Otse põhisisu juurde

Keskkonnaküsitluse põhjal valmis selle aasta keskkonnaanalüüs

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 2022. aasta keskkonnaülevaatuse analüüs

Oktoober 2022

Eesmärk:

Keskkonnaülevaatuse eesmärk on kaardistada hetkeseis Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis ja leida suurimad probleemid ja muutmist vajavad olukorrad.

Protsess:

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi keskkonnaülevaatuse läbiviimist septembris ja oktoobris koordineeris Rohelise Kooli töörühma juht K. Ratassepp. Keskkonnaküsitluse viisid läbi kõikide klasside klassijuhatajad. Küsitlus oli elektrooniline. Võimalusel viidi küsitlemine läbi koolis klassijuhataja tunni raames, et õpilasel oleks võimalik saada abi või lisainfot küsimuste osas. Vaadeldi 9 teema olukorda kooli igapäevaelus, majandamises ja õppetöös.

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 26.09 – 11.10. 2022. Õpilaste hulgas viidi küsitlus läbi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides. Küsitlused olid koostatud keskkonnas MS Forms. Õpilased said vastata nutitelefoni, tahvelarvuti või arvuti abil. Keskmiselt oli küsitlustes 13-15 küsimust. Õpilasi küsitleti kokku 9 küsitlusankeedi põhjal, näiteks elurikkuse ja õueala teemad olid sarnaselt varasematele aastatele liidetud. Ankeetidest tegid kokkuvõtted Rohelise kooli töörühma liikmed Külli Ratassepp, Kirsti Vooglaid ja Margit Onga.
Ka töötajad täitsid keskkonnaküsitluse veebis, link saadeti töötajate meilile. Personal vastas igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus sisaldas 21 küsimust. Nii õpilaste kui personali küsimustikes olid enamus küsimusi sõnastatud nii, et neile saaks vastata eitavalt või jaatavalt, aga oli ka ette antud vastusevariantidega küsimusi. Teemade jagunemine klasside lõikes:

Globaalne kodakondsus         5b, 6c, 10a
Prügi ja jäätmed                     3c, 3d, 8a, 9e
Puhas vesi                              3b, 8b, 9a, 9.b
Kliimamuutused                    4b, 7d, 10b
Elurikkus ja õueala                5a, 7a, 7b, 9d, 12a
Meri ja rannik                        5c, 7e, 11a
Tervis ja heaolu                     4a, 7c, 9c, 11b
Energia                                   4c, 6b, 8c
Transport                                3a, 6a, 8d, 12b           

Keskkonnaülevaatuse tulemusi kasutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise kooli projekti tegevuskava koostamisel. Samuti avaldatakse tulemused TKG Rohelise kooli kodulehel olevas blogis. Küsitluse tulemusi analüüsitakse Rohelise kooli töörühma koosolekul 15. novembril 2022. Keskkonnaülevaatuse tulemusi tutvustatakse ka kogu pedagoogilisele personalile ning edastatakse nii õpilaste kui lapsevanemate meililistidesse. Keskkonnaanalüüsis võrreldakse käesoleva aasta tulemusi eelmisel õppeaastal läbi viidud küsitluse tulemustega.

 

Küsitluses osales 636 õpilast 3.-12. klassidest, s.o 64% (2021-68%) terve kooli õpilastest. Personalile suunatud küsitlusele vastas 57 inimest, see on 58% töötajate koguarvust (2021-62 inimest). Võrreldes eelmise aastaga on vastanute hulk arvuliselt veidi vähenenud.

Keskkonnaülevaatuse kokkuvõte teemade kaupa
ÕPILASED

Prügi ja jäätmed

Küsitlusele vastas kokku 83 õpilast.

Küsitluste tulemustest selgub, et 84% (2021 - 85%) leidis, et prügikaste on koolimajas sees piisavalt. Muutus on toimunud ka õueala prügikastide piisavuse teadlikkuse kohta, kus sel õppeaastal 55% (2021 - 46%) hindas prügikastide kogust õuealal piisavaks. Areng on toimunud positiivses suunas, aga siiski on veel vaja tööd teha selle nimel, et nii ruumisiseste kui ka õueala prügikastide piisavus oleksid võrdsed.  

Ka sel aastal arvab 92% õpilastest, et prügikastid paiknevad õigetes kohtades (2021 - 92%), et selle koha pealt on kool teinud piisavalt, et õpilased leiaksid igas olukorras enda jaoks vajaliku prügikasti. 88% (2021 - 90%) oli arvamusel, et prügikaste tühjendatakse piisava sagedusega. Võrreldes eelmise aastaga on toimunud väga väike langus, aga seda saab põhjendada asjaoluga, et õpilaste arv on kasvanud ja prügikastid saavadki päeva jooksul kiiremini täis. 

Eelmise aasta küsitluses selgus, et 53% vastanutest hindas, et maja ei ole alati prügist puhas ja vaid 40% oli nõus väitega, et meie koolimaja on alati puhas. Sel aasta tulemused näitavad, et 57 % vastanutest leiab, et koolimaja on prügist puhas ja tervelt 61% leiab, et ka kooliõu on prügist puhas. Kuid samas tulemused “mõnikord on ja mõnikord ei ole puhas” olid koolimaja kohta 41 % ja kooliõue kohta 35%. Need tulemused näitavad, et meil veel arenguruumi natuke on, aga õnneks oleme positiivse suuna poole liikumas. Kindlasti aitavad puhtusele kaasa järjepidev prügisorteerimisest teavitamine, õpilastele eeskujuks olemine ja õuealale prügikastide lisamine. 

71% (2021 - 79%) hindas, et õues paiknevad prügikastid on kasutamiseks mugavad ja õige ehitusega. Selles küsimuses on jälle näha väikest langust, mis vihjab ka sellele, et ilmselt on vaja õuealadele rohkem ja ehk teise kujundusega prügikaste. 

Positiivne muutus on toimunud aga kooliümbruse puhtuse kohta, sest sel korral arvab 42% (2021 - 24%), et kooli ümbrus väljaspool hoovi on puhas. Ilmselt on siinkohal suur töö tehtud ka meie õpilaste poolt, kes on teinud igal aastal jõupingutusi olukorra parandamiseks.  59% vastanutest leidis, et kool aitab kogukonnal ümbrust puhtana hoida.

77% (2021 - 88%) teab, et koolil on prügi käitlemise osas selged põhimõtted ja meil on olemas ka prügi sorteerimise võimalus. Tulemustes on toimunud väike langus, aga vaadates, et sel korral on vastajad olnud pooled algklasside õpilased, siis ehk oleks vaja teha rohkem teavitustööd just algklasside õpilastele. Mis on positiivne ka selle aasta tulemuste põhjal, siis juba 92%  vastanutest teab, millist kahju põhjustab prügi keskkonnale ja elusloodusele. Aastal 2020 vastas antud küsimusele jaatavalt vaid 52%, ja 2021 juba 90%.

