Toimus järjekordne Rohelise kooli koosolek

 

Tallinna Kuristiku Gümnaasium       

Rohelise Kooli töörühma koosoleku protokoll                                     

Tallinn                                                                                                   16. veebruar 2023, nr 3
Algus 14.00, lõpp 14.45
Juhatas: Külli Ratassepp
Protokollis: Ly Melesk
Võtsid osa: 3.a, 3.b, 4.c, 5.a, 11.a, 8.a, 6.a klassidest, õpetajad Margit Onga, Ly Melesk, Annike Soodla.
Päevakord:
Eelmise koosoleku otsuste ja ettepanekute üle vaatamine;
Meie õpilaste osalus Rohelise kooli põhiteemadega seotud algatustes ja ettevõtmistes;
Käimasolevad keskkonnaprojektid, -viktoriinid ja võistlused;
Õpilaste ideed ja ettepanekud.

1.         Eelmise koosoleku otsuste ja ettepanekute üle vaatamine

Eelmise koosolekul jäi kõlama, et õpilaste murekohaks on puhvet (tihti suletud, pakutav ei ole väga tervislik). 14. veebruaril toimus tervisenõukogu koosolek, osalesid meie kooli õpetajad, direktor, toitlustaja esindaja, tervishoiutöötaja. Ühiselt arutleti murekohtade üle ning leiti mitmeid lahendusi. Mitmed muudatused on ellu viidud. Õpilaste sõnul on muutusi märgatud nii sööklas kui puhvetis. Sööklas pakutakse veebruaris-märtsis teed, kaks korda kuus on vormiroogade päev, supipäeval pakutakse vahel ka piimasuppi, magustoiduks aeg-ajalt ka pannkooke.
Puhvetis on reedeti saiavaba päev. Liigse suhkrusisaldusega joogid ja rasvased küpsised/küüslauguleivad asendatakse tervislikumate võileibade, salatitega. Muutused viiakse järk-järgult sisse, puhvet on endiselt avatud ettepanekutele.

Samuti tehti eelmisel koosolekule ettepanek sisustada õpilaste vahetundide tegevusi, vältimaks nutitelefonide liigtarvitamist. Nüüdsest on sisse seatud kaks lugemisnurka, üks A-, teine B- korpusesse. Õpilaste-vanemate abiga sisustati need raamatute, lauamängude, istumispatjadega. Tegevusnurgad on õpilaste poolt väga hästi vastu võetud ja leidnud laialdast kasutust.

Samuti on õpilasesindus valmis olema vahendajaks, kui kellelgi on mure või ettepanek koolikeskkonna turvalisemaks muutmise osas. Selle tarbeks on raamatukogu ees postkast, kuhu võib oma ideed postitada. Oodatakse aktiivselt koostööd.

Külli Ratassepp märgib, et kõik tegevused on ellu viidud tänu õpilaste ideedele ja ettepanekutele. Siinkohal on oluline taas rõhutada, et kui oleme aktiivsed ja on tahtmine, siis  suudame midagi muuta. 

2. Meie õpilaste osalus Rohelise kooli põhiteemadega seotud algatustes ja ettevõtmistes

Ratassepp räägib, et 15.02 toimus koolis toidu säästliku ja jätkusuutliku tarbimise
töötuba, kus osalesid 7c, 7d, 7e, 8d, 9a klassid. Külas oli Fotografiska restorani kokk Peeter Pihel, kes tutvustas õpilastele viise, kuidas säästlikult majandada, et mitte toitu raisku lasta. Annike Soodla teeb lühikokkuvõtte töötoas tehtust-nähtust. Alati ei tähenda „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ seda, et peaks kohe toidu ära viskama. Veidi oma kaubanduslikku välimust kaotanud toiduaineid, nagu näiteks brokkoli või banaan, saab kasutada snäkkides, smuutides, küpsetistes. Tippkokk soovitas õpilastel julgesti ka kraanivett juua. Tallinna kraanivesi on puhas. Ning teiseks nii väldime ka pidevat plasti juurde tootmist.

