Otse põhisisu juurde

Meie õpilasi saatis edu teadustööde konkursil

Kirjutab õpilastööde juhendaja õpetaja Andre Roden:

9.–10. aprillil toimus Tartu AHHAA keskuses õpilaste teadusfestival juba 23. korda, kuid see kord oli eriline, sest õpilasuurimuste konkursi lõppvoorus oli esindatud ka meie oma Anastassia Võsa ainulaadne uurimistöö „Hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete lahustite mõju valkude interaktsioonidele: molekulaardünaamiline modelleerimine“. Olime tunnistajaks, kuidas Anastassia vaimustas komisjoniliikmeid sorava jutuga ja ei jäänud neile kunagi vastust võlgu. Jutu taustaks tehtud ilmekas poster tõmbas ligi nii karvaseid kui sulelisi, nii suuremaid kui pisemaidki külalisi.
Kuigi uurimistöö täitis väga olulist ja kaua püsinud lünka valkude struktuurimuutuste uurimises, ei peetud seda rahalise auhinna vääriliseks. Sellegipoolest, kõik valatud higi, veri ja pisarad (viimased peamiselt juhendaja silmist) tasusid end ära, sest pelgalt lõppvooru valituks osutumine on tohutu tunnustus, mis näitab, kui suur oli autori panus Eesti teadusesse. Auhinnal on lõppeks võrdlemisi tühine rahaline väärtus, kuid festivalilt saadud kogemused, uued tutvused ja muidugi võimalus teadustöö tulemusi maailmale näidata on hindamatud.
Juhendajana õppisin ka mina midagi väga olulist: me õpetajad ei saa kunagi teilt õpilastelt liiga palju nõuda. Kartke seda, et jäädakse rahule liiga vähesega, mitte seda, et teilt oodatakse enamat. Üle oma varju ei saa niikuinii hüpata ja ei peagi, kuid ainult paremuse poole pürgides saate avastada oma täit potentsiaali. Hoiame pöialt, et neid, kes nii kaugele jõuavad, tuleb veelgi!
Tuleb tunnustada veel kahte raskekaallast, kelle tööd jõudsid konkursile ja olid ilma igasuguse kahtluseta piisavalt head, et konkureerida tippudega, kuid jäid ühel või teisel põhjusel valikust välja: Marleen Kadak tööga „Hambapastade keemilise koostise uurimine ning hambapasta valmistamine ise koostatud retsepti järgi“ ja Alexander Oliver Tammela tööga „Kooliruumide valgustuse kvaliteedi normidele vastavuse ja selle mõju õppeprotsessile uurimine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi näitel“.
Samuti tuhat tänusõna Aiki Pärlele, kes on õpilasi jõuliselt tagant tõuganud ja igakülgselt sel retkel toetanud.

Eelpoolmainitud tööd olid rohkem või vähem seotud keskkonna ning tervise ja heaolu teemaga. 






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Näpud mulda!

  1.-3.ndad klassid on märtsikuu keskpaigast alates kasvatanud enda klassides ette erinevaid maitsetaimi ning lilli. Kevadsoe andis end kaua oodata, nii et kasvuhoonesse ja õppeaeda õnnestus esimesed taimed välja istutada alles maikuu keskel.  Nii kui ilmad soojemaks muutusid, valmistas 2.e klass taimede istutamiseks ette nii kasvuhoone kui ka õppeaia, et ka teised 1.-3.nda klassi õpilased saaksid enda näpud mulda pista ning ettekasvatatud taimed välja istutada. 

Meil on nutikasvuhoone!

Kas Sina teadsid, et punasekapsa võrsed sisaldavad 40 korda rohkem E vitamiini kui suur kapsapea? Meie ka mitte! Kevadel taotles meie kool toetust, et soetada oma nutikasvuhoone ning suurendada seeläbi õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest Rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. 16. septembril külastas meid Urban Farmi asutaja ja juht Artur Sirkel, kes tutvustas Rohelise Kooli liikmetele nutikasvuhoone võimalusi ja eripära. Koos temaga seadistasime kasvuhoone valguse, kastmise ja ventilatsiooni programmid. Juba täna said õpilased ja õpetajad maitsta brokoli-, basiiliku-, sinepi-, päevalille- ja kõigi lemmikuks osutunud redisevõrseid. Väikesed ja suuremad huvilised esitasid rohkelt küsimusi, näiteks "Kas selle võib koos varrega suhu panna?" või "Kas me päriselt saamegi hakata ise endale võrseid kasvatama?". Julgemad avaldasid soovi liituda Rohelise Kooli ti...

Sisehoovi lillekastid said väikeste aednike abiga uue sisu

4.e klassi õpilased ja õpetaja Anu istutasid ja külvasid koolimaja sisehoovi lillekastidesse erinevaid taimi. Oma tubli panuse andsid ka 1.a, 1.b ja 1.e klassi väikesed aednikud, kes olid eelnevalt klassides aknalaudadel ette kasvatanud rukkililli, saialilli, päevalilli, kressi, basiilikut, öölevkoisid, lehtkapsast ja lehtpeeti.  Kuna ilmad olid väga kuivad ja kuumad, siis olid usinad 4.e klassi õpilased üle päeva töös kastide kastmisega. Praeguseks on kastide sisu löönud rõõmsalt haljendama. Õnneks on nüüd ka vihm andnud kastmisbrigaadile natuke puhkust.