Paberi säästmise teemal on toimunud taaskord väike langus, sel aastal 82% (2021 - 96%) oli nõus, et õpetajad teevad võimalusel kahepoolseid koopiaid, et paberit säästa, aga õpilaste enda käitumisviisid on jäänus suhteliselt samaks ehk 78% (2021- 79%) kasutab ise ära mõlemad paberi küljed, enne kui paberi ära viskab. Seega on paberi säästmisel teadlikkus õpilaste poolt on jäänud samale tasemel, aga õpetajate poolne käitumine on õpilaste silmis veidi langenud.  

36% (2021 - 35%) õpilastest väitis, et kui nad võtavad kooli oma toitu kaasa, siis on see pakendatud korduvkasutatavasse pakendisse. Võrreldes eelmise aastaga (2021 - 63%) väidab sel aastal ainult 46 % vastanutest, et ei võta kooli oma toitu kaasa. Seega, need õpilased, kes oma söögi kaasa võtavad ei pakenda seda alati korduvkasutatavatesse anumatesse, sest koguni 18 % vastas sellele küsimusele eitavalt. 

Jätkuvalt väga vähesed ehk ainult 27% (2021-24%) vastanutest teadis, et koolis korraldatakse taaskasutuslaata-väljapanekut riietele uue omaniku leidmiseks (koolivormid, leitud ja omanikuta jäänud esemed), 57% vastas, et neil pole selle kohta infot. Loodetavasti sellel kooliaastal õnnestub selline väljapanek ikkagi taas teha ja teadlikkust riiete ja esemete taaskasutusest (korduvkasutusest) tõsta. 

Sel aastal koguni 51% (2021-46%) vastanute peredes sorteeritakse kodus jäätmeid ja 36% (2021-38%) kodudest sorteeritakse neid vähemalt osaliselt (nt paber ja klaas ning pandipakend eraldi). Vaid 13 % õpilastest vastas, et nende kodudes ei sorteerita üldse. Ehk kodudes teadlikkus ja valmidus prügisorteerimisest on tõusnud. 

Väike tõus on toimunud ka jäätmetekke vähendamise olulisuse teadlikkuse osas. Nimelt 77% (2021 - 72%) arvas teadvat, miks me üritame jäätmeteket vähendada, aga sel aastal ainult 67% (2021 - 81%) vastanutest teadis tuua näiteid, mida saab valmistada asjadest/materjalist, mida töödeldakse ümber. See teeb natukene murelikuks, et teadlikkus selles osas on nii palju langenud. Langenud on ka õpilaste osakaal, kes püüdnud ise taaskasutuse printsiipi järgides midagi uut meisterdada. Eelmisel aastal oli neid õpilasi 78 %, siis sel aastal vastas jaatavalt 66 %. 

Õueala ja elurikkus

Küsitlusele vastas 87 õpilast.

Võrreldes eelmise aastaga on nüüd 61% (2021-52% ) õpilastest nõus väitega, et kooli territooriumil on tehtud midagi elurikkuse tõstmiseks. Tulemustest selgub ka, et 30 % (2021-38%) hindab, et nad ei oska seda määratleda, kuna pole õuealal selle eesmärgiga ringi vaadanud. Õnneks see tulemus on veidi langenud ja õpilased vaatavad juba teadlikumalt kooliõuel ringi. 

Sel aastal selgub, et kooli õppeaeda on vaatamas käinud koguni 65% (2021-61%) vastanutest. 20% pole õppeaias käinud ja 15% vastanutest ei tea, kus asub meie kooli õppeaed.  Tulemustest on näha väikest teadlikkuse tõusu elurikkuse ja kooli õppeaia liigirikkuse vahel. Kahju, et siiski leidub õpilasi, kes ei tea, et kooliõuel asub õppeaed. Kindlasti tuleks seda teadlikkust õpilaste hulgas tõsta. 

Positiivne muutus on toimunud elurikkuse uurimise valdkonnas, nimelt tervelt 60 % (2021 – 48%) küsitletutest väidab, et nad on uurinud meie kooliõue elurikkust, 22 % ei mäleta, kas seda on tehtud. 94% (2021 - 91%) on jätkuvalt nõus väitega, et õpetajad on teinud õues tunde ehk on toimunud õuesõpe, samas 37% neist tunneb, et seda toimub liiga harva. Meie õpetajatele on loodud erinevad tingimused õuetundide läbiviimiseks, millega nõustub ka 90 % vastanutest ja õpilased hindavad õuesõpet ja vähegi parema ilmaga peaksid õpetajad aktiivsemalt meie õuesõppealasid kasutama õuetundide läbi viimiseks.

86% (2021 - 71%) õpilastest leidis, et kooli õuealal on piisavalt ronimis- ja turnimisvahendeid, 10 % (2021-24%) vastanutest arvas, et neid küll on, aga sooviks neid lisaks. Siit võib järeldada, et õpilased on rahul kooliõue ronimis- ja turnimisvahenditega, sest ainult 3 % vastas, et ei ole piisavalt. Siinkohal on oluline märkida, et jätkuvalt on ainult 29 % õpilastest arvamusel, et nemad saavad otsustada või ettepanekuid teha, kuidas õueala muuta või mida sinna lisaks rajada. 57 % vastanutest ei osanud öelda, kas nemad saavad ettepanekuid teha. Siit võib järeldada, et õpilased tunnevad, et paljud asjad otsustatakse nende eest ära. 
Küsimusele, kas kooliõues kasvatatakse lilli, vastas jätkuvalt jaatavalt 82%,

Kas sel aastal väike vastajate hulk, nimelt 7% (2021-6%) õpilastest arvas, et meie territooriumil on ala, mida pidevalt ei niideta ja kus kasvavad kõrgemad taimed. Tegelikkuses teadlikult me sellist ala jätkuvalt meie õuel pole. 28 % vastajatest olid ka teadlikud, et selline ala meie kooliõuel puudub ja vastajatest kõigest 3 % märkis ka ära, et elurikkuse seisukohalt võiks niitmata ala olla. Märgatav tõus on toimunud õpilaste seas, kes  väidavad, et nad ei tea, miks on kasulikum vähem niita või muru kõrgemaks jätta. Kui aastal 2021 oli see tulemus natuke üle poole ehk 54%, siis sel aastal on see tulemus koguni 75 %. 

Positiivne on näha, et võrreldes eelmise aastaga on neid õpilasi, kes ei ole märganud kooli territooriumil loomi, linde putukaid, jäänud kõigest 7 % (2021 – 13%), 37% õpilastest on sageli märganud kooli hoovis elusolendeid (putukad, loomad, linnud), 56% on neid märganud harva ja 13% vastanutest ei ole kooli territooriumil loomi, linde või putukaid näinud.