23.-29. jaanuaril toimus digikoristusnädal, millel osalejatest olid kõige usinamad 5.b ja 7.e, kes registreerusid lausa meeskondadena, tehes koostööd Teliaga.
Oma postkast, reklaamkirjad, vanad kasutamata kontod, udused fotod galeriist tuleks aeg-ajalt ka kampaaniaväliselt üle vaadata. Esiteks tarbivad need energiat seadmete ja programmide kaudu. Ja aastatega kuhjuvad meie igapäevased digitoimingud reaalseks planeeti mõjutavaks CO2 jalajäljeks.

I kooliaste + ka mõned vanemate klasside õpilased koguvad keskkonnateona alumiiniumist küünlaümbriseid. Need kogutakse kokku pärast vaheaega ning viiakse ümbertöötlusse Kuusakoski OÜsse. Alumiinium teadupärast ei lagune looduses ning jäätmed on targa tarbimise korral ressurss.

Kui kellelgi klassidest on kogutud küünlaümbriseid, siis palutakse need tuua hiljemalt 10. märtsiks Külli Ratasseppa klassi B305.

 Novembris kogus 7.e klass keskkonnateo raames vanu nutiseadmeid (kampaania „Nutijaht“2022). Vanad telefonid, laadijad, nutikellad, juhtmed jms viidi Samuti Kuusakoskisse ümbertöötlemisele.

Esile tõstmist väärib 14. detsembril toimunud kogukonda kaasav heategevuslik jõululaat, mis on Kuristikus juba traditsiooniks saanud. Laada korraldasid 1.-4. klasside õpilased koos peredega (müüdi küpsetisi, käsitööd, kingitusi). Laada eesmärgiks on väärtustada isetegemist ning sellega seonduvalt ka väiksemat tarbimist. Iga müüja annetas pool oma müügitulust ning seekord annetasime Eesti Diabeediliidule 500 eurot.

9. veebruaril toimunud Sooja kampsuni päev kutsus kogu kooliperet üles sooja vähemaks keerama ning külma kaitseks sooje kampsuneid kandma. Sellisel viisil saime päevaseks kokkuhoiuks 4,5%, st 200 kWh soojusenergiat. Kuna teada ei ole, kui paljudes klassides tegelikkuses kütet sel päeval vähemaks keerati, siis küllap on meil selles osas veel arenguruumi.  

Külli Ratassepp näitab klasside keskkonnategude tabelit. Osade klasside keskkonnategude puhul ei ole infot, kas need on jäänud sooritamata või lihtsalt ei ole info Ratassepani jõudnud. Siit suur palve – palun anda keskkonnateo toimumise osas tagasisidet Ratassepale. Samuti toimuvad KIK-i programmid. Ka nende kohta palutakse saata mõned fotod ja lühike kokkuvõte Rohelise kooli blogi jaoks. 

3. Käimasolevad keskkonnaprojektid, -viktoriinid ja võistlused.

Sel nädalal toimub meie koolis rahvusvaheline Erasmus+ projektikohtumine „Achieving Capability Together“. Projekt on tugevalt seotud vaimse tervise ja heaolu teemaga, see keskendub koolikiusamise ennetusele.

Tartu Loodusmaja kutsub kõiki Eesti koolide õpilasi osalema Linnuvaatleja määramisvõistlusel, mis kestab veebruarist novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude kohta. Osalema oodatakse kõiki huvilisi, nii algajate kui ka edasijõudnute kategoorias. Auhindadega toetavad võistlust Photopoint, Nordic Digital, ajakiri Eesti Loodus, Estbirding, Tartu Ülikooli Loodusmuseum, Muhu Seikluspark.
https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2023/

Toimub Euroopa aasta puu valimine. Otsitakse kõige huvitavama looga puid. Eestipoolseks kandidaadiks on Hiiumaal Reigis kasvav 120-aastane punane pöök. Hääle saab anda siin:
https://www.treeoftheyear.org/vote

2023. aastal toimuva Loodusfestivaliga pööratakse tähelepanu nii avalikele kui eraaedadele ning neis peituvale, eelkõige looduslikule elurikkusele. Festivali raames on tulemas linnalooduse fotokonkurss „Metsik linn“ 27. märtsist kuni 7. maini. Täpsem info tulemas.

