Kuristiku rohelised

Õppisime tundma ohtlikke taimekahjustajaid ja nende levikuviise ning tagajärgi, mida nad võivad põhjustada. Saime teada, missuguseid taimi, seemneid, puu- ja köögivilju tohime reisidelt kaasa tuua, milliseid mitte. Elevust lisasid lauamängu „Tunne taimekahjustajaid“ ja kaardimängu „Taimetigedik“ mängimine ning taimekahjustajate puslede kokku panemine ja kohvrimängu uudistamine. Töötuba viisid läbi rõõmsameelsed eksperdid Ülle ja Inga Põllumajandus- ja toiduametist. Lisaks jätsid meie lahked külalised meile mõneks ajaks viis komplekti lauamängu “Tunne taimekahjustajaid”. Kui kellelgi on soovi mängida, saab laenata minu käest. /õp Heddy Kivine/

3.a ja 3.b klass uurisid erinevaid tarbe- ja maitsetaimi. Õpilased otsisid infot taimede välimuse, kasvukoha, kasutamise kohta. Saadud andmete põhjal valmisid mõlemas töötoas toredad raamatud maitse- ja tarbetaimedest koos illustratsioonidega. Raamatutest võib leida kasulikku infot salati, kressi, kurgi, maasika, tagetese, tomati jm taimede kohta. Päeva teises osas valmistasid õpilased ette külvipinna ja panid erinevate maitse- ja tarbetaimede seemned mulda. Taimepottidena võtsime taaskasutusele kodudest toodud erinevad pakendid. Kui taimed on piisavalt suureks kasvanud, leiavad nad hiljem koha meie kooli aias. /õp Viia Kursk ja Külli Ratassepp/

Esmaspäev algas meil klassiruumis kogunemisega ja arutlemisega, mis pani õpilasi just meie töötuba valima. Enamus ütlesid, et neile avaldas soovi just mitmekülgsus, et nad saavad viibida õues ja siis ise midagi valmis meisterdada.  Esimene pool päevast oli meil pigem õppimise pool. Vaatasime slaide ja videoid sellest, millist kahju prügi hulk maailmale tekitab. Videoid oli nii prügist, tarbimisest, prügi sorteerimisest, prügi ümbertöötlemisest, mikroplastist ja paljust muust. Õpilastele pakkusid videod ja slaidid huvi ja tekitasid juurde palju arutelu ja lisaküsimusi.  Peale õppimist tegime söögivahetunni ja siis suundusime ühiselt ümbrust koristama. Esialgne plaan oli koristada kooli hoovi ja siis kindlasti jõuda ka väljastpoolt mingi maa puhtaks saada, aga meile üllatuseks enamus kooli hoovist välja ei jõudnudki. Juba kooli hoovis oli prügi paras hulk. Mõned said siiski ka aia taga käidud ja nii prügi juurde korjatud. Lastes oli näha üllatust, et prügi väikese maa peale nii ...

Esmaspäeval, 10. aprillil lugesime, kust on tulnud tänapäeva Kuristiku, Katleri, Tondiraba asumite nimetused ja samuti meie kooli nimi - Kuristiku.  Peale lõunat kõndisime loetletud asumites. Alustasime oma retke lennuraja-jupilt buss nr 54 lõpp-peatuse juurest VEGA maja eest. 20. sajandi alguses kasutati paepealset välja lennuväljana, mis oli kasutusel 1970. aastateni. Betoonplaatidest lennurada ulatus veel 1980. aastatel meie kooliaia taha. Uute elurajoonide ehitamise käigus see hävis. VEGA juurest on näha Katleri asum. Katleris asus kunagi Katleri mõis (ca 1800-1930), mõisast ei ole midagi alles. Kuristiku küla elanikud said sissetuleku põlluharimisest ja loomakasvatusest, mõisa töölised ja osa külaelanikke töötas paemurrus, lõigati ka Tondi rabas turvast – seal töötasid peamiselt naised, aga ka lapsed.  Vaatasime Tondiraba pargis paekihte ja leidsime turbamätastelt pohlalehti. Kõndisime mööda soojärvest. Edasi kõndisime paepealsele ning piki pangapealset kunagise Tondi kõ...