Tore on näha ka, et õpilased märkavad kooli siseruumides rohkem rohelisi taimi. Ainult 13 % vastanutest (2021-26%) väitis, et ei ole kooli siseruumides rohelisi taimi märganud. 37% õpilastest, et neid on palju, 33% vastas, et on märganud, aga neid on liiga vähe. 

Õpilastelt küsiti ka, mida võiks kooli hoovis veel teha või mida sinna rajada. Enamus vastajatest leidsid, et kooliõuel on kõik olemas või siis ei osanud ettepanekuid teha. Aga mõned põnevamad ideed olid järgmised: staadionil võiks olla ikkagi pärismuru, võiks istutada rohkem puid ja põõsaid õuealale, mõned leidsid, et võiks õuel olla katusealune, kus vihmase ilma korral saaks olla (või sulgpalli jne mängida), palju sooviti ka lisaks juurde pinke istumiseks, talvisel ajal võiks teha uisuväljaku, luua putukate hotelli, prügisorteerimise võimalused ka õuealale. 

Tervis ja heaolu

Küsitlusele vastas 75 õpilast.

95% (2021-99%) õpilastest leiab, et saab koolis liikuda ja mängida, nendest üle poole leiab küll, et liikuda saab siiski vahetunnis, aga mitte tunnis.  Kurvad tulemused on seoses tantsu- ja liikumisvahetundidega. Kui eelmisel aastal teadis nende toimumisest koguni 72%, siis sellel õppeaastal on see tulemus kõigest 44%. 31% vastajatest ütlesid, et neid ei toimugi ja 25 % ei osanud sellele küsimusele vastata. Tulemust saab põhjendada asjaoluga, et liikumisvahetundide sagedus on meie koolis veidi vähenenud, aga kindlasti talvisel perioodil, kui õuevahetunde enam ilma tõttu nii palju teha ei saa, siis toimuvad need sagedamalt ka kooliruumides. 

Sel õppeaastal on 51% (2021-41%) nõus väitega, et vahetunde saab iga ilmaga õues veeta, 17% jätkuvalt ei oska sellele küsimusele vastata ja õnneks ainult 32% on veendumusel, et iga ilmaga õue ei saa. 

Ka sel aastal uurisime õpilastelt nutitelefonide kasutamise sageduse kohta, sest koolis kõndides on märgata, et suur osa õpilastest veedab oma vahetunde nutitelefoni seltsis. Küsitlusele vastanutest möönis sel aastal tervelt 45% (2021-28%), et kasutab telefoni igal võimalusel ja 47% (2021-62%), et kasutavad küll, aga mitte igal vahetunnil. Selgus, et 11% vastanutest ei vaata koolipäeva vältel oma telefoni, ehk siin suuri muutusi ei ole. Mida võib nendest tulemustest järeldada, et paljud õpilased, kes eelmisel aastal vaatasid telefoni vahetevahel, on nüüd juba sagedased nutiseadme vaatajad. 

Jätkuvalt on õpilased rahul kooli toiduportsjonitega ehk tulemustest selgub, et 96% (2021-95%) vastanute jaoks on meie kooli toiduportsjon piisav ja nad on rahul, et saavad portsjoni suurust ise reguleerida, kuna nüüd toimub ise serveerimine. 68% (2021-66%) vastanutest on kursis, et meie sööklas on võimalik süüa lihavaba toitu. Siinkohal suurt muutust pole toimunud, sest lihavaba toitu vahel on ja vahel ei ole. 69% (2021-65%) nõustub ka sel aastal väitega, et kooli sööklast saab iga päev salatit. Ka siin olulist muutust märgata ei ole. Jätkuvalt leidub koolis ka neid õpilasi, umbes 17%, kes ei osanud vastata sööklat puudutavatele küsimustele, sest nad ei käi koolis söömas. 

Sel aastal 80% (2021-78%) õpilastest on nõus, et tasuta joogivesi on neile koolimajas terve päev kättesaadav. Rahulolu kooli puhveti valikuga on veelgi langenud. Kõigest 33% (2021-37%) nõustub väitega, et kooli puhvetist on võimalik puu- või aedvilja osta. 49% ei ole osanud sellele küsimusele vastata, sest ilmselt puhvetis käimine on langenud, kuna see on tihti kinni. 

Sel aastal arvab ainult 16% (2021-22%) vastanutest, et neil on võimalus kooli menüü osas sõna sekka öelda ja koguni 45% on kindlalt veendunud, et neil pole selles osas sõnaõigust. Et olukord selles valdkonnas on veidi taas veidi langenud. 

Oma toitumise hindab tervislikuks juba 67% (2021-62%) vastanud õpilastest, 27% nendib jätkuvalt, et toitub ajapuudusel sageli ebatervislikult. Vaid 7% õpilastest vastas, et tervislik toit ei maitse neile. 96% vastanutest hindab, et teab, mis on tervislik toit.

Suurt muret tekitab olukord, et sel aastal peab meie kooli kiusamisvabaks veelgi vähem õpilasi, vaid 16% (2021-24%). Kiusamisega pole kokku puutunud vaid 33% õpilastest ja ei oska sellest lähtuvalt päris kindlalt väita, kas kiusatakse. Aga tervelt 51% (2021-41%) vastanud õpilastest on seisukohal, et meil koolis esineb kiusamist!

Jätkuvalt ka sel aastal on 51% vastanutest nõus väitega, et kui neil on  mure, saavad nad sellest koolis kellegagi rääkida ja 35% pole koolis tajunud sellist probleemi, mille puhul vajaks abi. Mure korral abituna tunneb ennast 14% vastanud õpilastest. Numbrid võrreldes eelmise aastaga väga muutunud ei ole, ehk siinkohal saaks teha rohkem edusamme, et õpilased tunneksid ennast koolis veelgi turvalisemalt ja kõige olulisem, et nad tunneksid ennast väärtuslikuna. 

Globaalne kodakondsus

Küsitlusele vastas kokku 70 õpilast.

 Küsimusele, kas meie kool teeb aktiivselt mõne teise maa kooliga koostööd, vastas 64% (2021 – 83% ja 2020 – 90%), et ei ole antud teemaga kursis. See protsent langeb tasapisi, mis tähendab, et teadlikkus veidi tõuseb. Samas võiks selles suunas kindlasti veel tööd teha. 33% (2021 – 12%) on teadlik koostööst teiste välisriikides asuvate koolidega, 3% on kindlal veendumusel, et meie kool ei tee teiste maade koolidega koostööd.

79% vastanutest nõustub väitega, et meie koolis rõhutatakse, et inimest ei tohi halvustada tema päritolu, kehalise eripära või muude teistest erinevate omaduste tõttu.  21% on seisukohal, et koolis pole sellest räägitud.