Eesti Orhideekaitseklubi korraldab taas aasta orhidee, valge tolmpea joonistusvõistluse:
https://orhidee.ee/joonista-aasta-orhideed/

Märtsis veel tulemas temaatilisi päevi:
22. märtsil veepäev;

25. märtsil Maa tund – rahvusvaheline aktsioon loobuda elektri kasutamisest tunni aja jooksul kell 20.30-21.30:
https://www.earthhour.org/

Aprilli algul on tulemas taas ülekoolilised projektõppepäevad, mille teema on seekord keskkond. Keskkonnaharidus ei ole tänasel päeval enam ainult loodusainete tunni ülesanne. Erinevaid aineid omavahel lõimides saab seekordsetel projektipäevadel käsitleda näiteks elurikkuse ja õueala, puhta vee, prügi ja jäätmete, toidu, mere ja ranniku, kliimamuutuste, energia, globaalse kodakondsuse, tervise ja heaolu jm Rohelise kooli temaatikat. Täpsem info tuleb klassijuhatajatelt.

Õpilased on küsinud, millal tuleb Kuristiku autovaba päev. Tallinna linn korraldab igal aastal rahvusvahelist autovaba päeva 22. septembril. Teemegi koos Tallinna linnaga uuel õppeaastal, septembris. Autovabal päeval sulgetakse sissesõit autodele kooli territooriumile ja julgustatakse kooliperet tulema kooli ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi. Eelnevalt tehakse reklaami, informeeritakse kooliperet ja vanemaid. Päeva mõte on ka anda kohalikele elanikele võimalus näha ja tunnetada, kuidas oleks tunduvalt väiksema arvu autodega linnas liigelda.

5. Ideed ja ettepanekud. 

·       Õpilaste sõnul võiks sooja kampsuni päeva asemel korraldada edaspidi sooja kampsuni nädala. Nii oleks kokkuhoiu mõju veelgi suurem.

·         Märtsis-aprillis alustatakse klassides taimede ettekasvatamisega kooliaia tarbeks. Tavaliselt on seda teinud I kooliastme õpilased, aga ka vanemate õpilaste algatus on teretulnud. Taimepotte on veel eelmistest aastatest alles. Julgustame kasutusele võtma taaskasutuspotte, nagu näiteks kodused jogurti- või piimapakid.

·         Soovitakse ka laiendada kooliaia peenraala (lina, teraviljad, putukahotell, niitmata ala elurikkuse suurendamiseks).

OTSUSED:

1.      Klassidel palutakse üle vaadata oma keskkonnategu. Kui keskkonnategu on juba tehtud, siis palun teha selle kohta väike kokkuvõte (5-6 lauset) ja saata mõned fotod Külli Ratassepa meilile Rohelise kooli blogi tarbeks.

2.      Samuti KIK-i programmide kohta saata kokkuvõte+mõni foto Ratassepale.

3.      Autovaba päev tuleb uue õppeaasta septembris koos ülelinnalise päevaga

4.      Putukahotelli ehitamise osas võetakse ühendust töö- ja tehnoloogiaõpetajaga (võimalusel teha seda näiteks loovtöö raames).

5.      Aktiivõppepäevad toimuvad aprillis, teemaks keskkond.

6.      Kasutatud alumiiniumist küünlaümbrised palutakse tuua hiljemalt 10. märtsiks Külli Ratassepa klassi.