Otse põhisisu juurde

4.-5. klasside töötuba "Minu koduümbrus – tunne oma kodukanti"

Esmaspäeval, 10. aprillil lugesime, kust on tulnud tänapäeva Kuristiku, Katleri, Tondiraba asumite nimetused ja samuti meie kooli nimi - Kuristiku. Peale lõunat kõndisime loetletud asumites. Alustasime oma retke lennuraja-jupilt buss nr 54 lõpp-peatuse juurest VEGA maja eest.
20. sajandi alguses kasutati paepealset välja lennuväljana, mis oli kasutusel 1970. aastateni. Betoonplaatidest lennurada ulatus veel 1980. aastatel meie kooliaia taha. Uute elurajoonide ehitamise käigus see hävis.
VEGA juurest on näha Katleri asum. Katleris asus kunagi Katleri mõis (ca 1800-1930), mõisast ei ole midagi alles. Kuristiku küla elanikud said sissetuleku põlluharimisest ja loomakasvatusest, mõisa töölised ja osa külaelanikke töötas paemurrus, lõigati ka Tondi rabas turvast – seal töötasid peamiselt naised, aga ka lapsed. Vaatasime Tondiraba pargis paekihte ja leidsime turbamätastelt pohlalehti. Kõndisime mööda soojärvest.
Edasi kõndisime paepealsele ning piki pangapealset kunagise Tondi kõrtsi asupaigani (kõrtsi ei ole alles). Vaatasime paekaldalt alla. Retk lõppes kunagise Kuristiku küla piiril Nehatu koolimaja juures. Koolimaja oli alles 1988. aastani, mil pandi põlema. Praegu on koolimajast ja selle abihoonest säilinud maakivist vundament. Mõlema maja vundamendi juures on tagasihoidlik märkamatu silt, millel pilt kunagi olnud majast. Koolimaja juures on õunapuud, sügisel võib minna õunu korjama.
Selle päeva meeldejäävaimaks faktiks osutus teadasaamine Lasnamäel paiknenud lennuväljast.





Teisipäeval, 11. aprillil uurisime raamatutest infot Iru linnamäe ja Pirita jõe kohta. Peale lõunat läksime vaatama, mida loetust leiame. Ronisime Kuuskivi otsa, kõndisime Pirita ürgoru kõrgel kaldal ja all jõe ääres, ronisime Iru linnamäele, uudistasime Jõekivi, püüdsime jõuda Peeter Suure merekindluse tunnelisuu juurde, kuid see tee oli langenud puudest ummistunud.
Mitmele retkelisele oli see esimene käik Iru linnamäele.

/õp Gea Pulst/



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Näpud mulda!

  1.-3.ndad klassid on märtsikuu keskpaigast alates kasvatanud enda klassides ette erinevaid maitsetaimi ning lilli. Kevadsoe andis end kaua oodata, nii et kasvuhoonesse ja õppeaeda õnnestus esimesed taimed välja istutada alles maikuu keskel.  Nii kui ilmad soojemaks muutusid, valmistas 2.e klass taimede istutamiseks ette nii kasvuhoone kui ka õppeaia, et ka teised 1.-3.nda klassi õpilased saaksid enda näpud mulda pista ning ettekasvatatud taimed välja istutada. 

Meil on nutikasvuhoone!

Kas Sina teadsid, et punasekapsa võrsed sisaldavad 40 korda rohkem E vitamiini kui suur kapsapea? Meie ka mitte! Kevadel taotles meie kool toetust, et soetada oma nutikasvuhoone ning suurendada seeläbi õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest Rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. 16. septembril külastas meid Urban Farmi asutaja ja juht Artur Sirkel, kes tutvustas Rohelise Kooli liikmetele nutikasvuhoone võimalusi ja eripära. Koos temaga seadistasime kasvuhoone valguse, kastmise ja ventilatsiooni programmid. Juba täna said õpilased ja õpetajad maitsta brokoli-, basiiliku-, sinepi-, päevalille- ja kõigi lemmikuks osutunud redisevõrseid. Väikesed ja suuremad huvilised esitasid rohkelt küsimusi, näiteks "Kas selle võib koos varrega suhu panna?" või "Kas me päriselt saamegi hakata ise endale võrseid kasvatama?". Julgemad avaldasid soovi liituda Rohelise Kooli ti...

Sisehoovi lillekastid said väikeste aednike abiga uue sisu

4.e klassi õpilased ja õpetaja Anu istutasid ja külvasid koolimaja sisehoovi lillekastidesse erinevaid taimi. Oma tubli panuse andsid ka 1.a, 1.b ja 1.e klassi väikesed aednikud, kes olid eelnevalt klassides aknalaudadel ette kasvatanud rukkililli, saialilli, päevalilli, kressi, basiilikut, öölevkoisid, lehtkapsast ja lehtpeeti.  Kuna ilmad olid väga kuivad ja kuumad, siis olid usinad 4.e klassi õpilased üle päeva töös kastide kastmisega. Praeguseks on kastide sisu löönud rõõmsalt haljendama. Õnneks on nüüd ka vihm andnud kastmisbrigaadile natuke puhkust.