Õpilastele näidati küsitluse käigus õiglase kaubanduse kaubamärgistuse pilti (Fair trade). Teadlikkus oli eelmiste aastatega võrreldes kahanenud. Kui 2020 aasta küsitluses 34% õpilastest olid seda märki näinud ja oskasid kirjeldada, mida antud märgistus tootel tähendab ja 2021 aasta küsitletutest teadis seda märki 32% siis nüüd tundis märgi ära kõigest 24% õpilasi ja oskas selle märgi tähendust ka selgitada. 31% vastanutest olid seda märki näinud, aga ei teadnud tähendust, aga 44% nentis, et ei tea selle märgi tähendust. Maailmahariduse teemaline projektinädal pakub võimalusi selle teemaga tegelemiseks. 

Samas võib lugeda küllaltki heaks laste teadlikkust ökoloogilise jalajälje teemast. Protsent on küll natukene langenud, aga on siiski arvestava osakaaluga. 61% (2021 – 67%)  vastanutest oli nõus, et koolis on käsitletud ökoloogilise jalajälje teemat ja nad teavad, mis on ökoloogiline jalajälg. 59% vastanud õpilastest on kas koos koolikaaslaste või oma peredega osalenud keskkonnateemalistes heategevusprojektides. Usutavasti on suur osa sellest seotud erinevate koristustalgutega, osaliselt ka meie Rohelise kooli eestvedamisel.

Kahjuks on endiselt madal ülekooliliste ürituste märkamine, mis teadvustavad teiste maade või rahvaste probleeme. Näiteks sellel aastal väitis 20% vastanutest (2021 – 18% ja 2020 - 30%), et meie koolis korraldatakse ülekoolilisi üritusi, mis teadvustavad teiste maade probleeme. 69% (2021 - 77%) vastanutest samas tunnistab, et võibolla on neid üritusi siiski olnud, aga nad ei mäleta täpselt. Tundub, et õpilased ei oska tunniväliseid tegevusi globaalsete probleemide käsitlemise osana hinnata või puudub neil piisav seostamisoskus. Kindlal veendumusel, et meie koolis selliseid üritusi pole toimunud on samas lausa 11% (2021 - 5%) vastanutest, ning see on eelmise aastaga võrreldes kahjuks tõusnud. 69% (2021 – 68% ja 2020 - 62%) oli nõus väitega, et meie koolis käib külalisesinejaid, kes räägivad kohalikest või globaalprobleemidest ja ainetundides räägitakse teiste maade kultuurist ning kommetest. 29% nendib, et ei mäleta selliseid tunde, aga vaid 3% hindab, et selliseid kohtumisi või tunde pole olnudki.

Vaid 9% (2021 - 20% ja 2020 - 50%) vastanud õpilastest teab oma õigusi vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile. See tulemus on üllatavalt madal. Samas nendib 57% (2021 - 48%) vastanutest, et nad teavad neid õigusi osaliselt ja 34% ütleb, et ei tea üldse oma õigusi. Kuna küsitlus puudutas suuresti II kooliastme klasse, siis on arusaadav, et vastanud 5. ja 6. klassi õpilased pole antud teemat koolis ehk veel õppinud, aga gümnaasiumiõpilaste hulgas võiks teadlikkus olla palju parem. Gümnasiste oli antud küsitluse juures lausa 46% vastanutest. 

51% (2021 - 55%  ja 2020 - 80%) õpilastest oli nõus, et meie koolis on teistest maadest pärit õppevahendeid, 43% ei oska seda hinnata. Samas on 94% (2021 - 88%) teadlikud, et meie koolis töötab inimesi, kes on pärit teistest riikidest. Vaid 51% (2021 - 75%  ja 2020 - 88%) oli nõus väitega, et kooli sööklas pakutakse vahel teiste maade toite. See langus on olnud väga suur ja arvatavasti on see seotud meie kooli toitlustaja vahetusega. Õpilaste hinnangul võiks söökla taas pakkuda eri riikide roogasid. 79% vastanutest väidab end kursis olevat välisriikide uudistega ja jälgib neid pidevalt.

83% (2021 - 90%) meie õpilastest peab väga oluliseks erinevate looma- ja taimeliikide säilitamist kogu maailmas, 14% (2021 – 8%) vastanutest ei ole sellele mõelnud. Kahjuks on see tulemus langenud, aga üldiselt tundub, et liigirohkus looduses läheb meie õpilastele väga korda.

Maailma õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks kohaks muutmine on meie õpilastele oluline teema, seda hindab 63% (2021 - 68%) vastanutest oluliseks ja 33%  vastajad ei ole sellele lihtsalt mõelnud ja 4% väidavad, nagu poleks see teema talle üldse tähtis. Eelmisel aastal ei olnud ühtegi õpilast, kes oleks selle küsimuse juures väitnud, et see pole üldse tähtis. 

Meri ja rannik

Küsitlusele vastas 52 õpilast.

12% (2021-23% ja 2020-35%) vastanute hinnangul on Läänemeri piisavalt puhas, 62% (2021-49%) vastanutest ei ole sellele mõelnud ja 27% hindas Läänemere puhtuse mitterahuldavaks. Tundub, et kurb tõdemus Läänemere reostusest on tõusnud, kuid samas on ka suurenenud protsent nendest õpilastest, kes pole sellele teemale üldse mõelnud. Selline tulemus võib olla tingitud ka sellest, et 5. klassist oli vastajaid lausa 44% ja nendel on Läänemere teema alles õppeaasta teises pooles tulemas. 

Vaid 6% (2021-3% ja 2020-11%) on osalenud koristustalgutel mererannas. Kui 2021 aastal olid valdavalt vastajad arvamusel, et Tallinna rannad on väga puhtad ja koristatud, siis nüüd arvab sedasama 12% vastanutest. Samas 46% (2021-30%) vastanutest on valmis osalema mõne rannaala koristamise talgutel ja 48% on kõhkleval seisukohal, kuna pole sellele mõelnud. Rannaala ei soovi koristada vaid 6% (2021-23%) vastanud õpilastest. See on eelmise aasta võrreldes väga palju kahanenud protsent ja selle üle on kindlasti hea meel, et meil on palju huvilisi, kes oleksid valmis koristama minema. 

38% (2021-47%) on kuulnud mõnest põhjavee puhtana hoidmise kampaaniast. Ka see protsent võib olla langenud tänu sellele, et 5. klassides on need teemad alles tulemas (neid oli vastanute hulgas palju) ja nad ei pruugi selle tõttu nendele asjadele veel tähelepanu pöörata. Paljud õpilased - 56% (2021-76%) vastanutest on Eestis näinud saastunud merevett (õlilaigud, rohkelt prügi vees). Sinivetikatega on kokku puutunud 29% (2021-40%) vastanutest, 44% õpilastest ei tea, mis on sinivetikad.

