6. märtsil külastas meie kooli 12. klassi arhitekt Yoko Alender, kes rääkis elamisväärsest, pehmest linnaruumist ning keskkonnamõjudest.
Külaline kinkis meie kooli raamatukogule ka huvitavaid teemakohaseid raamatuid.
Kirjutab 12. klassi õpilane Grete Grünmann:
Yoko Alenderi külastus oli silmi avav kogemus. Selgus, et kaasaegne linnaplaneerimine seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas kliimamuutuse, ressursside ammendumise, elurikkuse kadumise ning üksinduse ja ülerahvastatusega linnakeskkonnas. Kliimamuutus Eestis nõuab linnade kohandamist äkiliste ilmastikutingimustega, nagu tugevad tuuled, lühiajalised paduvihmad ja intensiivsed lumesajud, mitte kliimasoojenemisega, nagu ekslikult arvatakse. Samal ajal püütakse linnades luua elamisväärset ruumi, kus kõik eluks vajalik on kergesti ligipääsetav 15-minutilise sõidu kaugusel.
Linnakeskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka inimeste eelistusega liikuda kergliiklusvahenditega ning vähendada autokeskseid piirkondi, et luua säästlikum ja funktsionaalsem linnaruum, kus on vähem müra ja heitgaase. Yoko märkis, et mida rohkem on võimalusi kergliigelda, seda rohkem seda ka tehakse. Keskmine autosõidu distants Tallinnas on vaid 2 km, mis näitab, et potentsiaali kergliikluse arendamisele on. Keegi ei ürita keelustada inimestel auto omamist, kuid on paratamatus, et me kõik oma autodega linna lihtsalt ära ei mahu. Lisaks veedab keskmine auto 94% oma elust parkides eesmärgita ruumi hõlmates.
Huvitaval moel saab ühte sama rahvahulka maa-alal jaotada väga ambivalentselt. Yoko tõi näiteks Lasnamäe ja Kalamaja, kus mõlemas elab ligikaudu 5000 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid linnastiil on hoopis erinev. Optimaalne rahvastiku tihedus linnas võib olla vahemikus 5000 kuni 15000 inimest ruutkilomeetri kohta. Kui seda ületatakse, võivad tekkida probleemid keskkonna, hügieeni ja veevarustusega. Yoko rõhutas, et linnades pole küll võimalik kõigile oma terrassi või aeda tagada, kuid kolmandad ruumid ehk kogukondlikud ruumid peaksid olema levinud, pakkudes inimestele võimalust ühiskondlikuks suhtluseks ja tegevusteks väljaspool kodu ja töökeskkonda.
Lõpetuseks rääkis Yoko 12 kriteeriumist, millest pädev linnaplaneerija oma projektides lähtub, sealhulgas näiteks kaitse ebameeldivate tajukogemuste eest: müra, sudu, hais, pori ja pimestamine. Pikemalt uurisime ka pehme linna kui ühe linnaplaneerija ideaali olemust.
Kommentaarid
Postita kommentaar