Esmaspäeval, 10. aprillil sammusime meie koolimaja juurest Iru sillani, kus algas jalgsimatk Pirita jõeoru kaitsealal. Liikusime mööda jõe kallast, kord päris jõe kaldal, kord kõrgel jõeoru ülaserval. Hindasime nähtut äpi Envirate abil ja pildistasime ilusaid jõeoru vaateid. Kui jõudsime Peterburi maanteeni, läksime üle silla ja tulime jõe teisel kaldal tagasi. Matkal kohtasime kolme metskitse ja oravat. Matk kestis üle kolme tunni. Teisipäeval, 11. aprillil olime ruumis A-321, kus tegime rühmatööna viis kaart-plakatit Pirita jõeoru maastikukaitseala kohta. Kõigepealt joonistasime paberile A2 Pirita jõe selle osa, mille kallastel olime matkanud. Seejärel märkisime kaardile meeldejäävad kohad matkalt: suur rändrahn, vana raudteesilla varemed, ujumiskohad jmt. Seejärel valis iga rühm teema, nt kaitsealal elavad loomad, Pirita jões elavad kalad, Iru linnus jm, ja otis selle kohta veebist infot. Iga rühm lisas oma plakatile valitud teema kohta teavet ja prinditud värvilised fotod. Ühtlasi ...

8.B klassi juhendasid Kai Mägi ja õpetaja Ülle Piibar. Heade mõtete ja arutelude juures oli alati 8.B klassi klassijuhataja Valentina Tsirihhova. Lisaks. Kõik projektipäeva materjalid pandi kokku koostöös 8.C klassi klassijuhataja Linda Veskiga. Kasutasime erinevaid aktiivõppemeetodeid (õppevideo, sõnapilv, liikumismäng, grupitöö), et mitmekesistada õpilaste õpioskusi. Projektipäevade käigus tehti järgnevaid tegevusi: 1.       1.  Ökoloogiline jalajälg . Mis see on ja mida see tähendab? Ökoloogiline jalajälje arvutamine ( https://jalajalg.positium.ee/ ) ja siis koguti https://www.mentimeter.com/ keskkonda meeldejäävamad ja populaarsemad tulemused. Numbrid sõnapilves näitavad, millises mahus kasutavad meie õpilased planeeti Maa. (Nt 154 tähendab 1,54, kuna programm ei võimaldanud sisestada komakohi). 8.B klassi õpilaste tulemused: 1.       2.   Ületarbimine . Mis see on ja mida see tähendab? Õpilastele tutvustati globaalse ületarbimise päeva mõist...

Saime hommikul klassiga koolimajas kokku, ning liikusime bussile, mis viis meid Laiakülla. Laiakülla saabudes liikusime edasi jalgsi loodusala poole. Seal kohtusime giidiga, kes rääkis loodusalast, kus me viibisime ning tegime ka väikse mängu ning jagasime klassi kaheks rühmaks. Liikusime edasi väikse veekogu poole, kus giid rääkis meile, kuidas koprad olid ehitanud tammi, mis filtreeris vett. Giid näitas meile ka looduskaameraga tehtud pilte koprast ja  tutvustas meile samblaid ja samblikke.  Kõndisime sealt edasi vana tunneli õhuaugu juurde, mis oli kokku varisenud. Saime kasutada päiksepaneele, droone ning ise üles panna looduskaamera - nägime, kuidas see pilte teeb ja töötab. Lõpuks täitsime  ka teemakohast töölehte, kasutades vahendeid, mida giid meile andis. Päeva juures meeldis meile kõigile väga droonidega lendamine. Kõik said juurde uusi teadmisi loomade ning looduse kohta.  /õp Natalja Kedrov/