Õpilastelt uuriti, kas nende kodus kasutatakse koristamisel ja nõudepesul loodussäästlikke puhastusvahendeid. 56% ei oska seda hinnata, kuna ei tegele ise kodus puhastusvahenditega, aga 27% (2021-19%) õpilastest vastas, et nende kodus kasutatakse vaid loodussõbralikke puhastusvahendeid. See on hea tulemus, et see protsent on tõusuteel. Vaid 38% (2021- 54%) vastanutest teab, kuhu läheb meie reovesi, siin on samuti märgata teadlikkuse langust, mis võib olla seotud ka 5. klasside vastanute osakaalust.

75% (2021-80% ja 2020-91%) õpilastest tunneb muret liikide säilimise pärast maailma mereelustikus. Õpilased on kuulnud plastprügi ohtlikkusest kaladele ja kilpkonnadele, lisaks õlireostusest. 75% (2021-90%) teab, miks on vette visatud kilekotid ja plastpudelid veeloomadele- ja lindudele kahjulikud. Neis küsimustes on näha teadlikkuse mõningast langust ja vajadust selgitustöö järele.  Mikroplastist ja selle kahjulikkusest vees on kuulnud 54% vastanud õpilastest. 62% teab, et veelindude talvine saiaga toitmine on väga kahjulik.

Kliimamuutused

Küsitlusele vastas 64 õpilast.

Õpilastelt uuriti, kas nad on teadlikud või midagi kuulnud kliimamuutuste põhjustest ja kas sellest on koolis räägitud. 34% (2021-35% ja 2020 - 84%) on asjaga kursis ja nõus, et mõnes tunnis on sellest räägitud, 39% on ebakindlad ja ei mäleta, kas sel teemal on räägitud. Positiivne on näha, et lausa 97% vastanutest teab, mida tähendab sõna „kliimamuutus“.

69% vastanud õpilaste hinnangul saab iga inimene oma käitumist jälgides või muutes teha midagi kliima heaks ja vaid 5% on veendumusel, et inimeste tegevus ei mõjuta kliimat. 77% oskab öelda, miks on kliima muutumine kahjulik ja milliseid tagajärgi see kaasa võib tuua. Õpilased tajuvad kliimamuutuses juba ka üsna reaalset ohtu, sest 66% hindab, et kliimamuutuse tagajärjed mõjutavad tema elu ning 27% pole sellele mõelnud. Kõigest 8% vastanutest on seisukohal, et kliimamuutuse tagajärjed nende elu ei puuduta.

55% (2021-76%) õpilastest väitis, et on istutanud vähemalt ühe puu. 36% (2021-40% ja 2020-13%) vastanutest ütles, et nende peres süüakse kliima säästmiseks vähem liha. Paljud õpilased ei oska liha söömist kliimamuutusega seostada.

84% (2021-78% ja 2020-53%) õpilastest ütles, et vanemad on soovitanud neil vältida ühekordsete nõude tarvitamist, mis on igati hea protsent ja rõõm on näha, et see on olnud tõusuteel. 52% (2021-66%) vastanute peredes sorteeritakse paber ja papp kodus eraldi, et viia see ümbertöötlusesse.

80% (2021-59%) vastanute peredes jääb toitu üle, aga seda ei visata kunagi ära, vaid süüakse seda ka järgnevatel päevadel, 14% (2021-27%) väidab, et neil ei jää toitu üle ja vaid 6% (2021-14%) märgib, et nende peres visatakse toitu ära. 27% (2021-40%) sööb sügisel sageli välismaiseid puuvilju, kuigi sel ajal on saadaval ka Eestis kohapeal kasvanud õunu, pirne ja ploome. Harva sööb eksootilisemaid puuvilju 63% vastanutest ja mitte kunagi 11%.

Õpilased teavad, et lehtede põletamine on ohuks keskkonnale ja 52% (2021-82%) vastanutest ütleb, et nende pere pole kunagi aias sügisel lehti põletanud. Kuna 28%-l ei olegi maakodu või aeda, siis lehtede põletamist kinnitas 20% vastanutest. Loomulikult võiks see tulemus olla madalam. 

Puhas vesi

Küsimustikule vastas 72 õpilast.

Õpilastel paluti hinnata oma veekasutust. 89% vastanute hinnangul (2021–79%)  on vee säästmine oluline ja 85% vastanuist (2021 - 91%) paneb kraani alati kinni, kui nad vahepeal vett ei kasuta (nt hambaid pestes, käsi seebitades).

8% õpilastest on näinud koolimajas tilkuvaid või jooksvaid kraane (2021 - 5% ja 2020 - 37%). Kohtadena mainiti kooli tualette (4 vastaja sõnul) ja ka söökla ees olevaid kraane (2 vastajat).  Söökla ees olevate kraanide tilkumine on põhjendatav sellega, et seal on kraanid kogu aeg aktiivses kasutuses ja seetõttu ilmselt ka käte pesijate vahetudes ei panda alati vahepeal kinni.

78% vastanuist paneb kraani alati selle kasutamise järgselt kinni, 13% tunnistab, et vahel on jätnud lohakusest või kiirustades kraani siiski tilkuma. 9% õpilastest jätab vahel ka vee jooksma, aga seda siis, kui järgmine pesija juba ootab (sööklate ees).

63% vastanuist (2021 - 45%) väitsid, et nii koolis kui kodus on neile räägitud vee säästmise vajalikkusest, 10% nentis, et sel teemal on räägitud vaid koolis ja 21% märgib, et sellest on räägitud vaid kodus. Vaid 7% (2021 - 27%) õpilaste hinnangul pole keegi neile vee säästmise olulisusest rääkinud. Rõõmustavalt on vee säästmise teadlikkus meie õpilaste hulgas võrreldes eelmise aastaga tõusnud. 

Küsimusele, kas koolis on kahesüsteemsed tualettpotid, vastas 49% (2021 - 23%) jaatavalt. 43% oli valinud vastuse, et nad ei tea, mis on kahesüsteemne tualettpott. Tegelikkuses on kõik kooli tualettpotid kahesüsteemsed. 8% (2021 - 39%) olid veendumusel, et meie koolis pole kahesüsteemsed tualettpotid. Seega vajab klassijuhataja tundides selgitamist, mida tähendavad kaks nuppu tualettpoti kaanel ja et nuppude õige kasutamine aitab kaasa vee säästmisele.

Joogivee tarbimise kohta andsid õpilased järgmisi vastuseid: 43% (2021 - 34%) joob kodus kraanivett, ent koolis mitte. 6% joob vaid koolis kraanivett. 38% (2021 - 32%) vastanutest joob alati võimalusel kraanivett ja 13% (2021 - 28%) väidab, et ei joo kraanivett mitte kunagi. Eelmise aastaga võrreldes on kraanivee tarbijaid lisandunud, kuna Tallinna kraanivesi on valdavalt väga hea kvaliteediga. Saame õpilasi veelgi julgustada just kraanivett jooma, et säästa loodust tarbetu pakendi ostmisest.

