmisele. Korraldame sooja kampsuni päeva ka oma koolis, kus klassiruumides alandatakse temperatuuri kraadi või paar ning riietutakse pigem soojemalt. Teema on eriti aktuaalne hetkel, kui küttehinnad on jõudsalt kasvanud. Valmimisel on vee päeva (22.märts) tähistamiseks mõeldud õpperada. Rada saab valmis veebruari lõpus, ei ole kohaspetsiifiline, st saab kasutada õppeasutuste juures õues; rada tuleb kolme raskusastmega. K Kisel tutvustas Euroopa aasta puu valimist - https://www.treeoftheyear.org/, kus üheks kandidaadiks ka Järvseljal kasvav 380-aastane Kuningamänd. Ingliskeelselt lehelt saab lugeda puude kohta lugusid ja anda oma hääl! Koosolekul tutvustati Rohelise kooli liikmetele erinevaid loodusvaatluste kaameraid, kus saab otseülekandes jälgida nii hüljeste toimetamist kui metsalindude elu: https://www.looduskalender.ee/n/seirekaamera Kisel rääkis, et keskkonnaamet tunneb taas muret veekogudel puhkavate veelindude pärast. Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud. Veelindude kinni külmumine on väga harv nähtus. See võib juhtuda üksnes mitme harva õnnetu juhuse kokkulangemisel. Näiteks siis, kui lind on päriselt vigastatud ja õhutemperatuur langeb järsult alla nulli. Selliseid juhtumeid tuleb ette harva. Kõige parem abi, mida inimene veelindudele talvel teha saab, on hoida neist eemale ja lasta neil rahus olla. Kui oled aga veendunud, et lind on vigastatud ja hädas, teata sellest riigiinfo telefonile 1247. Keskkonnaamet tuletab meelde, et veelinnud ei vaja lisatoitu – oma toidu saavad nad veekogudest ise kätte. Inimese pakutav toit võib kahjustada veelindude tervist või põhjustada suisa enneaegset surma. 2. Meie kooli õpilaste osalus Rohelise kooli teemadega seotud algatustes Toimus Digikoristusnädal 24.-30.jaanuar 2022 koostöös Telia Digikoristuspäevaga, meie koolist osalesid mitu klassi ja kustutatud sai hulk kasutut digiprügi. Iga-aastase hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmise kampaania "Lumest lumele 112" (Rohelise kooliga seotud tervise ja heaolu teema läbi) raames ootas häirekeskus osalema foto- ja videokonkursil nii lasteaedu, kooli, huviringe, -koole ja peresid. Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 11.veebr. Rohelise kooli üleskutse oli teha võistlustöid ilma lund tehisvärvidega värvimata. Meie koolis moodustasid vahva numbri lumele I kooliastme õpilased. Jaanuaris-veebruaris said meie õpilased koolis tutvuda rändnäitusega „Inimene, kliima, elurikkus“. Enamik II ja III kooliastme õpilasi külastas seda usinalt loodusõpetuse või bioloogiatunni raames. Täideti töölehti, otsiti vastuseid küsimustele, mängiti õppemänge. Näituse temaatika põhjal said õpilased osaleda ka veebiviktoriinis. Tublimaid autasustati loodus- ja keskkonnateemaliste meenete, mängude või raamatutega. Eelmise aasta lõpus toimus järjekordne riiklik õpilasleiutajate konkurss. Meie 2.a ja 2.b klassi noored leiutajad lõid loovuse ja loogika tundide raames selles ettevõtmises usinasti kaasa. Keskenduti põhiliselt keskkonnateemaliste leiutiste loomisele. Samuti peeti oluliseks, et leiutiste valmistamisel oleks võimalusel lähtutud taaskasutuse põhimõttest. Mõned näited leiutistest: „Koristusrobot „Loodus puhtaks!““; „Mootorjalgratas“, „Päikeseenergial töötav taimekastmissüsteem“, „Ohutu jänesepuur“, „Merisea stressivaba transportimise masin“ jne. Koolis toimunud eelvooru järel saadeti põnevamad tööd vabariiklikule võistlusele. Detsembri lõpus said vabariiklikul konkursil osalenud õpilased Eesti Teadusagentuuri diplomi ja tunnustuse. Märkimist ja kiitust väärivad 9.a keskkonnateod! Klass tegi jõulukinkide asemel annetuse loomade varjupaigale. Pahatihti toimub just jõulude ajal hoogne ületarbimine. Seetõttu otsustati klassis, et ei anta sellele veel hoogu juurde, vaid aidatakse abivajajaid. Igaüks annetas oma äranägemise järgi ja niiviisi saadi kokku 230 eurot, mis saadeti Varjupaikade MTÜ-le. Samuti koguti novembris kodudesse seisma jäänud vanaelektroonikat ning osaleti kampaanias Nutijaht 2021. Kogutud vanaelektroonikaseadmed - arvutid, tahvelarvutid, telefonid, nutikellad, juhtmed ja laadijad – viidi Kuusakoskisse, kus need lähevad ümberkäitlemisele. K. Kisel rääkis ka 8. detsembril toimunud traditsioonilisest Kuristiku gümnaasiumi heategevuslikust jõululaadast, mida korraldasid 1.