Toimus järjekordne Rohelise kooli koosolek

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Rohelise Kooli koosoleku protokoll                                                    21. november 2022, nr. 2

Tallinn

Algus 14.00, lõpp 14.50

Juhatas: Külli Ratassepp

Protokollis: Ly Melesk

Võtsid osa: õpilased 6.a, 7.b, 8.b, 11.a, 4.c, 5.a, 3.a, 5.b, 4.b, 7.c, 10.a klassidest, õpetajad/juhtkonna liikmed: Annike Soodla, Aivi Osman, Ele-Marika Sooväli, Kirsti Vooglaid (kokku 30 inimest). 

Päevakord:

1. Keskkonnaküsitluse läbi viimisest 3.- 12. klassis ja õpetajate hulgas;
2. Keskkonnaanalüüsi kokkuvõte;
3. Meie klasside keskkonnategudest – mis toimunud, mis veel tulekul. Tegude kajastamine Kuristiku Rohelise kooli blogis;
4. Töörühma ettepanekud ja mõtted.

1. Keskkonnaküsitluse läbi viimisest 3.- 12. klassis ja õpetajate hulgas

KUULATI: Külli Ratassepp andis ülevaate keskkonnaküsitluse läbi viimisest. Küsitlus oli elektrooniline ja see viidi võimalusel läbi klassijuhatajatunnis, et õpilastel oleks võimalik saada lisainfot või abi küsimustele vastamisel. Käsileti 9 teemat kooli igapäevaelus, majandamises ning õppetöös. Keskkonnaülevaatus viidi läbi 26.09 – 11.10.2022, õpilaste hulgas viidi klasside kaupa, iga teemat käsitleti erineva vanuseastme klassides. Küsitlused olid koostatud keskkonnas MS Forms. Õpilased vastasid nutitelefoni, tahvel- või sülearvuti abil. Keskmiselt oli küsitluses 13-15 küsimust. Enamik küsimusi oli koostatud nii, et neile sai vastata jaatavalt või eitavalt, aga oli ka etteantud vastusevariantidega küsimusi. Ka kooli töötajad osalesid veebipõhises küsitluses. Õpetajad vastasid igast valdkonnast valitud 2-3 olulisemale küsimusele, küsitlus sisaldas kokku  21 küsimust.
Kokku osales 636 õpilast 3.-12. klassidest, so 64% (2021 – 68%) terve kooli õpilastest.  Personalile suunatud küsitlusele vastas 57 inimest, so 58% töötajate koguarvust (võrdluseks 2021 – 62 ja 2020 - 46 inimest). Võrreldes eelmise aastaga on vastanute hulk veidi langenud.

2. Keskkonnaanalüüsi kokkuvõte

KUULATI: K. Ratassepp rääkis, et keskkonnaküsitluste põhjal koostati sarnaselt eelmistele aastatele keskkonnaanalüüs. ja andis ülevaate olulisematest muudatustest võrreldes eelneva õppeaastaga. Ratassepp tõi kõigist keskkonnaanalüüsi teemades välja olulisemad tähelepanekud ja murekohad ning palus Rohelise kooli töörühma liikmetel omakorda mõelda, mida saaks ühiselt ette võtta. Muret tekitab meie vahetundides vohav õpilaste nutikasutus – 45% õpilastest (eelmisel aastal 28%) väidab, et nad kasutavad nutiseadet igal võimalusel. Samuti teeb muret fakt, et 51% õpilastest väidab, et meie koolis esineb kiusamist, ka see näitaja on suurenenud, õpilaste sõnul on kiusamist rohkem ka veebis. Koosolekul osalejate sõnul on nad näinud kiusamist, ent väga tihti kardetakse sekkuda. K. Ratassepp rõhutab, et sekkumata jätmine teeb ka meid kiusamises osalejateks, seetõttu on kindlasti vaja sekkuda, kasvõi õpetajale teatades. Meil on tugispetsialistid (sotsiaalpedagoog, psühholoogid), kelle poole saab alati pöörduda. Langenud on õpilaste teadlikkus oma õigustest ÜRO laste õiguste konventsioonile tuginedes. Loodetavasti tõi möödunud projektinädal mõningast selgust ka sellesse küsimusse. Rõõmustavalt tõusnud on aga teadlikkus jäätmete sorteerimise, vee- ja energiasäästmise osas – säästlik tarbimine on meie koolis saamas normiks.  Väga suur hulk õpilasi on rahul ka söökla toiduportsjoniga ja võimalusega selle suurust ise reguleerida. Tore, et meie koolipuhvet on jälle töös, ent endiselt on murekohaks puhveti menüüvalik.