75% vastanutest (2021 - 60% ja 2020 – 58%) teab, et vee puhastamine kulutab suure hulga energiat. 92% õpilastest (2021 - 73%) on kursis, et on riike, kus pole piisavalt puhast joogivett. Sellekohane teadlikkus on rõõmustavalt tõusnud viimase paari aasta lõikes.

Ent vaid 33% vastanuist (2021 - 37%, 2020 - 52%) nõustub, et tundides on räägitud puhta vee puudusest ja probleemidest teistes maades. See teadlikkus on langustrendis, seega tuleks puhta vee kui meie ühise ressursi teemat kindlasti enam globaalsest vaatenurgast käsitleda.

38% õpilastest (2021-23% ning 2020-15%) teab, et nende kodus jälgitakse vee tarbimist/kokkuhoidu. 22% on veendumusel, et seda kodus ei jälgita. 40% vastanuist ei oska öelda, kuna sellest pole kodus räägitud. Muutused maailmas on kindlasti õpilaste teadlikkust säästmise osas tõstnud, ent ei teeks paha ka lapsed praktiliste tõdedega (veemõõtja näit) kurssi viia.

Samuti ei ole suur osa küsitlusele vastanud õpilastest kursis, mis juhtub veega, kui see läheb kanalisatsioonitorust alla – 24% (2021 - 32%) vastanutest ei tea, kuhu vesi seejärel läheb ja 32% (2021 - 37%) ei ole sellele mõelnud, mis saab kasutatud veest. Ent teadjate hulk on siiski tõusnud võrreldes eelmise aasta küsitluse tulemustega – 44% väidab, et nad on kursis kasutatud veel liikumisega (2021 – 31%).

Energia

Küsitlusele vastas 48 õpilast.

67% õpilastest (2021-73%) vastas, et klassiruumist lahkudes kustutatakse meie koolis alati tuli. Küsimusele, kas klassiruumis kustutatakse alati tuli, kui väljas on valgust piisavalt, vastas 33% õpilastest jaatavalt. 58% vastas, et see sõltub õpetajast – osad teevad seda, osad mitte. Ning 8% leiab, et seda ei tehta üldse.

Vastanutest 19% jätab alati ja 33% vahel (2021-50%, 2020-74%) arvuti või teleri tööle, isegi, kui keegi neid sel hetkel ei kasuta. Samas lülitab 33% kasutuseta seadmed alati välja.

Ööseks kustutatakse kõik tuled 69% (2021-89%) vastajate kodudes, ent üllatuslikult 32% ei pea vajalikuks seda alati teha. Õpilased laevad oma telefoni valdavalt vaid siis, kui see on tõepoolest tühi (83%), mitte igal esimesel võimalusel. 40% (2021-52%) vastanute hinnangul töötab nende kodudes õhtuti vaid 1-3 elektriga ühendatud seadet, 44% (2021-30%) vastajate kodudes 4-6 seadet ja ülejäänutel siis üle 7 seadme.

Õpilased on teadlikud, et kõige vähem keskkonda saastav ja energiat tarbiv sõiduvahend on jalgratas - 72% vastanutest (2021-70% vastajatest). 17% vastajatest pakub, et n-ö teisel kohal on elektriauto, mis kahjuks on vale. Teisele kohale platseerub tegelikkuses rohelise energia baasil sõitev buss, kuna sõitjaid on korraga oluliselt rohkem. Elektriauto on neist kolmest kõige suurema keskkonnajalajäljega. Selles osas vajavad meie õpilased selgitustööd.

81% vastanute (2021-68%) hinnangul aitab energiasääst meie planeeti, seega õpilased küll teadvustavad selle vajadust, ent igapäevastes tegevustes kipuvad unustama, et ka nende panus loeb. Praeguste energiahindade ja meedias kajastatava juures on see mõneti üllatav. Kahjuks ei saa me endale seda lubada ning säästmisest peaks kujunema igapäevane harjumus. Samas on 58% õpilastest kodus perega  arutlenud energia säästmise vajaduse teemal.

29% õpilastest teab (2021-27%) et iga klassiruumi temperatuuri on võimalik eraldi reguleerida, 19% (2021-24%) on kindlad, et seda ei saa teha ja ülejäänud ei oska selle kohta hinnangut anda. Kuskile on kadunud ka varasemalt igas klassis paiknenud termomeetrid, sest küsimusele, kas igas klassis on termomeeter, vastas vaid 15% (2021-9%) õpilastest jaatavalt.

83% (2021-80% ja 2020-71%) on nõus, et kraanist tulev vesi on just paraja soojusega, mitte ülearu kuum.

48% vastanute (2021-39%) hinnangul saaks meie koolis kasutada alternatiivenergiat, samas nentis 46% (2021-58%) vastanutest, et nad ei tea, mis on alternatiivenergia. Täpsustades, kas õpilaste kodudes kasutatakse päikeenergial töötavaid seadmeid, vastas 21% (2021-18%) jaatavalt, 46% eitavalt ning 33% ei tea. Enamik taskuarvuteid töötab siiski päikeenergia toel, arvatavasti õpilased lihtsalt ei teadvusta seda fakti.

Transport

Küsitlusele vastas 85 õpilast.

Paljude õpilaste hinnangul on hommikuti kooli ees liiga palju autosid. 13 % vastajatest (2021-48% ja 2020 - 56%) hindas liikluse koolimaja ees ebaturvaliseks. 52% (2021-41%) vastajatest leidis, et enamasti on turvaline, vaid hommikuti on väga autorohke. 35% hinnangul on liiklus koolimaja juures turvaline. 62% õpilastest leidis, et sissesõitu koolihoovi ei peaks ära keelama (2021-58%). 9% (2021-13%) pooldas autode täielikku keelamist kooli hoovis, ülejäänud õpilased ei osanud sel teemal oma hinnangut anda. Turvatunde osas liikluses on toimunud rõõmustavalt suur positiivne muutus, kuigi õpilaste arv on suurenenud ja autosid kindlasti ka hommikuti rohkem liikvel. Järelikult on autojuhtide sõidustiili ja vastutustunde osas toimunud positiivne muutus.