-5. klasside õpilased koos klassijuhatajate ja vanematega. Jõululaada eesmärgiks oli väärtustada isetegemist ning sellega seonduvalt ka väiksemat tarbimist. Õpilased olid müügiks toonud perede abiga valmistatud väga eriilmelisi küpsetisi ja käsitööd. Iga müüja annetas 50% oma müügitulust Tallinna Lastehaigla toetuseks. Ühiseks annetuseks koguti üle 500 euro. 3. Ideekorje õpilastelt • Õpilased käisid välja mõtteid, kuidas reklaamida 17.02 sooja kampsuni päeva. Teeme stendi fuajeesse, et tutvustada sooja kampsuni päeva ideed nii õpilastele kui õpetajatele. Kolmapäeval, 16.02 info kooli FB lehele ja ka Instagrami. • Iga klass võiks saada taimi kasvatada õppeaeda. Just vanemad õpilased uurisid, kas ka neil on võimalik taimi ette kasvatada. K. Kisel vastas, et kokkuleppel klassijuhatajaga, saab seda teha. Reeglina tegelevad ettekasvatusega 1.-3. kl., aga võivad ka vanemad õpilased. Sel aastal tuleks ettekasvatuseks potid hankida igast kodust taaskasutusena (vanad kohupiima- või jogurtitopsid sobivad), mulla soetab kool, seemned valib ja ostab iga klass ise. • 3. klassi õpilane väljendas soovi, et õuealale võiks lisada võimalusel liumäe väiksematele. • Õpilased kurtsid, et sööklas on vahel liiga palju soola toidus. Muidu on korraldus hea ja see, et ise saab serveerida. Toitu läheb vähem raisku – selline oli Rohelise kooli töörühma koondhinnang. • Puhvetis peaks olema salatit, wrappe. Hetkel valik ühekülgne ja ebatervislik. • Õpilased küsisid, kas vastlapäeva kuidagi tähistame? Õpilased sooviks kelgutamisvõistlust (liikumine on tervise ja heaolu teemaga väga seotud) • Küsiti talvist spordipäeva. Kisel ütles, et suusapäev Kõrvemaal tuleb. • Õpilaste poolt tuli juba mitmendat korda soov, teha õpikuvaba päev ja korraldada see veel siis, kui on talv ja libe, et ei peaks raske kotiga kõndima. • Juhul, kui klassid oma keskkonnateo raames ei korrasta kevadel kooli territooriumi ümbrust, siis Rohelise kooli liikmed teevad talgupäeva. • Rohelise kooli töörühma liikmetelt tuli ettepanek teha ühised talgud kogukonnas mõnes Lasnamäe pargis või haljasalal, kaasates teisi koole, kus on ka Rohelise kooli töörühm. K. Kisel lubas antud teemal aprilli alguses kontakteeruda LLOV-iga, et uurida, kas ja kus oleks abi vaja ja küsida linnaosalt abi ja toetust vahendite näol. • Maikuus võiks õpilaste hinnangul ikka teha ära autovaba päeva. • Soovitakse ka jalgrattamatka väiksematele, 3.-5. klassile nt Tondiraba parki. Mõte on hea, sest väiksemad on rattasõidust väga huvitatud, ehk saaks korraldada mitme õpetaja kaasamisel ja mööda pargiteid lendude kaupa.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Kuristiku heategevuslik jõululaat

Kolmapäeval, 8. detsembril toimus traditsiooniline Kuristiku gümnaasiumi heategevuslik jõululaat, mida korraldasid 1.-5. klasside õpilased koos klassijuhatajate ja vanematega. Jõululaada eesmärgiks oli väärtustada isetegemist ning sellega seonduvalt ka väiksemat tarbimist. Õpilased olid müügiks toonud perede abiga valmistatud väga eriilmelisi küpsetisi ja käsitööd. Iga müüja annetas 50% oma müügitulust Tallinna Lastehaigla toetuseks. Ühiseks annetuseks koguti üle 500 euro. 

6c keskkonnategu - pandipakendi sorteerimine

 6c klass algatas oma koduklassis pandipakendi keskkonnasõbraliku kogumise. Lapsed seadsid sisse uhke ise disainitud kasti, kuhu nii nemad ise, kui ka teised õpilased, kes antud ruumis õpivad, on oodatud oma pandipakendeid panema. Siiani pangi pandipakend valdavalt samasse kasti tavaliste pakenditega, mis ei võimaldanud seda asjalikult utiliseerimisele viia. Õpilastel on kokku lepitud kasti tühjenduskord ja pakendist saadav raha kulutatakse klassi ühiseks hüvanguks.