Koosolekul osalenute ideed ja parendusettepanekud on kokkuvõtvalt välja toodud protokolli viimases punktis.

3. Meie klasside keskkonnategudest, nende kajastamisest Rohelise kooli blogis

KUULATI: K. Ratassepp näitas koosolekul osalejatele Excel tabelit, kuhu on sisse kantud meie kõigi klasside keskkonnateod. Tore, et väga suur osa klassidest on oma teo planeerinud ning kirja pannud. Osad on ka jõudnud oma teo juba ära teha, ent suur osa tegudest on kavandatud õppeaasta teise poolde. Huvitavamatest keskkonnategudest toodi välja 10. a klassi helkurikampaania, mis kestis terve nädala ja kaasas I kooliastme õpilased. Samuti võttis suurelt ette 11.a klass, kes käisid heakorrastustalgutel koostöös Lasnamäe LOV-ga, puhastades Kivila lasteaia ja TKG lipuväljaku lehtedest.                                                               
K. Ratassepp rõhutas, et oma klassi keskkonnategu tuleks kindlasti kajastada Kuristiku roheliste blogis. Selleks saata peale selle toimumist väike jutuke kokkuvõttega tehtust, lisaks kindlasti pilt. Ratassepp tutvustas võimalust, kuidas meie RK blogist kõigist keskkonnategudest lugeda saab.

OTSUSTATI:

3.1. Klassijuhatajad saadavad kokkuvõtted enda klassi tehtud keskkonnateost (võimalusel õpilase kirjutatud, miks mitte hinnata eesti keeles) ja ka mõne illustreeriva foto.
3.2. Jutukesed ja fotod lisatakse meie Rohelise kooli blogisse.

 

4. Töörühma ettepanekud ja mõtted

KUULATI: Töörühm esitas väga aktiivselt mõtteid ja ettepanekuid. Siinkohal loend koosoleku vältel välja toodud ideedest:

·         Garderoobidest üle jäänud riided, mis ei leia omanikku võiks taas viia puudustkannatavatele peredele (taaskasutuslaada korraldamine);

·         ÕE liige teeb ettepaneku, et kiusamise ennetamistegevusse võiks rakendada ÕE. Idee - kasutada ÕE postkasti raamatukogu juures senisest eesmärgipärasemalt, vajadusel postitada sinna märkamisi kiusamisest (soovi korral ka anonüümselt). Annike Soodla märgib, et siis tuleks postkast ka vastavalt tähistada ning teha õpilaste seas sellekohast teavitustööd. 

·         Telefonide jm nutiseadmete kasutamise vähendamiseks tuleks pakkuda erinevaid alternatiivtegevusi, ent ruumipuudus (eriti 4. korrusel) on takistuseks. Kasutust on leidnud lauatenniselauad. Annike Soodla pakub välja luua lugemisnurgad, lauamängude nurgad koridoridesse. Merian Rööpsoni (11.a) sõnul on puudus ka istumiskohtadest;

·         Suur osa õpilasi sooviks taaselustada liikumis- ja tantsuvahetunde vahetundide tegevuse mitmekesistamiseks.

·         Nooremad õpilased soovivad, et koolihoovis võiks olla tavalised kiiged lisaks praegustele n-ö pesakiikedele;

·         Mitmel aastal on välja käidud idee, et koolihoovis võiks talvel olla uisuväljak;

·         Elurikkuse suurendamise võimalustena tuuakse välja idee ehitada töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides putukahotelle. Kirsti Vooglaid märgib, et niitmata ala kooli territooriumil on veel teoks tegemata. Nii putukahotell kui niitmata ala tekitaks võimaluse kooliümbruse elurikkust suurendada.

·         Koolipuhvet on leidnud laialdast kasutust, aga menüüvalikus võiks olla:
- köögi- ja juurviljavalikut kindlasti laiendada (puuviljavanker seisab meil sööklas, saaks võtta kasutusele);
- erinevad salatid (Caesari salat);
- puuviljad (õun, pirn, banaan);
- jogurt;
- hommikusöögihelbed piimaga;
- erinevad mahlad;
- einevõileib koorikleivaga (praemunaga, kotletiga, salatiga vms);
- joogiks tee.

·         Samuti sooviti, et söökla nädala menüü oleks sööklas/söökla ees seinal õpilastele tutvumiseks. Aivi Osman märgib, et menüüsse on oodatud erinevad vormiroad, mida  alguses pakuti. Õpilased soovivad vahel magustoiduks ka pannkooke. Ning joogiks tuntakse jätkuvalt puudu teest.