Jätkuvalt on meie piirkonnakooli õpilaste seas kaks populaarseimat koolituleku viisi bussi kasutamine ja jalgsi liikumine (üsna võrdselt vastavalt 30% ja 29% vastanutest). Jalgrattaga tulijate hulk on võrreldes eelmise aastaga veidi tõusnud – 10% (2021-8%). 92% õpilastest (2021-97%) on teadlikud, et meie kooli juures on rattaparklad, kuhu saab oma ratta koolipäevaks turvaliselt parkida. 78% õpilastest nõustub, et koolis on selgitatud jalgsi liikumise vajalikkust ja tervislikkust.
Küsisime, kas õpilased kasutavad oma päevaste kõnnisammude mõõtmiseks mingit nutivahendit ning mis on tulemus. 35% vastas, et nad teevad seda ning liiguvad igapäevaselt 6000-10000 sammu. 15% õpilaste jaoks oli tavaline kõndida päevas üle 10000 sammu. Vaid 2% väitis, et nad kõnnivad alla 3000 sammu. Samas 35% ei tea, kui palju nad liiguvad, sest ei ole seda  kunagi mõõtnud.

Küsisime õpilastelt ka, miks nad ei käi koolis jalgrattaga. 26% vastajate jaoks oli põhjuseks ratta puudumine. Ent suurim protsent (30%) vastanutest ei sõida rattaga, kuna teiste sõiduvahenditega tulek on lihtsalt meeldivam. Veel vastati: rattaga tulek on ebamugav/ohtlik 13% (2021-23%) ja 11%-le vastanutest lihtsalt ei meeldi rattaga sõita.

85% vastanutest peab siiski jalgsi või jalgrattaga koolitulekut turvaliseks. Ent õpilaste hinnangul on kõige ohtlikumad kohad (reguleerimata) ülekäigurajad, kus autojuhid kas ei märka neid või ei lase neid üle tee.

75% (2021-70%) vastanutest teab, et meie koolis on õpilastele jalgrattaga sõitma õppimise tunnid ja jalgratturi juhiloa koolitused. 20% ei ole sellistest tundidest kuulnud ja 5% on seisukohal, et meil ei korraldata õpilastele rattaga sõitmise õpetust.

74% (2021-82%) vastanutest teab, et meie koolis on korraldatud autovaba päeva. Seega on õpilastele meie roheliste töörühma poolt algatatud autovabad päevad ikkagi meeles, kuigi neid on tehtud vaid kord aasta jooksul. Kindlasti plaanib roheliste töörühm kevadel seda taas korraldada.

Sõidujagamisest/autojagamisest on kuulnud vaid 25% küsitlusele vastanud õpilastest. 55% (2021-77%) õpilaste kodudes on auto, millega sõidetakse igapäevaselt. 21% peredes (2021-11%) peredes ei sõideta autoga igapäevaselt ning 24% (2021-12%) vastanute peredes puudub sõiduauto. Perede autokasutus on aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud.

Vaid 45% (2021-49% ja 2020-66%) vastanutest väitis, et koolis ei ole räägitud, miks on kasulik süüa kohalikke omamaiseid tooteid ja millise jälje jätab keskkonnale transport. Seega on teadlikkus selles osas iga aastaga veidi paranenud.

ÕPETAJATE KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

Kuristiku gümnaasiumi õpetajate küsitlus viidi läbi ajavahemikus 26.09 – 7.10. 2022 ning küsitlusele vastas 57 õpetajat. Küsimuste tulemusi võib mõjutada asjaolu, et sellel õppeaastal on meie kaader arvestataval hulgal liikunud, on palju uusi õpetajaid, kes ei ole meie kooli traditsioonide ja võimalustega veel jõudnud tutvuda.

Küsisime õpetajatelt ökoloogilise jalajälje käsitlemise kohta ainetundides eelmisel/käesoleval õpeaastal. Ökoloogilist jalajälge on käsitletud 60% (2021-71%) vastanud õpetajate ainetundides, 32% (2021-23%) ei ole seda oma ainetunnis kunagi teinud ning 9% õpetajatest ei oska sellele küsimusele vastata. Selleaastased näitajad on langenud. Sõda Ukrainas on mõjunud keskkonnale ning majandusele laastavalt. Kardetavasti on see viinud fookuse ökoloogilise jalajälje teemalt kõrvale, kuigi on sellega otseselt seotud.

Õiglase kaubanduse FairTrade kaubamärgiga on tuttav ning teadlik selle tähendusest 77% õpetajatest (2021-92%). 14 (2021-5%) õpetajatest on küll märki näinud, ent ei tea selle tähendust ning 9% (2021-3%) õpetajatest pole sellest midagi kuulnud.

Küsimusele heategevuslikes aktsioonides või ühiskondliku initsiatiivi korras erinevates projektides osalemise kohta vastas 84% (2021-76%) õpetajatest, et nad on seda pere või klassiga teinud. Siin on võrreldes eelmise aastaga märgata positiivset tõusutrendi.

60% õpetajatest sorteerib kodus prügi (2021-65%). 38% vastanutest (2021-29%) teeb seda osaliselt (näiteks taara/vanapaber eraldi) ning vaid 2% (üks vastanu) õpetajate kodudes prügi ei sorteerita.  Ka selle näitaja suurusjärk on püsinud üsna muutumatuna mitmel järjestikusel aastal.

Küsimusele, kas prügi sorteerimine on sinu jaoks oluline, vastas 86% õpetajatest, et see on nende jaoks oluline (2021-84% ja 2020-78%) ning 5% (2021-8% ja 2020-9%) jaoks ei ole antud teema üldse oluline. Ülejäänud ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Siin on näha aastate lõikes ikkagi kindlalt teadlikkuse tõusu, mõistetakse, et liigiti kogutud jäätmed on ressurss.

Puhta vee kokkuhoidliku kasutamise kohta vastas 79% (2021-74%) õpetajaist, et nad on vee kasutamisel kokkuhoidlikud. 12% (2021-15%) ei oska seda täpselt määratleda ning 9% (2021-11%) õpetajatest tunnistab, et nad ei ole vee kasutamisel kokkuhoidlikud. See tulemus näitab samuti väikest tõusutrendi.  

Soovisime teada, kui suur hulk õpetajaid tuleb hommikul tööle jalgsi või jalgrattaga. 26% (2021-19%) õpetajatest teeb seda. Osaliselt küll jalgsi, aga ka ühistransporti kasutades liikleb 33% (2021-27%) õpetajatest. Võib öelda, et üle poole õpetajatest liigub ka jalgsi. Ülejäänud õpetajad, st 40% kasutab koolitulekuks autot. Autoga kooli tulevate õpetajate protsent on aastate lõikes tasakesi vähenenud (2021-53% ja 2020 – 54%).

Toidu ebamõistliku tarbimise kohta vastas 21% (2021-24%) õpetajaist, et nende peres jääb sageli toitu üle ning see visatakse minema. Rõõm on näha, et 75% õpetajatest (2021-68%) majandab mõistlikult toitu tarbides - see näitaja on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. 4% (2021-8%) vastanutest ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.

Küsisime, kas õpetajad põletavad lehti maakodus või aias. 82% (2021-95%) vastas, et nad ei tee seda. Teadlikkus selle küsimuse keskkonnamõjude osas on langenud.

68% õpetajatest (2021-87%) on viinud läbi vähemalt ühe ainetunni meie kooli õuealal. Meie kooli õueala hindab piisavalt tegelusvahenditega varustatuks 88% (2021-92% ja 2020-100%). Ehk on antud tulemuste statistilise vähenemise põhjus seotud sellega, et sellel õppeaastal alustas meie koolis tööd arvukalt uusi õpetajaid, kes ei olnud veel jõudnud kooli territooriumiga lähemalt tutvuda.

75% õpetajatest (2021-82% ja 2020-94%) arvas, et õpilastel oleks kasulik iga päev vähemalt üks vahetund veeta õues ning 25% (2021-16%) seostab õues viibimise vajalikkust õpilase vanusega. Ehk on põhjuseks see, et enamik meie kooli territooriumil olevaid tegelusvahendeid on mõeldud pigem noorematele õpilastele.

Küsimus õpilaste liigse nutivahendite kasutamise kohta andis järgmise vastuse: 89% vastanute arvates liialdavad õpilased nutivahendite kasutamisega (2021-81%). Siin on kahe eelneva küsimuse osas märgata mõningast vastuolu – me küll arvame, et õpilased rikuvad tervist liigselt nutiseadmetest aega veetes, ent suur osa ei pea siiski vajalikuks, et õpilased võiksid päeva jooksul korra õuevahetunnis käia.

Liikumist soodustavaid tegevusi ainetunnis kasutab 42% (2021-53%) vastanud õpetajatest ja 46% (2021-39%) teeb seda vahel harva. Seega võib öelda, et kokkuvõttes 88% õpetajatest ärgitab aeg-ajalt lapsi tundides liikuma ja see on igati positiivne. 12% õpetajatest (2021-8%) siiski liikumist ainetunnis vajalikuks ei pea.

Toataimed, head õhu puhastajad, on klassis 66% vastanud õpetajatest. Siin on statistikas näha kurvastavat muutust (2020-78% ja 2019-84%). Tõenäoliselt on taimede vähenemise põhjus selles, et suveks viisid õpetajad need koju või jäi hooldamine soiku ning osa taimi hukkus.

Õppekäigul looduses on õpilastega käinud 58% õpetajatest, 42% pole seda veel teinud. Statistika on täpselt sama, võrreldes nii 2021. kui 2020. aastaga. KIK-i projektide elluviimine klassidele on hetkel täies hoos.

Rahulolu koolisöökla toiduportsuga on jätkuvas langustrendis mitme aasta lõikes. Koolisöökla toiduportsu peab tervislikuks 26% õpetajatest (2021-36%, 2020-59%, 2019-60%). Otseselt ebatervislikuks hindab selle siiski vaid 7% (2021-19%). 26% ei oska koolitoidu kvaliteeti hinnata ning 40% vastanutest ei käi üldse söömas. Näib, et toitlustaja vahetusega seotud muudatustega harjumine võtab endiselt aega.

Salatit, puu- ja juurvilju tarbib koolisööklas 51% õpetajaid (2021-50% ja 2020–72%) ning 16% ei tee seda (2021-14%). Endiselt kummitab meid ka koolipuhveti töö kvaliteet. Puhveti menüü on küll viimaste kuude jooksul paranenud, ent arenguruumi veel on. Puhvetist olid õpetajad harjunud vajadusel ostma värskeid vilju ja salatit. 33% vastanuist (2021-36% ja 2020-24%) võtab ise tervisliku toidu kodust kaasa.

Elektri kokkuhoiu küsimuses on näha rõõmustavat muutust – 93% vastanud õpetajatest kustutab klassis vahetundideks tule (2021-79% ja 2020-78%). 7% teeb seda mõnikord (2021-16% ja 2020 - 22%). Keegi ei vastanud, et ta tulesid kunagi ei kustuta. Siin on küll teatav vastuolu õpilastele esitatud sama küsimuse tulemustega. Õpilaste väitel kustutab klassist lahkudes tule alati siiski vaid 67% õpetajatest.

37% õpetajaist leiab, et liiklusolukord koolimaja ees on ebaturvaline (2021-44% ja 2020-39%).  Statistikas on näha siiski väikest tõusutrendi. I kooliastme õpilaste arv kasvab iga aastaga, ent siiski järjest suurem hulk õpilasi tuleb kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Liiklust peab turvaliseks 33% vastanuist ning 30% ei oska selles küsimuses hinnangut anda.

Küsisime ka õpetajate peamise liiklusvahendi kohta. 54% vastanute jaoks on igapäevaseks liikumisvahendiks auto (2021-48%), 40% vastanuist (2021-37%) on igapäevased ühistranspordi kasutajad (2020-28%) ja 5% (2021-15% ning 2020-18%) käib enamasti jala. Veidi tõusnud on igapäevaste autokasutajate ja ka ühistranspordi kasutajate arv, ent jalgsi liikujate hulk on vähenenud.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maa päeva viktoriin

Teisipäeval, 16. aprillil toimus meie koolis rahvusvahelise Maa päeva raames keskkonnateemaline viktoriin, millest võtsid osa kõik 1.-4. klassid. Viktoriini eesmärk oli juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning innustada neid olukorda parandama. Õpilastel tuli individuaalselt vastata 15 küsimusele, misjärel üheskoos vastuseid kontrolliti. Igas klassis selgitati välja kolm kõige keskkonnateadlikumat õpilast. Hanna Kivila

Kuristiku heategevuslik jõululaat

Kolmapäeval, 8. detsembril toimus traditsiooniline Kuristiku gümnaasiumi heategevuslik jõululaat, mida korraldasid 1.-5. klasside õpilased koos klassijuhatajate ja vanematega. Jõululaada eesmärgiks oli väärtustada isetegemist ning sellega seonduvalt ka väiksemat tarbimist. Õpilased olid müügiks toonud perede abiga valmistatud väga eriilmelisi küpsetisi ja käsitööd. Iga müüja annetas 50% oma müügitulust Tallinna Lastehaigla toetuseks. Ühiseks annetuseks koguti üle 500 euro. 

6c keskkonnategu - pandipakendi sorteerimine

 6c klass algatas oma koduklassis pandipakendi keskkonnasõbraliku kogumise. Lapsed seadsid sisse uhke ise disainitud kasti, kuhu nii nemad ise, kui ka teised õpilased, kes antud ruumis õpivad, on oodatud oma pandipakendeid panema. Siiani pangi pandipakend valdavalt samasse kasti tavaliste pakenditega, mis ei võimaldanud seda asjalikult utiliseerimisele viia. Õpilastel on kokku lepitud kasti tühjenduskord ja pakendist saadav raha kulutatakse klassi ühiseks hüvanguks.